Kohus Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
Pärnu Maakohus 25. juuni 2025, Pärnu Leanika Tamm 2-24-11985 E. Š. (E. Š. I) hagiavaldus T. R. vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes T. R. hagiavaldus E. Š. (E. Š. I) vastu võlgnevuse nõudes 8609,38 eurot 21.04.2025. Hageja (põhihagis kostja): T. R., isikukood: XXX, aadress: XXX Kostja (põhihagis hageja): E. Š., isikukood: XXX, aadress; Kostja (põhihagis hageja) lepinguline esindaja: Tanel Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alatest, kuid mitte hiljem kui 25.11.2025.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. Š.-i hagi T. R. vastu.
2.Mõista kostja T. R.-ilt (R.) hageja E. Š.-i (Š.) kasuks välja võlgnevus 5500 eurot.
3.Mõista kostja T. R.-ilt (R.) hageja E. Š.-i (Š.) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-st 1 lähtuvalt ajavahemiku 27.09.2023–06.08.2024 eest kokku summas 583,57 eurot.
4.Jätta T. R. vastuhagi täielikult rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja vajalike ja põhjendatud menetluskuludena 1947 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest välja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni.
HAGINÕUE, ASJAOLUD, KOSTJA SEISUKOHT
1.E. Š. (endine nimi I.) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja T. R. vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes.
Haginõue Hageja E. Š. (endine nimi I.) nõuab kostjalt põhikohustuse jäägi, 5500 euro, tasumist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg-st 1 lähtuvalt ajavahemiku 27.06.2023– 06.08.2024 eest kokku summas 749,02 eurot.
2-24-11985
1.2.Hagi aluseks olevad asjaolud on järgmised: Hageja ja kostja sõlmisid aprillis 2023 kokkuleppe, millega otsustati ühiselt asutada Ringi Kirbukas TÜ, äritegevus osteti üle kolmandalt isikult ning hageja ja kostja said täisosanikeks. Hageja panustas ühisesse ettevõtlusesse algselt 7000 eurot ja kostja 8000 eurot. Hageja kandis nimetatud 7000 eurot 07.04.2023 kostja pangakontole. Kostjale oli teada, et hageja laenas 7000 eurot krediidiasutuselt ehk kostja teadis, et hagejal tuleb tagastada ka intressid. Hiljem teatas kostja, et ei soovi koos hagejaga täisosanik olla ja koos poodi pidada. Kostja lubas hagejale, et tagastab talle 7000 eurot, kuid pidas summast kinni 250 eurot reisikulusid, millega hageja nõus ei olnud. Pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja tagastab võlgnetava summa makstes iga kuu 300 eurot. Kostja on tagastanud vahemikus 10.05.2023–16.06.2023 kokku 1500 eurot. Seega leiab hageja, et kostja võlg tema ees on 5500 eurot. 26.09.2023 teatas kostja hagejale, et ei maksa rohkem võlga tagasi, põhjuseks tõi kirjaliku kokkuleppe puudumise. 28.03.2024 pöördus hageja kostja poole kohtuvälise nõudekirjaga. Kostja sai kirja kätte, aga ei täitnud nõuet.
2.Kohus võttis 11.10.2024 hagi menetlusse ja rahuldas riigi õigusabi taotluse.
