Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-13078 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 16.08.2019.a hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu, mille alusel esitas Elisa Eesti AS kostjale tarbitud teenuste eest arveid. Perioodi 01.01.2016.a30.11.2016.a eest esitas Elisa Eesti AS 01.12.2016.a kostjale arve nr 2017164564 summas 20,83 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.12.2016.a. Kostja esitatud arvet ei tasunud. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 01.02.2018.a hagejale. Hagi hinnaks on 65,29 eurot, mis koosneb põhivõlast 20,83 eurost, perioodi 18.12.2016.a16.08.2019.a kogunenud viivistest summas 14,14 eurot ja sissenõudekulust 25 eurost. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates 17.08.2019.a põhivõlalt 20,83 eurolt määras 0,07% tasumata summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulu, mis koosneb riigilõivust 75 eurot ja õigusabikulust 420 eurot, palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte TsMS § 317 lg 3 alusel 20.09.2019.a avaldatud teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus Kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le

2-19-13078

Kohus ei rahulda hageja nõuet 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a võlanõuetega seotud sissenõudekulu eest summas 25 eurot. Kohus kogus omal algatusel tõendeid ning kohtu infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-19-4702 tehtud 17.06.2019.a tagaseljaotsus kostja S Bi suhtes. Viimatinimetatud asja materjalidest nähtuvalt on kostjalt välja mõistetud võlgnevus, mis tulenes Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingust nr 8360171 ja selle alusel perioodi 01.09.-30.09.2016.a eest esitatud arvest. 17.06.2019.a tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostja S B välja põhivõlg, võla sissenõudmiskulu, viivised ja menetluskulud. Käesolevas tsiviilasjas (2-19-13078) on hageja nõude aluseks S Bi vastu Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingu nr 8360171 alusel esitatud arvest perioodi 01.11-30.11.2016.a eest tulenev võla nõue. Seega on hageja esitanud samast liitumislepingust tuleneva võlanõude septembri 2016.a eest tsiviilasjas nr 2-19-4702 ning samast lepingust tuleneva nõude novembri 2016.a eest käesolevas tsiviilasjas (2-19-13078). Tsiviilasjas nr 2-19-4702 hageja nõue sissenõudmiskulu 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a võlanõuete saatmise eest 25 euro osas rahuldati. Käesolevas menetluses soovib hageja, et kohus mõistaks uuesti välja sissenõudmiskulu 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a võlateatiste eest. Kohtu hinnangul on nimetatud nõue alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a võlateatised sisaldavad kogu liitumislepingust nr 8360171 ja arvest nr 2017164564 tulenevat kostja kohustust ning seda ei ole osadeks jaotatud. Hagejale on sissenõudmiskulu eelviidatud võlateatiste eest juba korra hüvitatud tsiviilasjas nr 2-194702, mille kohta kohus juhtis hageja tähelepanu kohtu 04.09.2019.a kirjas (tl 17). Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Hageja ei ole käesolevas menetluses koostanud täiendavaid võlateatisi või nõudeid, mis annaks aluse teistkordselt või täiendava sissenõudmiskulu hüvitamiseks. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, eraldanud septembri 2016.a eest võlanõude ühte menetlusse ja novembri 2016.a eest tuleneva nõude teise menetlusse, ei anna hagejale alust nõuda topelt sissenõudmiskulu hüvitamist, sest võlanõuded, mille eest hüvitamist taotletakse, sisaldavad nii septembri 2016.a kui ka novembri 2016.a võlgnevust. Mitmekordselt samade võlateatiste sissenõudmiskulu hüvitamise nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda. Kohus peab põhjendatuks põhivõlalt 20,83 eurolt arvestatud viivist summas 14,14 eurot seisuga 16.08.2019.a ning edasiulatuvalt viivist alates 17.08.2019.a kuni põhivõla tasumiseni määras 0,07% tasumata summalt päevas. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3(4)

2-19-13078

Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Hagejal oli võimalus esitada kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad 01.12.2016.a arvest nr 2017164564, ühes menetluses. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Tsiviilasjas nr 2-19-4702 on hageja menetluskulude nõue kostja vastu osaliselt rahuldatud. Kohtu hinnangul oleks teistkordne menetluskulude nõude rahuldamine kostja vastu tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Hageja proovib käesoleval juhul läbi menetluskulude rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.