2-19-14386/27 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades võlgniku varalist seisu ja sissenõutavaks muutunud kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus sellises määras paraneda, et kõik võlausaldajate nõuded oleks võimalik rahuldada. Seega leiab ajutine haldur, et võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud ning ajutisele haldurile kättesaadavate registrite andmetel on võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole oma maksejõuetust kinnitanud ja on kohtule ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale edastanud kompromissettepaneku võla tasumiseks graafiku alusel. Ajutise halduri aruande esitamise ajaks pole mingit kokkulepet sõlmitud. Ajutine haldur on temale teadaolevate asjaolude põhjal seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on küll aktiivselt pakkunud enamikele oma võlausaldajatele kompromissi sõlmimise võimalusi ja mitme kohustuse osas on vastavad kokkulepped ka sõlmitud, kuid täita ta neid ei ole suutnud. Ajutisele haldurile ei ole teada sellist vara, mille arvelt oleks võlgnikul käesoleval hetkel võimalik kõik tekkinud kohustused täita. Ajutisele haldurile ei ole ka teada vahendid, mille arvelt oleks võlgnikul võimalik pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale võlg 3 kuuga tagasi maksta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku vastutustundetu käitumine laenukohustuste võtmisel. Haldur ei ole käesolevate andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud tahtlik kuriteo tunnustega tegu. Käesoleval ajal ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal on maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on analüüsinud ka PankrS § 110-114 tulenevaid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 112 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Käesoleval juhul on abikaasade vahel ühisomandis oleva vara jagamise leping sõlmitud 03.09.2018.a. ehk rohkem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist (04.11.2019). Ühisvara jagamise lepingu kohaselt kuulusid abikaasade ühisvara hulka kinnisasi asukohaga xxxx, Xxxx OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2 500,00 eurot ning Xxxx OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 2 500,00 eurot. Vastavalt sõlmitud lepingule jagati vara selliselt, et A R ainuomandisse jäid xxxx asuv kinnistu ning Xxxx OÜ osalus ning A R

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus

on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ja ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt praegu puuduvad. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja istungil 14.01.2020 kell 14:00 Tallinnas, Lubja 4, IV korrus, saal nr 2026. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlausaldaja ega ka võlgnik ei ole esitanud neile vastuväiteid. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja 14.01.2020 kell 14:00 Tallinnas, Lubja 4, IV korrus, saal nr 2026.