3.Kostja oma 14.11.2024 vastuses hagiavaldusele palub hagi jätta täielikult rahuldamata ja esitab järgmised faktilised asjaolud: 3.1 E. Š. I (edaspidi nimetatud hageja) ja T. R. (edaspidi nimetatud kostja) sõlmisid aprillis 2023 kokkuleppe, millega otsustati ühiselt asutada Ringi Kirbukas TÜ. Äritegevus osteti üle kolmandalt isikult. Nii hageja kui kostja said ka vastavalt äriregistri kandele täisosanikeks. 3.2 Hageja on oma hagiavaldus toonud välja, et veidi hiljem teatas väidetavalt kostja, et ta ei soovi hagejaga ettevõttes ühiselt täisosanik olla ning koos poodi pidada. Kostja nõudis võtmete tagastamist, mida hageja ka tegi kuivõrd omavaheline läbisaamine ning õhkkond oli muutunud n-ö mürgiseks kostjas tulenevalt. Kostja juurde pöördus hageja, kes teatas, et ei soovi täisosanik olla ja soovib ettevõtlusega teha lõpparve. Hagejaga lõpetati koostöö 18.01.2024, mida kinnitab hageja esitatud lisa. Kostja aga oli arvestanud, et TÜ loomisel ollakse koostööprtnerid. 3.3 Kostja lubas hagejale, et tagastab hagejale 7000 eurot, kuid kostjal oli õiguspärane ootus, et hageja ajal, mil ollakse koos TÜ-s, panustab ettevõttes solidaarselt kostjaga, mida hageja aga ei teinud. Ettevõtte käive ei võimaldanud koheselt tasuda tekkinud kohustuste eest, mistõttu oli kohustuste eest vastutavad TÜ osanikud. 3.4 Vahemikus aprill 2023-detsember 2023, tekkis TÜ kohustused üüri tasumisel ja kommunaalarvete osas. Kokku oli selles vahemikus ettevõttel kohustusi summas 10 070,80 €, mille tasumisse hageja oleks pidanud panustama. Kokku pidanuks hageja tasuma kohustusi summas 5035,38 €, mida hageja aga ei teinud. 3.5 Lisaks eelnevale lepiti kokku koos külastada Pariisi. Selleks soetas kostja lennupiletid nii hagejale, kui endale. Viimasel hetkel aga teatas hageja, et lennule ei tule.Sellega tekkis kostjal kahju summas 250 €. Lisaks soetati koos TÜ tegutsedes telefon Iphone 11, mis jäi hageja käsutusse, kuid mis on ettevõtte vara. Vara maksumuseks oli 324 eurot ning kostja soovib, et hageja need kulud ettevõttele katab. 3.6 Kostja hinnangul on hageja oma tegevusega kahjustanud ettevõtte huve, avalikustades ettevõttes toimuvat kolmandatele isikutele ja ettevõttet sellega laimanud. Hageja on väitnud kolmandatele osapooltele väitnud, et kostja kasutab ettevõtte arvelduskontot isiklikel eesmärkidel ja on selle arvelt kandnud omale suuri summasid. Lisaks väitnud, et ettevõte ei saada tellijatele kaupu. Sellega kaotas ettevõtte ühe suurema kliendi ja hindab selle kahju suuruseks 3000 eurot.
4.Kostja T. R. esitas 15.11.2024 vastuhagi ja tasaarvestusavalduse E. Š.-i vastu.. Kostja palub rahuldada T. R. vastuhagi summas 8609,38 eurot ja mõista summa hageja E. Š. I. välja kostja kasuks. Samuti teeb kostja tasaarvestusavalduse ja palub taasaarveldada hageja nõue 8609,38 eurot 2
2-24-11985 ja arvestada maha kostja esitatud vastuhagi summas 4994,77 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotlus viiviste, summas 728,77 eurot välja mõistmiseks ning jätta rahuldamata hageja taotlus mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja esitas 09.12.2025. vastuse vastuhagile, milles toob välja, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kohustus hagejale tasuma 7000 eurot. Kostja on selle kohustuse õigeks võtnud oma 15.11.24 seisukohas TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Ühtegi kokkulepet reisiga seotud kulutuste vms mahaarvamiseks selle kohustuse osas pole pooltel olnud. Kostja väide on eksitav ja tõendamata. Kostja teatas küll ühepoolselt, et arvestab 7000 eurost maha 250 eurot, kuid hageja pole sellega kunagi nõustunud olles selgelt oma seisukohta väljendanud
