Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avalduse kohaselt on avaldaja töövõimetu, töötu ning sai Eesti Töötukassalt teada, et kohtutäitur on tema töövõimetutoetusest 20% arestinud. Töötukassa kandis kohtutäiturile avaldaja töövõimetoetusest 39,65 eurot. Avaldaja hinnangul on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Avaldaja sissetulekuks on töövõimetoetus 13,79 eurot päeva eest ja sotsiaaltoetus 34,01 eurot. Avaldaja peab ostma endale toidu, ravimid, isiklikud tarbed, riided, kingad ja muud isiklikud tarbed. Kohtutäitur ei ole analüüsinud, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud avaldaja toimetulek, kas sissenõude pööramine on lubatav täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 2 järgi ning millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Avaldaja leiab, et ei ole olemas kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 arestimise akte, millega oleks tühistatud/muudetud kohtutäituri 04.02.2018 arestimise akt. Põhjendamatu on kohtutäituri otsuse põhjendus, et 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega muutis kohtutäituri esialge arestimise akti. Teadetega ei saa tühistada/muuta arestimise akti. Nende teadete alusel ei saa arestida töövõimetoetust. Kohtutäitur ei ole arutanud avaldajaga kohtutäituri teateid. Teated ei ole lisatud otsuse juurde. Pole õige kohtutäituri seisukoht, et võlgnik põhjendab raha tagastamist oma sissetulekuga ja erinevate kuludega, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kehtiva arestimise akti alusel võlgniku sissetulekust kinnipeetud raha tagastamiseks, vaid see võib omada tähtsust arestimisakti enda, mille alusel on kinnipidamine tehtud, vaidlustamisel. Põhjendamatu on kohtuätituri otsuse märgitu, et kohtutäitur ei pea kaebuse lahendamisel töövõimetoetuse kinnipidamise määra kontrollima, kuna on olemas kohtutäituri varem tehtud 04.07.2019 otsus, mis on menetluses Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-10606 ja see pole jõustunud. Tsiviilasjas nr 219-10606 04.07.2019 otsuses toodud faktilised asjaolud on teistsugused, kuna kohtutäitur tegi selle otsuse võlgniku 08.03.2019 kaebuse kohta.

