Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-12650 Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr EE092200221044428799.

Martin

Krupp

tema

kohustustest

J

A

(pankrotis)

2(9)

2-19-12650 Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Harju Maakohtu 02.04.2020 kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri töötasu summas 900 eurot, millele lisandus käibemaks ja kulude hüvitis summas 48.20 eurot. Kõnealuse kohtumäärusega on antud riigi poolset menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandus käibemaks summas 79.40 eurot, kokku summas 476.60 eurot. Välja on maksmata ajutise halduri tasu summas 384.41 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse lõpliku tasu kinnitamiseks summas 1170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot, kokku summas 1404 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 21.05.2020 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 07.07.2020 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 4 võlanõuet kogusummas 53 159.89 eurot järgnevalt: I Järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 53 159.89 eurot jagunevad järgmiselt:    

SA KredEx 3570.81 eurot; SEB Pank AS 46 981.39 eurot; Intrum Debt Finance AG 1385.18 eurot; Vazzabi IT OÜ 1222.51 eurot.

III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 19.12.2019 määrusega kuulutati välja J A pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate I üldkoosolekul 07.01.2020. 23.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 4 nõudeavaldust kogusummas 53 159.89 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. 21.05.2020. aastal koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 07.07.2020 kohtumäärusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa.

3(9)

2-19-12650

Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur selgitanud võlgnikule pankrotimenetluse olemust ning tutvustanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi. Lisaks vastanud võlgniku küsimustele pankrotimenetluse kohta ning selgitanud, kuidas toimib arestitud arvelduskontolt rahaliste vahendite vabastamine. Pankrotihaldur on edastanud võlgnikule info usaldusisiku kohustuste kohta kohustustest vabastamise menetluses. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 23.03.2020. Nõuete kaitsmise koosolekule esitati tähtaegselt 4 nõudeavaldust kogusummas 53 159.89 eurot. Ükski võlausaldaja nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördunud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 4 võlanõuet kogusummas 53 159.89 eurot. J A (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt:    

SA KredEx 3570.81 eurot; SEB Pank AS 46 981.39 eurot; Intrum Debt Finance AG 1385.18 eurot; Vazzabi IT OÜ 1222.51 eurot.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva määruse punktis, mis käsitleb PankrS § 146 nimetatud väljamakseid. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole arvestanud finantskohustusi võttes oma majandusliku olukorra ega sissetuleku suurusega. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnikul esinesid finantsraskuseid juba 2004. aastal, mil võlgniku suhtes algatati esimene täitemenetlus, mis pankroti välja kuulutamise hetkeks oli lõpetatud. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2010. aastal kui algatati 3 pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlust. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi.

4(9)

2-19-12650 Haldur korraldas 23.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks, milles märkis koosoleku päevakorda lisaks nõuete kaitsmisele ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2020, kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Võlgnik on esitanud avalduse, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. J A (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 53 159.89 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb J A (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et J A (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole arvestanud finantskohustusi võttes oma majandusliku olukorra ega sissetuleku suurusega. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnikul esinesid finantsraskuseid juba 2004. aastal, mil võlgniku suhtes algatati esimene täitemenetlus, mis pankroti välja kuulutamise hetkeks oli lõpetatud. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2010. aastal kui algatati 3 pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlust. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas ega ole hinnanud

5(9)

2-19-12650 oma majanduslikke võimalusi, et tagada võetud kohustuste täitmine kokkulepitud tingimustel. Pankrotihalduri vabastamine ja tasu määramine PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest J A (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Martin Krupp on 24.09.2020 esitatud tasu taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 13 tunni eest kokku 1170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot, kokku summas 1404 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr EE092200221044428799. Haldur on menetluses teinud järgmised toimingud:

6(9)

2-19-12650 (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J A (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid J A (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus

7(9)

2-19-12650 leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada J A (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur korraldas 23.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2020, kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on esitanud avalduse, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb J Al (pankrotis) juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub J A (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb võlgnikul kohtule esitada 28.10.2021. Kohus selgitab J Ale (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J Al (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

8(9)

2-19-12650

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.