6.Kohus arutas 21.04.2025 asja istungimenetluses, mille käigus kostja lahkus mõjuva põhjuseta kohtuistungilt. Istungil 21.04.2025 kell 14.00 esitas kostja arstitõendi, mille kohaselt oli vererõhk tol päeval 180/80, mis arsti hinnangul oli põhjuseks, miks kostja istungile ilmuda ei saa. Kostja oli kohtuistungil kohal ja esitas arstitõendi. Kohus pidas vajalikuks tulenevalt TsMS § 200 lg 2 kontrollida kohtusse ilmunud kostja poolt esitatud tervisetõendit sisuliselt. Kohus tuvastas, et kostjale ei esinenud istungi ajal mõjuvat põhjust TsMS § 422 lg 1 mõttes. Kostja tervislik seisund võimaldas tal ilmuda kohtusse ja istungil osaleda. Seda kinnitas peale kostja läbivaatust ka kostja enese poolt kohtusse kutsutud kiirabibrigaadi juht. Kohus on seisukohal, et hageja, istungilt lahkudes ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, vaid üritas menetlust venitada, eksitades kohut oma tervisliku seisundi osas. Objektiivselt ei leidnud kohtusse kutsutud kiirabibrigaad kostjal mingit terviseriket, mis takistanuks kohtuistungist osavõttu. Seega kostja, lahkudes omavoliliselt istungilt pani end olukorda, kus ta tahtlikult loobus oma menetlusõiguste kasutamisest. Kohus korraldas 21.04.2025 kohtuistungi eelistungina, eeldusega et saab üle minna põhiistungiks. Kostjal puudus mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks või istungilt lahkumise, Kohus hoiatas teda kostjat ka istungilt lahkumise tagajärgedest. TsMS. 243 lg 3 kohaselt menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist, kui kohus ei määra teisiti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud hagiga, leiab, et see kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastuhagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemine (TsMS § 435 lg 1) seda, et kohus on enne materiaalõiguse kohaldamist käsitlenud lahendatavaid küsimusi TsMS § 442 lg 8 nõuetest tulenevas loogilises järjekorras: 1) poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud; 2) tõendite hindamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused; 3) seaduse kohaldamist põhjendav õiguslik hinnang. Seega ka käesolevas hagimenetluses esitatud nõuete varalise kahju ning mittevaralise kahju - lahendamisel kohus esmalt tuvastab kõigi nõuete ja vastuväidete aluseks olevad asjaolud. 3
2-24-11985
9.Poolte vahel puudub vaidlus (TsMS § 231 lg 4) selle üle, et
E. Š. I (edaspidi nimetatud hageja) ja T. R. (edaspidi nimetatud kostja) sõlmisid aprillis 2023 kokkuleppe, millega otsustati ühiselt asutada Ringi Kirbukas TÜ. Äritegevus osteti üle kolmandalt isikult.
Nii hageja kui kostja said ka vastavalt äriregistri kandele täisosanikeks. Hageja panustas äriühingu (täisühing) asutamisse raha kogusummas 7000 eurot.
Pooled lõpetasid koostöö 18.01.2024 ning leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale rahalise sissemakse. Kostja on hagejale tagastanud 1500,01 eurot.
Koostöö lõppemine kajastub ka äriregistri kannetes, mille kohaselt on E. Š. I. olnud registrikaardile kantud perioodil 10.04.2023-18.01.2024.
Koostöö lõppemisel leppisid pooled kokku sissemakse tagastamises hagejale. Kostja asus summat ka tagastama, kuid lõpetas ühepoolselt maksete tegemise ja käesolevaks ajaks on tasumata summa suurus 5500 eurot.
10.Tulenevalt Äriseadustiku § 82 lg 1 tegutseb täisühing osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku on ÄS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ka osamakse suurustes. Pooled leppisid osamaksete suuruses kokku. Hiljem, 18.01.2024, leppisid pooled kokku, et hageja lõpetab oma osaluse äriühingus ning tema sissemakse tagastatakse. Kohus tuvastas, et kostja on poolte sõnumivahetuses (dtl 13) kirjutanud, et tagastab 6750 eurot. tavast summast tuleks maha arvata lennureis Pariisi, summas 250 eurot. Vastuses hagile /dtl 219/ on kostja avaldanud: „Kostja lubas hagejale, et tagastab hagejale 7000 eurot, kuid kostjal oli õiguspärane ootus, et hageja ajal, mil ollakse koos TÜ-s, panustab ettevõttes solidaarselt kostjaga, mida hageja aga ei teinud.“ Sellega loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja leppisid kokku kostjale sissemakse tagastamises kogu sissemakse ulatuses so. 7000 eurot. Kohus märgib, et kostja ei ole hagimenetluses tagasimakse kohustuse suurusele (7000 eurot) vastuväiteid esitanud.