olukorras, kus võlgnik taotleb raha tagastamist, peab kohtutäitur otsuses kaebusele hindama võlgniku kulusid, töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse, töövõimetoetuse arestimise ulatuse ja kas pärast raha kinnipidamist jääb võlgnikule alles seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv summa võlgniku minimaalseks toimetulekuks. Selline võlgniku eeldus on kohtutäituri arvates ebaõige ja ei oma õiguslikku alust. Võlgniku töövõimetoetusele on sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga, mis on osaliselt tühistatud (muudetud) kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. TMS § 114 lg 5 kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse. Igakuiselt peab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik Eesti Töötukassa kinni võlgniku töövõimetoetusest osa vastavalt kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktis ja selle 13.06.2018 ja 31.01.2019 osalise tühistamise teadetes (arestimise muudatused) märgitud tingimustele ja ulatuses. Seega ei pööra kohtutäitur sissenõude võlgniku sissetulekule iga kuu eraldi koostades selle kohta uut iseseisvat arestimisakti, mida omakorda on võlgnikul võimalik vaidlustada sisuliselt. Igakuiselt toimuvad kinnipidamised eelpool nimetatud töövõimetoetuse arestimisakti alusel ning igakuiselt on võlgnikul võimalik vaidlustada raha kinnipidamist, kui täitetoimingut. Võlgnik on töövõimetoetusele sissenõude pööramist juba tähtaegselt vaidlustanud, mille kohta on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-10606. Samuti taotles võlgnik kohtutäiturilt oma kulude ja vähese sissetuleku põhjendusel töövõimetoetuse arestimise ulatuse muutmist, mille kohta on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-10607. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse igal staadiumil on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile taotlus TMS § 133 lg 1 ja 134 lg 1 alusel arestimise muutmiseks või tühistamiseks, kuid sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise aluseks olevate asjaolude muutumine. Kohtutäitur selgitas oma 28.10.2019 otsuses, et selline taotluse põhjendus ei ole asjakohane ega anna aluse raha tagastamiseks. Lisaks sellele kontrollis kohtutäitur oma otsuse tegemisel täiendavalt (vaatamata selle, et kaebuses sellist taotlust ei sisaldunud) võlgniku kaebuses kirjeldatud kulusid ning leidis, et nad ei oma sellist iseloomu, et nende katmiseks tuleb võlgnikule tagada rohkem vahendeid kasutamiseks, kui seda on seadusega ettenähtud. Samuti hindas kohtutäitur kas võlgniku töövõimetoetusest kinnipidamise tegemiseks jätkuvalt esineb alus, kas kinnipidamise suurus vastab arestimisaktis sätestatule ja kas pärast raha kinnipidamist jääb võlgnikule alles seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv summa võlgniku minimaalseks toimetulekuks. Eelpool toodust tulenevalt väär on võlgniku väide, et kohtutäitur 28.10.2019 otsuse tegemisel ei hinnanud võlgniku kulusid ja kas pärast kinnipidamise teostamist jääb võlgnikule alles seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv summa võlgniku minimaalseks toimetulekuks. Jääb arusaamatuks võlgniku eeldus, et kohtutäitur pidi oma otsuses hindama töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse ja arestimise ulatuse. Kohtutäitur on arvamusel, et need asjaolud ei avalda mõju võlgniku 10.10.2019 taotlusele raha tagastamiseks kulude põhjendusel, vaid omavad tähtsust töövõimetoetusele sissenõude pööramisel. Kuna käesolevas menetluses ei arutata erandkorras töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust ja arestimise määra põhjendatust, siis ei peagi kohtutäitur neid asjaolusid hindama, seda enam, et oma seisukohta kohtutäitur juba väljendas oma tsiviilasjades nr 2-19-10606 ja 2-19-106067. Sellest tulenevalt palub kohtutäitur jätta võlgniku kaebus selles osas rahuldamata. Kohtutäitur rõhutab, et 07.10.2019 raha kinnipidamise hetkel ja ka tänaseks ei ole kohtutäituri arestimisakt ja selle muutmise teated tühistatud, peatatud ega kehtetuks tunnistatud, seega kuuluvad täitmisele. Kehtiva arestimisakti alusel toimunud kinnipidamine on õiguspärane. Võlgniku töövõimetoetusele sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga. TMS § 134 lg 1 kohaselt kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. 10.06.2018 jõustus täitemenetluse seadustiku muudatused, mille kohaselt suurenes võlgniku sissetulekust arestimisele mittekuuluv osa. 13.06.2018 koostas kohtutäitur teade Eesti Töötukassale, milles selgitas, kuidas peab viimane tegema kinnipidamisi uue õiguskorra järgi. 25.01.2019 avaldas Statistikaamet oma kodulehel arvestusliku elatusmiinimumi uue määra. 31.01.2019 koostas

