2-18-113339/38 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu nõude tuginedes hageja ja kostja vahel 05.09.2017 sõlmitud jäätmeveoteenuse lepingule nr xxxx ning asjaolule, et kostja kaotas septembris 2017 hagejale teenust osutades ära hagejale kuuluva 30m3 prügikonteineri. Kostja on hageja nõuet maksekäsu kiirmenetluses osaliselt tunnistanud, pidades kohaseks hüvitiseks 500 euro tasumist. Hageja vara on kaotsi läinud. Seeläbi on hagejale tekkinud kahju. Kahju hüvitamisel kohalduvad kahju hüvitamise üldsätted. Hagejale kahju tekkimise ja kostja teo vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja ei oleks hageja prügikonteinerit ära kaotanud, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja tuleb asetada võimalikult lähedale olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu, st prügikonteineri kaotamist kostja poolt ei oleks esinenud. Hageja hinnangul on poolte vahel vaidlus üksnes hagejale kahju hüvitamise ulatuse üle. Kahjuhüvitise suurus tuleb kindlaks määrata võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hageja hinnangul kaotsiläinud prügikonteineri asemele samaväärse prügikonteineri soetamise kulu on 3400 eurot. Harju Maakohtu 03.09.2018 määrusega (maksekäsuga) on kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistnud välja 500 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 2900 eurot. Kostja on kontrollinud ja saanud kinnituse selle kohta, et tema poolt ekslikult kaasa võetud konteiner kuulus hagejale. Tegemist oli hageja poolt omandatud 30 m3 konteineriga. Kostja on võtnud ekslikult kaasa hagejale kuuluva konteineri. Selle asemele on jäetud kostjale (mitte mõnele kolmandale isikule kuuluv) konteiner. Eluliselt ei ole usutav, et mõni kolmas isik oleks võtnud kaasa hagejale kuuluva konteineri ja toonud selle asemele kostjale kuuluva konteineri. Kostja selgitab 22.09.2017 kell 9:39 elektronkirjas, kuidas ta otsib hagejale kuuluvat konteinerit ja küsib ühe leitud konteineri kohta, kas see kuulub hagejale. Hageja selgitab 22.09.2017 kell 10:01 elektronkirjas kostjale, et ta ei ole konteinerit omandanud, vaid see on läinud E P logistiku poolt edastatud puuduliku teenindusinfo (edastati vahetuse soov) tõttu kostja kastidega ringlusesse ja kui kostja autojuhid leiavad konteineri, mis ei kuulu kostjale, siis saadetakse pilt. Kostja selgitab seega ise veel kord, kuidas eksimus juhtub ja tunnistab vaieldamatult hagejale kuuluva 2 (8)

konteineri ekslikku kaasavõtmist. Kostja selgitas 08.12.2017 veelkordset, et kuni hagejale kuuluva konteineri leidmiseni jääb kostjale kuuluv tasuta asenduskonteiner hageja valdusesse. Samasisuline kinnitus sisaldus ka kostja 20.03.2018 elektronkirjas. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ja/või põhistust, mille kohaselt oleks hagejal võimalik omandada kostja poolt kaotatud konteineri asemele samaväärne konteiner odavama hinna eest kui 3400 eurot. Hageja kinnitab veel kord, et temale teadaolevalt ka sellist võimalust ei eksisteeri. Konteiner oli vähemalt keskmise kvaliteediga võrrelduna igapäevases käibes olevate konteineritega. Kõrvaldamaks mistahes kahtlusi kõnealuse konteineri olemasolu ja hagejale kuulumise osas, esitab hageja tõendina B AS kinnituskirja, mis tõendab, et nimetatud ettevõte müüs 31.05.2006 hagejale konteineri nr 1537 hinnaga 49 470 krooni (3161,71 eurot), millele lisandus käibemaks. Seega ei saa olla vaidlust selles, et hagejale kuulus vaidlusalune konteiner. Kostja on oma vastuse lisana 1 esitanud kohtule seisuga 29.11.2017 tehtud väljatrüki hagejale kuuluva põhivara nr 46 kohta, millest nähtub, et hageja põhivara hulgas oli konteiner, mille hageja soetas 31.05.2006. Hageja hinnangul on kostja konteineri eksliku ära vedamise ja kaotamisega pannud toime lepingurikkumise. Hageja hinnangul on kõik eelnimetatud eeldused täidetud. Hageja ja kostja vahel eksisteeris lepinguline