11.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja kokkulepe TÜ täisosaniku osaluse lõpetamiseks ja sissemakse tagastamiseks on olemuselt kompromissleping VÕS § 578 lg 1 mõttes st. kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
12.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja on peale täisühingu asutamist ja ärisuhete lõpetamist sõlminud omavahel kompromisslepingu
VÕS § 578
lg 1 tähenduses. Kompromisslepinguga võttis kostja kohustuse tagastada hagejale 7000 eurot igakuiselt 300 euro suuruste osamaksetena. Kostja asus graafikut täitma millega võib lugeda kompromissilepingu kehtivaks eelnevalt viidatud formaalõiguslikul alusel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 4
2-24-11985
13.Kohus tuvastas, et kostja ütles 26.09.2023 kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osamaksetena üles (dtl 14). Vaidlust, et kostja kokkuleppe üles ütles poolte vahel ei ole, st hagejal ei olnud vastuväiteid, et kostja taganeb kokkuleppest osas, milles see puudutas võlgnevuse tasumist osamaksetena. Seega muutus täitmata kohustus sissenõutavaks 27.09.2023.
14.Hageja 21.04.2025 kohtuistungil korrigeeritud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus tasuda põhiosa 5500 eurot muutus sissenõutavaks 27.06.2023, nimetatud kuupäevast arvestab hageja viivist. Viivis ajavahemiku 27.09.2023– 06.08.2024 eest kokku on hageja poolt kohtuistungil korrigeeritud ning viivise kogusumma perioodi eest on 583,57 eurot.
15.Hageja nõuab kahjuhüvitist kohtueelsete õigusabikulude eest. Hageja on kohtueelselt vaidlust lahendades kasutanud õigusabi. Hageja kulu 3 töötunnile õigusabile on 495 eurot (dtl 18 Õigusbüroo Themis arve), tunnitasuga 165 eur/h, (sisaldab käibemaksu). Kohus on seisukohal, et tegemist on vajalike ja mõistlike kulutustega. Ajakulu, 3 h, seisnes asjaolude ning dokumentatsiooni analüüsimises, nõudeavalduse koostamises ja esitamises kostjale ning temaga dialoogide pidamises võla tasumiseks. Nõue kuulub rahuldamisele, tulenevalt VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Õigusabikuludega seonduva varalise kahju hüvitamise nõude esitamise õigus tuleneb VÕS § 128 lg-st 3. Hageja poolt kantud kulu ja kostja põhjustatud olukorra vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kehtivas kohtupraktikas on välja toodud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud hiljem VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitatavateks (RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29.) Lähtuvalt VÕS §-st 101 lg 1 p 3, §-st 115 lg 1, §-st 127 lg-d 1 ja 4 ning § 128 järgi, rahuldab kohus kahjunõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 495 eurot kohtueelse õigusabi kulude eest.
VASTUHAGI
16.Kostja (vastuhagis hageja) T. R. esitas 15.11.2024 vastuhagi ja tasaarvestusavalduse E. Š.-i vastu.. Kostja palub rahuldada T. R. vastuhagi summas 8609,38 eurot ja mõista summa. välja kostja kasuks. Vastuhagi nõue põhineb eeldusel, et kostja ja hageja olid täisühingu loomisel koostööpartnerid. Kostja lubas hagejale, et tagastab hagejale 7000 eurot, kuid kostjal oli ootus, et hageja ajal, mil ollakse koos TÜ-s, panustab ettevõttes solidaarselt kostjaga, mida hageja aga ei teinud. Kostja selgitab, et vahemikus aprill 2023 kuni detsember 2023, tekkis TÜ kohustused üüri tasumisel ja kommunaalarvete osas, kokku summas 10 070,80 eurot. Seega oleks pidanuks hageja tasuma kohustusi summas 5035,38 eurot, mida hageja aga ei teinud. Lisaks eelnevale lepiti kokku koos külastada Pariisi. Selleks soetas kostja lennupiletid nii hagejale, kui endale. Viimasel hetkel aga teatas hageja, et lennule ei tule, sellega tekkis kostjal kahju summas 250 eurot. Lisaks soetati koos TÜ tegutsedes telefon Iphone 11, mis jäi hageja käsutusse, kuid mis on ettevõtte vara. Vara maksumuseks oli 324 eurot ning kostja soovib, et hageja need kulud ettevõttele katab. Kostja hinnangul on hageja oma tegevusega kahjustanud ettevõtte huve, avalikustades ettevõttes toimuvat kolmandatele isikutele ja ettevõtet sellega laimanud. Hageja on kolmandatele osapooltele väitnud, et kostja kasutab ettevõtte arvelduskontot isiklikel eesmärkidel ja on selle arvelt kandnud omale suuri summasid. Lisaks väitnud, et ettevõte ei saada tellijatele kaupu. Sellega kaotas ettevõtte ühe suurema kliendi ja hindab selle kahju suuruseks 3000 eurot. 5
