2-15-11241/122 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-15-11241 Hageja väitel on hageja on psüühikahäiretega isik. Hageja on psühhiaatri jälgimisel ja ravil alates 1980. aastast. Psüühilise seisundi tõttu on hageja 1999. aastast töövõimetu 80% ja tal on keskmine puue, hagejale on määratud diagnoos – kerge vaimne alaareng, algav dementsus. Viru Maakohus seadis 29. juunil 2017 hageja üle eestkoste kõigi hageja asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel 25. juunil 2014 sõlmitud leping, s.o asjaõiguslik kokkulepe hüpoteegi seadmiseks hagejale kuuluvale korteriomandile, samuti tagatiskokkulepe, mis seob hüpoteegi tagatava nõudega, on tühine, kuna hageja ei saanud 25. juuni 2014 lepingu sõlmimise ajal aru oma tegude tähendusest ja tagajärgedest ega suutnud neid juhtida, hageja oli 25. juuni 2014 lepingu sõlmimise ajal psüühikahäire tõttu piiratud teovõimega. Et poolte vahel 25. juunil 2014 sõlmitud leping on tühine ja seeläbi kehtetu, vaidlustab hageja täitedokumendi olemasolu. Hagejale kuuluvale korteriomandile ei ole kehtivalt seatud hüpoteeki, samuti ei ole kehtivat tagatiskokkulepet ning kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet. Hageja oli hüpoteegi seadmise kokkuleppe (asjaõigusleping) sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Seetõttu on hüpoteegi seadmise leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 alusel tühine. Kuna ei ole kehtivat hüpoteeki, mis kuuluks kostjale kui hüpoteegipidajale, siis ei ole ka täidetud täitemenetluse esmane eeldus. Eeltoodud põhjusel on tühised ka 25. juunil 2014 sõlmitud tagatiskokkulepe ja kohese sundtäitmise kokkulepe hagejat puudutavas osas ning seetõttu puudub kehtiv täitedokument ja alus täitemenetluse alustamiseks ning läbiviimiseks. Sundtäitmine täiteasjas nr 066/2015/860 tuleb tunnistada lubamatuks. Hagejale kuuluva korteriomandi suhtes on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 24 000 eurot kostja kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande aluseks olevate lepingute tühisuse tõttu on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Kinnistusraamatus ebaõige hüpoteegi kande kustutamiseks on vajalik kostja nõusolek. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2619909 neljandasse jakku «Hüpoteegid» teha asjaõiguskanne, mille kohaselt kustutada kinnistusregistrist kanne kostja kasuks seatud hüpoteek summas 24 000 eurot. Kostja nõusolek tuleb asendada kohtuotsusega. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja ei pea hagi õigeks ja ei tunnista hageja poolt esitatud nõudeid täies ulatuses ning vaidleb nendele vastu. Vaidlusaluse tehingu tõestas 25. juunil 2014 Narva notar Sergei Nikonov, kes kontrollis osalejate teo- ja otsustusvõimet ning tegelikku tahet ning selgitas lepingu tingimusi. Seega tuleb eeldada, et tehingu tegemise ajal oli hagejal tehingu asjaoludest õige ettekujutus ja tema tegelik tahe oli sõlmida hüpoteegi seadmise leping sellistel tingimustel. Notar ei ole küll ekspert ega psühhiaater, kuid seadus kohustab teda pöörama tähelepanu tehingu osaleja teo- ja otsusevõimele. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Seda, et hageja oli täiesti adekvaatne, mõistis oma tegusid ja sai neist aru, väljendas selgelt oma tahet tehingu tegemiseks ning kahtlust tehingu kehtivuses ja hageja teovõimes ei olnud, kinnitab asjaolu, et notariaalaktis ei olnud tehtud mingit märget võimalike kahtluste osas. Notaril ei olnud kahtlusi, et tehingu tegemisel oleks olnud erilisi asjaolusid või kahtlust isiku teovõimes. Notariaalse lepingu 3(10)