suhe, mille objektiks oli hagejale kuuluva 30 m3 konteineri tühjendamine. Sellise teenuse osutamise käigus võttis kostja hagejale kuulunud konteineri enda konteineri asemel ekslikult kaasa ja kaotas ära. Kostja on lepingut rikkunud sellega, et on kõnealuse konteineri ära kaotanud. Tegemist on kostjapoolse lepingust tuleneva kaitsekohustuse rikkumisega. Prügiveoteenust osutav ettevõtja peab teenuse osutamise käigus tagama, et ta ei kaota ära kliendile kuuluvat prügikonteinerit. Selline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kostjale pidi olema ettenähtav, et kaotades ära kliendile kuuluva konteineri, tekib sellest kliendile kahju. Samuti eksisteerib põhjuslik seos kostja tegevuse ning hagejale tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks kaotanud ära hagejale kuuluvat konteinerit, ei peaks hageja kaotatud konteineri asemele uut konteinerit hankima ja selleks kulutusi tegema. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest, sest puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Kostjal on olnud piisavalt aega, et kaotatud konteiner üles leida ja hagejale tagastada, kuid kostja seda teinud ei ole. Hagejale on tekkinud kahju, kuivõrd hageja on kaotanud konteineri ning peab tegema kulutusi selle asendamiseks. Hagejal ei ole õnnestunud leida müügis ühtegi samaväärset konteinerit, mida oleks võimalik osta odavama hinna eest kui 3400 eurot. Konteineri valmistamise saaks tellida hinnaga 3700 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellise mõõduga konteinereid kasutatud kujul ei müüda ning selleks, et hageja saaks kaotatud konteineri asemele omandada samaväärse konteineri, tuleb osta uus konteiner valmiskujul või tellida uue konteineri valmistamine. Kui pooltevahelist õigussuhet ei saa kvalifitseerida lepingulise suhtena, kuulub hagi rahuldamisele kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kostja on põhjustanud hageja vara kaotsimineku ning selline tegevus on õigusvastane. Konteineri kaotsiminekuga on tekkinud hagejale kahju, mille hüvitamist saab hageja nõuda. Konteineri kaotamise ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, sest kui konteinerit ei oleks kostja poolt kaotatud, ei peaks hageja seda asendama ja selleks kulutusi tegema. Isegi kui jaatada, et mõistlik ja võimalik on konteineri omandamine kasutatud kujul, tuleks see ka Eestisse transportida ning viia võrdväärsesse seisundisse konteineriga, mille hageja kaotas. Sellisel juhul lisanduksid konteineri asendamiseks konteineri enda hinnale täiendavalt selle Eestisse transportimise ja kordategemise kulud. Hageja täpsustab, et on olnud ebatäpne hageja poolt kaotatud konteineri mõõtude väljendamisel. Tegemist on 35 m3 konteineriga, mille hageja 2006. aastal B AS-lt omandas.

sarnasest konteinerist on tootja edastanud kostjale fotonäidise. Hageja ja MTÜ E P sõlmisid aprillis 2016 kokkuleppe, et MTÜ E P (registrikood xxxx, hilisem ärinimi Puhas Eesti OÜ, kustutatud registrist alates 07.06.2018) hakkab osutama hagejale 30m3 konteineri tühjendamise teenust, millist teenust oli hagejale varasemalt osutanud AS R S. Kostja ja MTÜ E P sõlmisid 21.04.2017 kokkuleppe, et kostja hakkab osutama MTÜ-le E P jäätmeveoteenust, mille sisuks oli MTÜ E P klientidele 30m3 mahuga konteinerite tühjendamise teenuse osutamine. Sisuliselt on seega tegemist alltöövõtu iseloomuga teenuse osutamine MTÜ-le E P. Hagejal ja kostjal puudus omavahel lepinguline suhe, mille objektiks oleks olnud 30m3 konteineri tühjendamine. Kuigi kostja hakkas tühjendama hageja 30m3 konteinerit, oli hageja lepingupooleks MTÜ E P, kes osutas seda teenust kostja kui alltöövõtja kaudu. Hagiavalduses on välja toodud, et nõue tugineb asjaolule, et poolte vahel oli 05.09.2017 sõlmitud jäätmeveoteenuse leping nr xxxx. Leping sõlmiti pärast seda, kui kostja oli hakanud osutama MTÜ-le E P eelmises punktis kirjeldatud teenust. Lepingu