kohtutäitur teate Eesti Töötukassale, milles selgitas, kuidas peab viimane tegema kinnipidamisi uue õiguskorra järgi. Nimetatud teadete sisu ja eesmärk on viia 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti kooskõlla seaduste muudatustega võlgnikule kasutamiseks jääva summa osas. Muus osas jäi kehtima 04.02.2018 arestimisakt. Kohtutäitur tegutses heas usus viies oma 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise aktid seadusega kooskõlla. Kohtutäitur on seisukohal, et 13.06.2018 ja 31.01.2019 teated vastavad kohtutäituri määrustiku §-s 20 sätestatule vorminõuetele, kuid juhul, kui kohus asub teistsugusele arvamusele, siis leiab kohtutäitur, et dokumentide vormistamise nõude rikkumine ei too kaasa dokumenti õigustühisuse. Sellele viitab ka asjaolu, et Eesti Töötukassa täidab akti ja selle muudatusi korrektselt. Kohtutäituri arvates kaevata akti muudatusi, mida tehti võlgniku huvides ja mis vastab seaduse nõuetele, on arusaamatu ja nende tühistamise nõudega seab võlgnik ennast ise kehvemasse olukorda, kuna kehtima jääks sellisel juhul kehtetus määras aktis sätestatu. Käesoleva asja raames ei ole vaidlust selles, et kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakt on muudetud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. Kaebuses toodud põhjendused ei anna alust arvata, et kohtutäitur ei ole oma 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti muutnud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. Asjaolu, et 13.06.2018 ja 31.01.2019 dokumentide pealkiri ei ole võlgnikule meelepärased ei muuda dokumentide sisu ja eesmärki. Kohtutäitur selgitab, et juhul, kui võlgniku arvates ei ole kohtutäituri valitud täitemenetluse sundmeede mõõdukas või on selle meetme kasutamine väär, siis on võlgnikul võimalik täitetoimingut vaidlustada. Tänaseks täitetoimingu (04.02.2018 arestimisakti ning 13.06.2018 ja 31.01.2019 muudatusi) vaidlustamise tähtaeg möödunud. 10.10.2019 kaebuses ei ole võlgnik vaidlustanud arestimisakti muudatusi ega viidanud sellele. Sellest tulenevalt kohtutäituri 04.02.2018 arestimisakti 13.06.2018 ja 31.01.2019 muudatuste õigsuse üle vaidluse lahendamine ei ole hetkel kohtu pädevuses. Kohtutäitur teatab, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti 13.06.2018 ja 31.01.2019 muudatusi tähtaegselt ning nende kehtivuse üle on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-12494. Eelpool toodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta võlgniku kaebus sellel osas rahuldamata. Kohtutäitur ei keeldunud võlgniku majanduslikku olukorra hindamisest põhjusel, et selline hinnang on juba antud varem. Kohtutäitur keeldus võlgniku majandusliku olukorda hindamisest põhjusel, et võlgniku 10.10.2019 kaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse võlgniku majandusliku olukorra hindamisele asumiseks teistkordselt ehk kohtutäiturile teadaolevalt ei ole võlgniku majanduslik olukord kaebuse esitamise hetkeks muutunud. Võlgniku 08.03.2019 kaebuse sisu ja eesmärk on eelkõige kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti vaidlustamine. Käesoleva kaebuse sisu ja eesmärk on aga Eesti Töötukassa poolt võlgniku töövõimetoetusest 07.10.2019 kinnipeetud summa 39.65 eurot tagastamine. Võlgnikul ei olegi enam võimalik vaidlustada arestimisakti kehtivust käesoleva 10.10.2019 kaebusega, kuna selle kaebetähtaeg on möödunud. Oma 28.10.2019 otsuses selgitabki kohtutäitur, et 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti akti üle on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-10606 ning tulenevalt TMS § 114 lg 4,5 kehtib arestimisakt alates akti kättetoimetamisest võlgniku suhtes kolmandale isikule kuni arestimisakti tühistamiseni, muutmiseni, peatamiseni seaduses sätestatud alustel. Tänaseks ei ole kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti tühistatud (sh ka kohtu poolt) ega selle täitmist peatatud.