2-15-11241 sõlmimise juures viibisid 6 inimest: notar, kostja esindaja, müüja, hageja, O K ja T O. Keegi neist ei märganud, et hageja ei saanud oma tegudest aru. Seega on kindel alus arvata, et hageja sai aru sooritatud tehingu tähendusest ja tagajärgedest. Seega on kindel alus arvata, et 25. juuni 2014 notariaalse lepingu nr 2690 sõlmimise ajal oli hageja teovõimeline isik, kes sai aru sooritatud tehingu tähendusest ja tagajärgedest. Asjaolu, et kohus määras hagejale eestkostja, ei ole aluseks lugeda, et kaks aastat tagasi oli hagejal piiratud teovõime. Eluliselt ei ole usutav, et asjaolust, et hageja on väidetavalt psüühikahäirega isik, räägib hageja esmakordselt alles 1,5 aastat pärast tehingut. Sellest, et on alustatud täitemenetlus, sai hageja teada juba mais 2015. Kinnisasja arestimise akt oli koostatud 09. juulil 2015 ning hageja isiklikult viibis akti koostamisel, allkirjastas seda ilma vastuväideteta. Vaidlusaluse täitemenetluse raames oli toimunud mitu enampakkumist ning mitte kordagi ei mainitud hageja oma väidetavatest psüühikahäirest. Seisuga juuni 2014 ei olnud eestkoste seadmise vajadust. Hageja on elanud üksinda, iseseisvalt, tuli oma eluga toime. Hageja tuli vabatahtlikult notari büroosse. Samuti asjaolu, et hageja on psühhiaatri ravil alates 1980 aastast, ei anna alust lugeda, et ta on piiratud teovõimega juba alates aastast 1980. Kostja leiab, et ei ole ühtegi alust lugeda 25. juunil 2014 sõlmitud leping, so asjaõiguslik kokkulepe hüpoteegi seadmiseks hagejale kuuluvale korteriomandile, samuti tagatiskokkulepe, tühiseks. Hageja ei ole oma hagiavalduses toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja on seisukohal, et hageja psüühikahäire ei ole mööduva iseloomuga, hageja psüühiline seisund oli ühesugune kuni eestkoste seadmiseni. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et vahepealsel perioodil muutus hageja vaimne seisund stabiilseks. Hageja ei saanud aru 2014. aastal oma tegude tähendusest. Hageja psüühiline häire on olnud kestev ja progresseeruv ning tema arusaamine tavalistest elukorralduslikest küsimustest on olnud pikka aega takistatud. Õige ei ole kostja vastuväide, et kuna vaidlusaluse leping on sõlmitud notariaalses vormis, siis tuleb eeldada, et tehingu tegemise ajal oli hagejal tehingu asjaoludest õige ettekujutus ja temal oli tahe sõlmida lepingut tekstis kajastatud tingimustel. Hageja hinnangul asjaolust, et notar tõestas vaidlusaluse lepingu, ei saa järeldada, et notariaalses vormis sõlmitud tehingute puhul ei ole lepingu poolel võimalik tugineda tehingu tühisusele, kui tehingu on teinud piiratud teovõimega isik Seega oli hageja 25. juuni 2014 lepingu sõlmimise ajal psüühikahäire tõttu piiratud teovõimega. Hageja psüühiline häire on olnud kestev ja progresseeruv ning tema arusaamine tavalistest elukorralduslikest küsimustest on olnud pikka aega takistatud. Hageja leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-15-11241 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tunnistada sundtäitmine hageja osas täiteasjas nr 066/2015/860 lubamatuks, kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 25. juunil 2014 notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu, kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõuete kohta, kokkuleppe kohese sundtäitmise kohta ja asjaõiguslepingu, mille alusel seati hagejale kuuluvale korteriomandile, aadressil XXX, ühishüpoteek summas 24 000 eurot kostja kasuks (t.l.-25-30, I kd). Kohtutäitur Andrei Krek alustas 25. juunil 2014 kostja täitmisavalduse alusel laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks hageja suhtes sundtäitmist täiteasjas nr 066/2015/860, täitedokumendiks oli 25. juunil 2014 notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete kohta ja kokkulepe kohese sundtäitmise kohta. Hageja väitel on täiteasjas 066/2015/860 sundtäitmine lubamatu, kuna puudub kehtiv täitedokument. Hageja ja kostja vahel 25. juunil 2014 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete kohta, kokkulepe kohese sundtäitmise kohta ja asjaõigusleping, mille alusel seati hagejale kuuluvale korteriomandile, aadressil XXX, ühishüpoteek summas 24 000 eurot kostja kasuks, on tühised ja seetõttu kehtetud, kuna hageja oli lepingu sõlmimise ajal teovõimetu. Kostjal puudus kehtiv täitedokument, mille alusel algatada täitemenetlust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 11 ja lg 3 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kooskõlas TMS § 23 lg 4 ja lg 41 lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. TMS § 2 lõike 1 punktis 19 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Lähtuvalt TsÜS § 11 lg 1 on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. 5(10)