2-24-11985
17.Hageja (vastuhagis kostja) on oma 09.12.2024 vastuses palunud jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu ning ei võta omaks ka ühtegi kostja esitatud asjaolu. Hageja leiab, et Riigikohus on oma järjepidevas praktika leidnud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb. Kui hageja oma väiteid nõude põhjendatuse kohta tõendada ei suuda, ei saa hagi rahuldada (Riigikohtu 2-17-18305/45 lahendi p 17). 2.7. Lisaks tuleneb § 363 lg-st 1 punktist 3, et hagiavalduses tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 2.8. Kostja on esitanud tõendeid, kuid jätnud täielikult viitamata, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib. Lisaks jääb hagejale täielikult arusaamatuks kostja nõude kujunemine. 2.9. Puutuvalt TÜ kohustustega märgib kostja vastuhagis, et perioodil aprill 2023 – detsember 2023 tekkisid TÜ-l kohustused summas 10 070,8 eurot, millest 1⁄2 s,o 5035,40 euro eest vastutab hageja. Hageja kostjaga ei nõustu.
18.Kohus on seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt tuvastas kohus, et hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2024 kompromissilepingu, milles lepiti kokku, et kostja tagastab hagejale sissemakse summas 7000 eurot. Selle üle vaidlus puudub. Pooled on kompromisslepingu sõlmimise hetkel lõpetanud kostja osaluse äriühingus ning lahendanud rahalised suhted VÕS § 578 lg 2 mõttes st. kehtib eeldus, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromisslepingust nähtuvalt ei olnud 18.01.2024 seisuga kostjal hageja vastu tasaarvestatavaid rahalisi nõudeid. Kostja ei ole vastuhagis oma nõude asjaolusid konkreetselt välja toonud ega ka selgitanud, mida ta soovib esitatud tõenditega tõendada.
19.Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi äriühingu kantud kulutuste hüvitamiseks ei ole võimalik rahuldada. Täisühing on äriühing, mille korral ÄS § 101 lg 2,4,5 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing. Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab. Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada.
20.Kohtule esitatud vastuhagist ei nähtu, et kostja oleks muutunud täisühingu suhtes võlausaldajaks st. et kostja oleks isikliku vara arvel täitnud TÜ kohustusi, milleks TÜ-l võimekus puudus. Samuti ei nähtu vastuhagist, et TÜ täidetud nõuded oleks loovutatud kostjale. Kostja ei ole täitnud ka VÕS § 170 tulenevat nõude loovutamisest tulenevat teavitamiskohustust. Riigikohus on lahendi 3-181606/26 punktis 20 selgitanud, et täiendava vastutuse korral, mida juhatuse liikme solidaarne vastutus endast kujutab, piisab sellest, et võlausaldaja on enne solidaarvõlgniku vastu nõude esitamist esitanud nõude põhivõlgniku vastu ning seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei ole nõuet täidetud. Vastutusotsuse tegemine ei takista põhivõlgnikul oma kohustusi täita. Kui vastutusotsuse adressaat täidab talle määratud maksukohustuse äriühingu eest, siis tekib tal äriühingu vastu tagasinõudeõigus. Lahendi 3-2-1-28-14 punktis 12 on Riigikohus sedastanud, et ÄS § 101 lg 2 alusel ei teki võlausaldajal eraldi nõuet täisühingu osaniku vastu, vaid võlausaldaja saab osaniku vastu esitada nõude, mis tal on täisühingu vastu, kuid mida tal ei õnnestu täisühingu vara arvel rahuldada. Kostja on vastuhagi tõendamiseks esitanud rea TÜ-le väljastatud arveid ja kalkulatsioone, kuid tegemist on kohustustega, mida pidanuks täitma esmalt äriühing, mitte hageja.
21.Kohus leiab, et vastuhagi nõuded mittevaralise kahju osas ei ole selged ega tõendatud. Hagiavaldusest ei nähtu, milles hagejale tekitatud kahju tegelikult seisneb. Hageja viitab vastuhagis äriühingu huvide kahjustumisele, kuid sellel puudub seos hageja enesega. Mainekahju 6
2-24-11985 nõuded hageja vastu saaks aga esitad üksnes TÜ, mitte kostja. Kohus jätab mittevaralise kahju nõude täielikult rahuldamata.
