Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-12650

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik J A esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik seoses pika aja vältel tekkinud kohustuste, tervise probleemidega ja perekondlikel põhjustel suuteline täitma olemasolevaid kohustusi. Võlgnik on eriharidusega tööline, kes saab otsida tööd vähetasustatud ametikohtadel. Võlgnik peab otsima tööd oma elukoha lähedal, kuna see on seotud tema terviseprobleemidega ja perekondlike põhjustega. Võlgnik kasvatab üksinda 9-aastast tütart. Lapse isa ei toeta võlgnikku lapse kasvatamisel, ta maksab igakuiselt elatist summas 100 eurot. Lapsega seotud kulud tuleb kanda võlgnikul samuti peab võlgnik igapäevaselt lapsega tegelema, mis ei võimalda tal mujalt tööd otsida. Samuti takistab võlgniku tervislik seisund tal tasuvat tööd otsida. Võlgnikul on 2017. a tuvastatud puuduv töövõime kuni 04.04.2022. Võlgnikule on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud keskmine puue. Võlgniku hinnangul on töövõimetuse põhjused ilmselt eluaegsed. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 12.09.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik alates 01.09.2019 töötu, võlgniku sõnade kohaselt koosneb tema igakuine sissetulek peretoetusest 60 eurot, elatisrahast lapsele 100 eurot, puudega täiskasvanu toetusest 41 eurot ja töövõimetustoetusest 408 eurot. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud, tal on 2 last, kellest üks on alaealine. Võlgniku suhtes on hetkel menetluses 8 täitemenetlust. Võlgnikule kuulub Swedbank Pensionifondi K60 osakud väärtusega 3451.97 eurot. Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt ei kuulu pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxxx, esmane registreerimine 1991. a, sõiduki registrikanne on peatatud 01.10.2014. Sõidukile on seatud kohtutäiturite ja ajutise pankrotihalduri poolt käsutuskeeld. Võlgniku seletuse kohaselt on sõiduk aastaid tagasi utiliseeritud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Vallasvara võlgnikul puudub. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 85 044.98 eurot, suurimateks võlausaldajateks on AS SEB Pank nõudega summas

2-19-12650 35 822.70 eurot ja Luminor Bank nõudega summas 35 868.31 eurot, Luminor Bank AS nõue on võlgnikult välja mõistetud solidaarselt V P. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma majanduslik olukorraga ja sissetuleku suurusega. Võlgnikul esinesid finantsraskused juba 2004. a, mil võlgniku suhtes algatati esimene täitemenetlus, mis on tänaseks lõpetatud. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2010. a, kui algatai 3 tänaseni menetluses olevat täitemenetlust, mille kohustusi võlgnik ei ole olnud suuteline 9 aasta jooksul likvideerima. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikule kuulub Swedbank Pensionifondi K60 osakud väärtusega 3451.97 eurot, mis ei kuulu kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt pankrotivara hulka. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxxx, esmane registreerimine 1991. a, sõiduki registrikanne on peatatud 01.10.2014. Sõidukile on seatud kohtutäiturite ja ajutise pankrotihalduri poolt käsutuskeeld. Võlgniku seletuse kohaselt on sõiduk aastaid tagasi utiliseeritud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Vallasvara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 85 044.98 eurot, suurimateks võlausaldajateks on AS SEB Pank nõudega summas 35 822.70 eurot ja Luminor Bank nõudega summas 35 868.31 eurot, mis on solidaarne kohustus.

2-19-12650 Võlgnik on alates 01.09.2019 töötu, võlgniku igakuine sissetulek koosneb peretoetusest 60 eurot, elatisrahast lapsele 100 eurot, puudega täiskasvanu toetusest 41 eurot ja töövõimetustoetusest 408 eurot. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud, tal on 2 last, kellest üks on alaealine. Võlgniku suhtes on hetkel menetluses 8 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt ei ole ta suuteline kohustusi täitma tervislikel ja perekondlikel põhjustel. Võlgnikul on 2017. a tuvastatud puuduv töövõime kuni 04.04.2022. Võlgnikule on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud keskmine puue. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma

2-19-12650 majanduslik olukorraga ja sissetuleku suurusega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab J A, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J A soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J A pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.