2-15-11241 Kohus järeldab, et peamiseks küsimuseks vaidluses on, kas hageja oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 25. juunil 2015 teovõimeline või piiratud teovõimega. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõime, s.o et hageja vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida. Hageja tõendist, püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest (t.l.-11, I kd) selgub, et hageja oli üldhaigestumise tagajärjel kaotanud töövõimest 80%, töövõime kaotus alates 30. aprillist 2014, töövõime kaotuse kestvus kolm aastat ehk kuni 30. aprill 2016. Hagejale oli väljastatud pensionitunnistus (t.l.-12, I kd). Kolme aasta möödudes on hageja kohta tehtud uus otsus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks 04. aprillil 2016 (t.l.-10, II kd), töövõime kaotus 80% põhjusega üldhaigestumine, töövõime kaotuse kestus kolm aastat ehk kuni aprill 2019. Kohus järeldab, et hageja on olnud püsivalt töövõimetu, töövõime kaotusega 80%, alates 30. aprillist 2014 kuni käesoleva ajani, põhjuseks üldhaigestumine. Hageja terviseseisundi kirjeldusest (t.l.-8-9, II kd) selgub, et terviseseisundi kirjeldus on tehtud 21. märtsil 2016 kordusekspertiisi raames puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks ning püsiva töövõimetuse tuvastamisseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Hageja diagnoosiks on märgitud kerge vaimne alaareng raskusaste 80% - 95%. Hageja terviseseisundi kirjelduse p 4 kohaselt vajab hageja järelevalvet ja juhendamist. Lähtuvalt hageja terviseseisundi kirjelduse p 6 ei ole hageja aasta jooksul psühhiaatria haiglas ravil viibinud, psühhiaatria kabinetti külastab periooditi. Sama dokumendi p 6 kohaselt oli hageja läbivaatamise viimane kuupäev 22. veebruar 2016, psüühilise seisundi järgi on hageja orienteeritud ajas ja kohas ja enda isikus õigesti; kontakteerub, mõtlemine enamasti konkreetne, abstraktsioonivõime madal, vanasõnu ja kõnekäände lahti mõtestada ei oska, periooditi psühhopaatia taoline käitumine, primitiivne, kognitiivne defitsiit, prognoos tervistumiseks ja elule kahtlane. Hageja terviseseisundi kirjelduse p 8 järgi kinnitab hageja funktsionaalset seisundit ambulatoorne kaart. SA A tõendi (t.l.-21, II kd) kohaselt on hageja alates 10. maist 2016 psühhiaatri jälgimisel, muud andmed hageja kohta puuduvad. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist (t.l.-36, II kd) selgub, et hageja on olnud psühhiaatri jälgimisel ja ravil alates 1980. aastast, psüühilise seisundi tõttu töövõimetus 80% alates 1999. aastast ja keskmine puue. Kliiniline uuring tehtud 2015. aastal ja tuvastatud kerge vaimne alaareng ning algav dementsus. Psühholoogilise seisundi järgi enda isikus orienteeritud, ajas ebatäpselt; mõtlemine konkreetne, huvide ring piiratud, ei oska selgitada, mida tähendab leping, tehing, millised võivad olla tagajärjed, ei oska ise maksta telefoni, korteri vms eest, ei ole käinud valimistel kuna ei saa aru, milleks see on; intellektuaalne tase, üldistus ja abstraktsioonivõime väga madal. Ekspert järeldab, et hageja kannatab vaimse alaarengu all ja tal on algav dementsus seoses vanusega ning seetõttu ei olnud hageja 25. juunil 2014 suuteline adekvaatselt aru saama lepingu sõlmimise tähendusest ning ei saanud aru tehingu mõjust oma huvidele ega ka tehingu tagajärgedest. Kohtuistungil 05. septembril 2017 (t.l.-84-86) selgitas ekspert, et dokumentide järgi on hageja alates 1980. aastast arvel psühhiaatri juures, 1990. aastast töövõimetu oma vaimse seisundi tõttu, vajab kõrvalist abi näiteks rahalistes asjades, hageja ei saa aru oma tegude tagajärgedest kuna vaimse alaarengu puhul puudub loogiline mõtlemine ja lepingu puhul ei oska hageja hinnata, kas tehing on kasulik või kahjulik. Vaimse alaarenguga inimene langeb reaalsest elust välja, nad ei arene edasi, sest puudub loogiline mõtlemine. Ekspert selgitas, et hageja ei osanud vastata küsimustele, mida tähendab mõiste krediit või leping. Samas oskas hageja öelda, et kirjutas alla, kuid millele ja milleks, seda ta selgitada ei osanud. 6(10)