lisast 1 nähtuvalt on tegemist 8m3 suurusega konteineritest paber- ja kartongpakendite ning plastpakendi tühjendamisega. Järelikult ei saa olla tegemist 30m3 konteineri tühjendamisega ning kostja ei saanud kõnealuse lepingu täitmise käigus kaotada hagejale kuuluvat 30m3 suurusega konteinerit. Seega ei oma antud leping käesolevas asjas tähtsust ning hagiavalduses toodud sellekohane asjaolu on eksitav ja ebaõige. Pärast lepingu nr xxxx sõlmimist hakati hageja ja kostja vahel pidama läbirääkimisi, et hõlmata samasse lepingusse ka 30m3 konteineri tühjendamine. Selle käigus hakkas hageja väitma, et kostja on ära kaotanud hagejale kuuluva 30m3 konteineri. Hageja esitas väidetavalt kaotatud konteineri kohta kostjale väljavõtte turvakaamera salvestisest. Kui võrrelda antud fotol olevat konteinerit 31.05.2006 omandatud konteineriga, on tuvastatav, et tegemist on erinevate konteineritega. Peamine visuaalselt tuvastatav erinevus seisneb selles, et ühel konteineril on korpuses sooned, mida teisel ei ole. See tähendab, et konteiner, mille kadumist septembris 2017 hageja väidab, ei saanud olla hageja poolt 31.05.2006 omandatud konteiner. Lõpuks jäigi poolte vahel ära lepingule nr xxxx lisa või muu sarnase lepingu sõlmimise kohta 30m3 konteineri regulaarse tühjendamise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et temale kuulus omandiõiguse alusel 30m3 konteiner ega esitanud tõendeid, et kostja oleks selle kaotanud. Hagejal on tõendamiskoormis, mida hageja ei ole täitnud. Sisuliselt on kogu hagi aluseks olevad asjaolud loetletud hagiavalduse punktis 2.1, kus hageja väidab, et kostja kaotas lepingu nr xxxx täitmise käigus ära hagejale kuuluva 30m3 konteineri. Hageja ei ole esitanud selle kohta mistahes tõendeid ning leiab ekslikult, et hagiavalduse punktis 2.1 nimetatud asjaolud ei ole vaidluse all. Kostja ei saanud tekitada hagejale lepingu nr xxxx täitmisel kahju. Hagiavalduse esitatud asjaoludest ja põhjendustest võib järeldada, et hageja nõuab kostjalt kahju, mis on tekkinud lepingu nr xxxx rikkumisega ning seoses asjaoluga, et hageja väitel on kostja septembris 2017 kaotanud 30m3 konteineri. Lepingu objektiks ei olnud 30 m3 konteineri tühjendamine, mistõttu ei saanud kostja tekitada hagejale kahju seoses lepingu nr xxxx rikkumisega. Hagejal oli 30m3 konteineri tühjendamise kohta lepinguline suhe küll MTÜ-ga E P, kuid kostjaga hagejal sellist lepingulist suhet ei olnud. Hageja ja kostja vahel ei saanud sellist lepingulist suhet olla, mille objektiks olnuks 30m3 tühjendamine. Seetõttu ei saanud kostja tekitada hagejale kahju hagiavalduse nimetatud alusel ja viisil, kuna puuduvad kahjunõude esitamise esmased alused – kehtiv võlasuhe ja kohustuse rikkumine. Juba ainuüksi ülaltoodu põhjal on hageja kahjunõue alusetu, mistõttu puudub alus kontrollida ülejäänud kahjunõude esitamise eeldusi (võlgniku vastutus, kahju olemasolu ja hüvitatavus, põhjuslik seos). Hagejale ei saanud tekkida kahju hagiavalduses nõutud ulatuses. Selline konteiner oleks käesolevaks sisuliselt väärt ainult vanametalli hinna, mitte hageja nõutud uue konteineri väärtusele vastava summa. Hageja on esitanud 26.08.2019 menetlusdokumendiga elektronkirjavahetuse hageja ja kostja vahel, kuid tõlgendab seda meelevaldselt ning eksitaval viisil. Saab üksnes järeldada, et hageja ja kostja on vahetanud elektronkirju seoses konteineri asukoha väljaselgitamisega. Kirjavahetuse põhjal ei ole võimalik tuvastada asjaolu, et kostja oleks ära kaotanud hagejale kuuluva konteineri, sh et kostja oleks selle kaotanud lepingu nr xxxx täitmise käigus või kostja oleks mistahes viisil omaks võtnud. Hagejal on tõendamiskoormis tõendada hagiavalduses esitatud asjaolusid, mida hageja ei ole teinud. Kostja üritas hagejat aidata konteineri otsingutel heauskselt, kuna hageja oli väitnud, et konteiner on kaduma läinud. Ühtlasi hakkas kostja seejärel välja selgitama konteineriga seotud asjaolusid ning selle käigus selgus hagejalt saabunud info põhjal, et hageja peab silmas NTM konteinerit, mille hageja oli omandanud 2006. aastal. Samuti oli hageja edastanud kostjale turvakaameraga tehtud foto hageja väitel kadunud konteinerist. Foto oli 4 (8)