Arvestades täitmisel oleva asja menetlemise aega, võlgnevuse suurust ja avaldaja sissetuleku suurust, on õiglane avaldaja töövõimetoetuse arestimine. Kohtumääruse põhjendused

10.10.2019 kaebuses eeltoodud asjaolude hindamist taotlenud. Kohtu hinnangul saavad kohtutäiturile esitatud kaebuse asjaolud, mida kohtutäitur on hinnanud, olla kohtule esitatavas kaebuses TMS §-st 218 tulenevalt samad. Võttes arvesse, et võlgnik on 10.10.2019 kaebuses viidanud erinevatele kuludele, võib üksnes eeldada, et võlgnik võib, lisaks toimetulekutoetuse tagastamisele, tahta tema kulude kontrollimist ning toimetuleku hindamist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus, kas kohtutäitur võis võlgniku töövõimetoetusest 39,65 eurot kinni pidada, kas ta pidi töövõimetoetuse võlgnikule tagastama, tema majanduslikku olukorda ning arestimise põhjendatust hindama. 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete kohta märgib kohus järgmist. Avaldaja ei ole 10.10.2019 kaebuses nimetatud teateid vaidlustanud, kuid on seda teinud kohtule esitatud kaebuses. Kohus märkis eelnevalt, et kohtutäiturile esitatud kaebuse asjaolud, mida kohtutäitur on hinnanud, saavad olla kohtule esitatavas kaebuses TMS §-st 218 tulenevalt samad. Võlgnik ei saa teateid vaidlustada alles kohtule esitatud kaebuses, võttes arvesse, et kohtutäitur ei ole saanud 28.10.2019 otsusega teateid puudutavat küsimust lahendada. TMS § 217 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal nimetatud väidete osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu jätab kohus avaldaja väited selles osas tähelepanuta.

Võttes arvesse, et töövõimetoetusele saab sissenõude pöörata üksnes arestimisakti alusel, tuli kohtutäituril võlgniku majanduslikku olukorda hinnata 04.02.2018 arestimisakti koostamisel. 04.02.2018 arestimisaktist nähtub kohtutäituri arvutuskäik võlgniku majandusliku olukorra hindamisel. Juhul, kui võlgniku hinnangul ei ole arestimine õiguspärane või võlgniku hinnangul arestitakse sissetulek liiga suures ulatuses, saab võlgnik oma õiguseid kaitsta eelkõige arestimisakti vaidlustades. Arestimisakt on sissetulekule sissenõude pööramise aluseks ning kohtutäitur on arestimisakti koostamisel arvestanud võlgniku majandusliku olukorraga (TMS § 131 lg 2, § 132 lg 11, lg 12). Sissetuleku arestimise ulatus tuleneb arestimisaktist. Arestimisakti vaidlustamisel saab nii kohtutäitur kui ka kohus hinnata arestimise ulatuse aluseks olevaid asjaolusid uuesti. Riigikohus on lahendi nr 2-18-4482 p-s 17.4 juhtinud tähelepanu, et TMS § 131 lg 2 korral on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub TMS § 217 alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile. 04.02.2018 arestimistaktist nähtub akti vaidlustamise kord. Kohtutäitur on selgitanud, et avaldaja on arestimisakti vaidlustanud tsiviilasja 2-19-10606 raames, mis on hetkel pooleli. Eeltoodust võib jõuda järeldusele, et võlgnikul on võimalik saavutada tema majandusliku olukorra hindamine tsiviilasja 2-19-10606 raames. Kohtutäituri seisukohast nähtub, et arestimisakti vaidlustamine on pooleli, arestimisakti ei ole tühistatud ning see on kehtiv. Avaldaja ei ole väitnud vastupidist. Kohus on seisukohal, et arestitud raha kohtutäiturile üle andmine on õiguspärane, kui selle aluseks on kehtiv arestimisakt. Avaldaja on arestimisakti vaidlustanud tsiviilasjas 2-19-10606, kuid tsiviilasi pole jõustunud lahendiga lõppenud.

Vt arvestuslikku elatusmiinimumi siit: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=LE27&lang=2

39,65 eurot (413,70 – 215,44 = 198,26; 198,26 x 20% = 39,65 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur arestinud töövõimetoetuse õiges ja põhjendatud ulatuses, ilma arvutusvigadeta.

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2020 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu 17.detsembri 2019.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täpsustati ja muudeti määruse õiguslikke põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.