2-15-11241 Ekspert selgitas, et 2015. aastal diagnoositi peale vaimse alaarengu ka dementsus. Dementsus tekib tavaliselt paari kolme aastaga, mitte paari kuuga ja 2014. aastal oli hagejal juba dementsus. Hageja oli vastuvõttudel 2013, 2014, 2015 aastatel, vaimne alaareng on lapseeast alates, mis tähendab, et hagejal puuduvad algteadmised elust enesest. Ekspert selgitas samuti, et notari külastamist hageja vaimne seisund ei takistaks, lihtsamatele küsimustele nagu nimi, aadress, vanus, oskab hageja vastata, samas ei osanud hageja eksperdile selgitada, kellega koos ta notari juures viibis, allkirja andis seetõttu, et teised ütlesid seda. Ekspert järeldas ka kohtuistungil, et hageja seisund ei saanud tekkida paari kuuga, poole aastaga või aastaga, 2014 aastal hageja ei saanud aru oma tegude tähendusest. Ekspert ei välista, et hagejal oli piiratud teovõime juba 1998. aastast. Viru Maakohtu 29. juuni 2019 kohtumäärusest (t.l.-60-62, II kd) selgub, et hagejale on seatud eestkoste kõigi tema tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks, hageja on kaotanud valimisõiguse. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on hagejal vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohtumääruses viidatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 38 kohaselt on hageja diagnoosiks vaimne alaareng, millele on lisandunud ka dementsus. Hageja ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Vaimse seisundi tõttu ei suuda hageja langetada otsuseid, teha tehinguid, va pisitehinguid, tema vaimne tervis ei võimalda tal teostada valimisõigust. Kohus järeldab hageja tõenditest, et hagejal on psüühikahäire, vaimne alaareng lapseeast peale. Seega oli hagejal psüühikahäire ka lepingu sõlmimise ajal 25. juunil 2014. Hagejale on määratud 80% töövõime kaotust juba 1990. aastast, psühhiaatrit külastab hageja alates 1980. aastast. Kohtule esitatud terviseandmete põhjal saab järeldada, et hageja seisund, vaimne alaareng ei ole ajas muutuv, kui siis areneva dementsuse tõttu võib hageja seisund muutuda vaid halvemaks. Eksperdi selgituste põhjal järeldab kohus, et hageja kui vaimse alaarenguga isik ei saa aru oma tegude tähendusest ega tegude tagajärgedest. Hagejal puudub loogiline mõtlemine ja lepingu puhul ei oska hageja hinnata, kas tehing on kasulik või kahjulik ning millised on tehingu tagajärjed. Ei ole välistatud, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal 25. juunil 2014 algav dementsus, mis on samuti psüühikahäire, mille tõtu hageja ei saa aru tehingu tähendusest ega tagajärgedest. Kostja esitas vastuväite, et tehing oli tehtud notari juures ning notar ei ole tuvastanud hageja teovõime puudumist. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Notari ütlustest (t.l.-124, II kd) selgub, et notarilt ei saa eeldad meditsiinilisi teadmisi ja notar ei ole võimeline panema isikule diagnoosi. Notari arvates oli tegemist tavalise tehinguga ja notar täitis sealjuures oma ametikohustusi vajaliku hoolsusega ning lähtus toimingute tegemisel seaduse nõuetest. Kohus järeldab, et notar ei saanud tuvastada hagejal piiratud teovõimet, kuna notari kutseoskused ei võimalda panna hagejale diagnoosi psühhiaatria vallas. Notar saab tehingu tõestamisel toetuda vaid sellele, mida ta näeb või kuuleb või muul viisil vahetult tajub. Hageja tõenditest selgus, et hagejal ei olnud erilisi tundemärke, millest saaks välisel vaatlusel või suhtlemisel järeldada, et hagejal oleks psüühikahäire või muul põhjusel piiratud teovõime. Eksperdi selgitused kinnitavad, et hageja oskas vastata lihtsatele küsimustele oma nime, aadressi ja vanuse kohta, samas oli aga hageja loogiline mõtlemine puudulik ning ka tehingutest ja nende tagajärgedest arusaamine puudus. Hagejal paluti lepingule alla kirjutada, eksperdi sõnul hageja millestki muust aru ei saanud kui et sellest ei tule hagejale midagi halba. Samuti ei osanud hageja selgitada, kes temaga koos notari juures viibisid.