5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist 2900 eurot. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korral pidi hageja vastavalt kohtumenetluses kohtu antud selgitustele hagis välja tooma järgmist (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-173-12, p 10 ja 15; Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-5-12, p 27): - kostja on lepingut rikkunud, s.h millist lepingulist kohustust kostja rikkus (lepingust tuleneva nõude esitamise eeldused) (VÕS § 115 lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; - hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - millest hageja nõue koosneb (s.t mida hageja nõue sisaldab). Hageja hinnangul on kõik eeldused täidetud. Hageja põhjendab, et tema ja kostja vahel lepinguline suhe, mille objektiks oli hagejale kuuluva 35 m3 konteineri (eelnevalt kohtuasjas ebatäpselt märgitud 30 m3) tühjendamine. Sellise teenuse osutamise käigus võttis kostja hagejale kuulunud konteineri enda konteineri asemel ekslikult kaasa ja kaotas ära. Kostja vaidleb hagejale vastu. Sealhulgas kostja vaidles vastu maksekäsu kiirmenetluses. Kostja põhjendas vastuväites, et tõendamata on kostja poolt hagejale kuulunud konteineri kaotamine ja 500 eurot ollakse nõus maksma vaidluse lõpetamiseks. Kohtule on esitatud NTM 11.09.2019 kiri koos 31.05.2006 arvega 260166, millest nähtuvalt on hagejale müüdud 35m3 konteiner nr 1537. Kohtule esitatud hageja 29.11.2017 põhivara nr xxxx 5 (8)

10.Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ehk antud juhul maksimaalselt on põhjendatud hüvitatavad menetluskulud 2900 eurot (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas sai kostja lepingulise esindaja tunnitasu olla keskmiselt 123,02 (131+115,04:2) eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Võttes sealhulgas arvesse, et kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis sai kohtu hinnangul kostjal tekkida põhjendatud ja vajalikku esindaja ajakulu maksimaalselt 20,83 tundi tunnitasuga 123,02 eurot ilma käibemaksuta, mis moodustab põhjendatud lepingulise esindaja tasu 2562,51 eurot (123,02 * 20,83) ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjal maakohtus õigusabi 20,83 tundi ületavas osas. Võttes sealhulgas arvesse asja õiguslikku keerukust, tehtud toiminguid. Kohus arvestab muuhulgas järgnevaga. Kostja on Harju Maakohtu 03.09.2018 määruse (osaline maksekäsk) vaidlustamise ja sellega seonduvatele toimingutele kulutanud aega ligikaudu 9 tundi. Kostja määruskaebus ja sellega seonduvad taotlused jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2019 määrusega. Kostja määruskaebuse menetlus ja sellega seonduvad toimingud ei olnud edukad. Rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud (TsMS § 169 lg 3). Kostjal on hagi vastuse koostamiseks kulunud ligikaudu 8 tundi, kuid menetlusdokumendi sisulist teksti on neljal leheküljel. Menetlusdokumendi mahtu ja sisu hinnates oleks pidanud kuluma vähemalt 2 tundi vähem aega. Muus osas on kostja toimingud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud 2562,51 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Kohus määrab kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2562,51 eurot ilma käibemaksuta, mille mõistab hagejalt kostja kasuks välja. Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejalt viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja nõuab menetluskulusid 3806,85 eurot ilma käibemaksuta. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude summas 1244,34 (3806,85-2562,51) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 (8)