22.Vastuhagi nõue, mille kohaselt hageja peaks kostjale hüvitama 250 eurot, st. Pariisi lennupileti hinna, tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et reis Pariisi oli planeeritud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei käinud koos kostjaga Pariisis, st. ei kasutanud lennupileteid. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on ta piletiraha kostjale hüvitanud. Hageja on esitanud sõnumivahetuse enese ja kostja vahel (dtl 245) millest nähtuvalt oli hageja kostjale piletite raha juba maksnud, ning on maksete tegemist kirjaga „ülekanne“ ka tõendanud (dtl 247). Samuti on hageja vastuses vastuhagile selgitanud, et Lennupiletite raha on hageja aga kostjale hüvitanud. Suunal Tallinn-Pariis oli 2 täiskasvanu hind (pilet osteti kahele täiskasvanule ja kahele lapsele) 149,98 eurot (74 eurot hind; 14,06 eurot maksud; 60 eurot kütuse lisatasu; 1,92 piletimüügiteenus) ehk hageja osa piletihinnast oli 75 eurot millele lisandus 11 eurot1 isiku kohta, kokku 86 eurot (Lisa 1 – Tallinn - Pariis). Suunal Pariis - Tallinn oli 2 täiskasvanu hind 189,98 eurot (50 eurot hind; 66,86 eurot maksud; 72 eurot kütuse lisatasu ja 1,12 eurot piletimüügiteenus) ehk hageja osa oli 95 eurot, millel lisandus 7,30 eurot2, kokku 102,30 eurot (Lisa 2 – Pariis- Tallinn). Kokku oli hageja lennupiletite hind 188,30 eurot. Hageja on kostjale tasunud kokku Pariisi ja Poola3 reisi eest 490 eurot järgmiselt: 06.02.2023 – 100 eurot; 11.02.2023 – 100 eurot; 11.03.2023 – 200 eurot; 08.04.2023 – 90 eurot (Lisa 5 – maksed Pariisi reisi eest). 490 eurot sisaldas ka 80 eurot, mis hageja tasus kostjale Poola reisi eest. Seega on hageja tasunud tegelikkuses kostjale 221,70 eurot (490-188,30-80) Sellega loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale juba väidetava 250 eurot tagastanud, seega tuleb kostja nõue vastuhagis jätta ka 250 euro osas rahuldamata.
23.Vastuhagi nõue sõnastuses: „Lisaks soetati koos TÜ tegutsedes telefon Iphone 11, mis jäi hageja käsutusse, kuid mis on ettevõtte vara. Vara maksumuseks oli 324 eurot ning kostja soovib, et hageja need kulud ettevõttele katab“. Kostja on nõudele täies mahus vastu vaielnud ning hageja ise möönab, et tema ei ole telefoni omanikuks. Hagejale ei ole tehtud ka nõude loovutust TÜ poolt. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt Iphone maksumuse hüvitamist, kuna kohtu hinnangul on see nõue täielikult nii sisustamata kui ka tõendamata. Juhul, kui telefoni omanikuks on äriühing, on mistahes nõuete esitamise õigus vara omanikul, kelleks on äriühingul, mitte kostja.
24.Kokkuvõtvalt jätab kohus vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
25.Menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS §173 lg 1ja 174 lg 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.
26.Hageja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 1947 eurot (ilma km-ta)õigusabikuludele, lepingulise esindaja tasutunnitasuga 140 eurot, kokku 11,8 töötunni ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, arvestades õigusteenuste kehtivat turuuhinda. Kohus on seisukohal, et esindaja tunnitasu vastab advokaadi osutatud õigusabiteenuse keskmisele turuhinnale. Kohus leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine hageja poolt, arvesse võttes vaidluse sisu ja keerukuse astet on vajalik ja põhjendatud.. Kohus loeb hageja kulutused õigusabile põhjendatuks. Kostja vastuväited menetluskulude vähendamiseks ei anna kohtu hinnangul alust menetluskulude vähendamiseks. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat tasuma viivist hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab selle taotluse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtudulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. /Digitaalallkiri/ 7
2-24-11985 Kohtunik Leanika Tamm
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.