2-15-11241 Kohus hinnanud hageja ja kostja esitatud tõendeid kogumis, järeldab, et hageja on tõendanud vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 25. juunil 2014 hagejal psüühikahäire olemasolu, milleks on vaimne alaareng algava dementsusega, ning seda, et hageja kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, sealjuures ei saanud hageja oma tegude tähendusest aru ega suutnud neid juhtida ka 25. juuni 2014 lepingu sõlmimise ajal. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal oli 25. juuni 2014 lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõime. Kostja täiendavaid tõendeid, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal teovõime, kohtule ei esitanud. Kohus järeldab, et hageja piiratud teovõime tõttu on hageja ja kostja vahel 25. juunil 2014 sõlmitud notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete kohta, kokkulepe kohese sundtäitmise kohta ja asjaõigusleping tühised ja kehtetud ning ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 11 lg 1 ja § 84 lg 1). Samuti järeldab kohus, et kohtutäitur alustas kostja täitmisavalduse alusel laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks hageja suhtes sundtäitmist täiteasjas nr 066/2015/860 kehtetu täitedokumendi alusel, milleks oli 25. juunil 2014 notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete kohta ja kokkulepe kohese sundtäitmise kohta. Kuna kehtiv täitedokument puudus, puudus ka TMS § 23 lg 1 sätestatud alus täitemenetluse alustamiseks ning sundtäitmine täiteasjas 066/2015/860 tuleb tunnistada lubamatuks; kohtutäituril tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 4 alusel. Hageja esitas nõude tuvastada, et kinnistusraamatu kanne, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteek summas 24 000 eurot on ebaõige ning kostjat tuleb kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja asendada kostja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks kohtuotsusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Lähtuvalt AÕS § 641 on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, hüpoteegiga, nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kehtiv asjaõigus tekib üksnes juhul, kui asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing), kinnisasja koormanud (käsutustehingu teinud) isik oli ka käsutamiseks õigustatud, st ta oli kas kinnisasja omanik või omaniku nõusolekul või seaduse alusel õigustatud kinnisasja käsutama, õiguse kohta on tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse. Õigus tekib üksnes kõigi nimetatud eelduste olemasolul. Kanne on kinnistusraamatus AÕS § 65 mõttes ebaõige kui käsutustehing on tühine. Kohus tuvastas, et hageja kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks vajalik asjaõigusleping, hageja ja kostja vahel 25. juunil 2014 notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete kohta, kokkulepe kohese sundtäitmise kohta ja asjaõigusleping, mille alusel seati hagejale kuuluvale korteriomandile, aadressil XXX, ühishüpoteek summas 24 000 eurot kostja kasuks (t.l.-25-30, I kd), on tühine ja kehtetu ning ei oma õiguslikku tagajärge. Kohus järeldab, et kinnistusraamatu kanne, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteek summas 24 000 eurot on ebaõige ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalikku nõusolekut. Lähtuvalt TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab 8(10)

2-15-11241 tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab hagi. Kohus tunnistab täiteasja nr 066/2015/860 sundtäitmine lubamatuks. Kohus kohustab kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks ning asendab kohtuotsusega kostja nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks. Hagi hind Hageja on kohtule esitanud kaks iseseisvat nõuet. Hageja esimeseks nõudeks on tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 066/2015/860 lubamatuks. Hageja teiseks iseseisvaks nõudeks on kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2619909 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi summas 24 000 eurot kustutamiseks. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hagihind 3500 eurot. TsMS § 126 lg 3 kohaselt on pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral hagihind nõude suurus. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Nõude suuruseks on 26 683,16 eurot (t.l.-10, I kd), pandieseme väärtuseks on kohtutäitur hinnanud 15 300 eurot (enampakkumise alghind) (t.l.-115 pöördel, I kd). Seega on hageja teise nõude hagihind 15 300 eurot. Hageja esitatud nõuded on erinevate eesmärkide saavutamiseks, neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus määras hagejale menetlusabi ja riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutamise tasu ja kulude hüvitise määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 ja § 179 lg 1 kohased menetluskulud mõistab kohus riigituludesse välja eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 kohtumäärusega tagas kohus hagi ja peatas täiteasja nr 066/2015/860 menetluse. 9(10)