PLACET GROUP OÜ hagi M M vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1110,21 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, esindajad asukoht F.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn) Hageja esindaja: D K (e-post xxx) Kostja: M M (isikukood xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M Milt välja laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 627,42 eurot, intress 30,72 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja viivis põhinõudelt (627,42 eurolt) alates 14.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras PLACET GROUP OÜ kasuks
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 66,93% ulatuses M Mi kanda ja 33,07% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
Mõista M Milt välja menetluskulu summas 187,40 eurot PLACET GROUP OÜ kasuks.
6.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 1
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.PLACET GROUP OÜ esitas 23.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 956,41 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 25.11.2024 määrusega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 25.11.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 13.12.2024, mida täpsustas 27.12.2024.
Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 27.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel võlgnevust summas 847,95 eurot, intressi 88,44 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 54,95 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 14.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu 430 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.09.2023 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusummas 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 50 eurot. Kostja esitas 27.09.2023 laenutaotluse elektrooniliselt mobiiltelefoni vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhul toimunud kõrge tuvastusmeetodiga 06.05.2023 näotuvastuse iDenfy vahendusel kui kostja registreeris end www.laen.ee veebilehel, registreerimise kuupäev: 06.05.2023 kell 11.02, registreerimise IP xxx. Dokumenti kontrolliti laenutaotluse esitamiseks 27.09.2023, mil pidi ühtlasi täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. Kostja logis 27.09.2023 sisse IP aadressilt xxx www.laen.ee veebilehele, kasutades sisselogimiseks Mobiil-ID-d kell 17.29. Taotluse esitamisel süsteem küsib nii PIN1 kui ka PIN2 koode.
Vastavalt laenulepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ning laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 49,99%, intressimäär aastas 30,10%, viivisemäär päevas 0,08% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 1216,29 eurot. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 12 osamaksena osamakse suurusega 97,20 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 322,58 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 152,05 eurot, intressi katteks 42,35 eurot, viivise katteks 1,21 eurot, sissenõudmiskulu katteks 10 eurot ja lepingu pikendamise katteks 116,97 eurot. 2
Laenulepingu nr XXX alusel oli kostja viivituses mai, juuni, juuli, augusti ja septembri 2024. a osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08.08.2024 oli kostjale edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 23.09.2024 üles.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 847,95 eurot, intress 88,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 54,95 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Samuti viivis põhinõudelt alates 14.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja põhivõlgnevust 627,42 eurot, intressi 37,64 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja viivist põhivõlgnevuselt alates 14.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited
8.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel (24.01.2025, 11.03.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
10.Hagi hind on 1110,21 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 27.09.2023 laenuleping nr XXX, millega hageja andis kostjale laenu 1000 eurot. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.
13.Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud hagejale tagasimakseid summas 322,58 eurot (dtl 135147), millest hageja on arvestanud põhiosa tagasimakseks 152,05 eurot, intressi katteks 42,35 eurot, viivise katteks 1,21 eurot, sissenõudmiskulu katteks 10 eurot ja lepingu pikendamise tasuks 116,97 eurot. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. 3
14.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
15.Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses mai, juuni, juuli, augusti ja septembri 2024. a osamaksete tasumisega, s.o vähemalt kolme osamakse tasumisega. 08.08.2024 saatis hageja kostjale e-postiaadressil xxx ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale võlgnevuse tasumise täiendava tähtaja kuni 22.08.2024 (dtl 148-150). Teates on märgitud, et kui kostja ei tasu oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, omab hageja õigust kostjaga sõlmitud laenuleping nr XXX erakorraliselt üles öelda. 23.09.2024 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 151-152), milles märgitu kohaselt on leping nr XXX lõpetatud.
16.Puudub vaidlus, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on käesoleval juhul täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldused. Kohus leiab, et kuivõrd ülesütlemisavaldus on saadetud kostja poolt antud e-postiaadressile, on käesoleval juhul täidetud ka TsÜS § 69 lg 3 tulenev nõue, et ülesütlemisavaldus peab olema kostja poolt kätte saadud. Leping nr XXX on üles öeldud 23.09.2024.
17.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
18.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 4
20.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:
20.1.arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
20.2.aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;
20.3.teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
21.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
22.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 23. Hageja hinnangul on ta täitnud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenulepingu XXX sõlmimisel 27.09.2023 veenduti M Mi krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 18.09.2023 Creditinfo.ee ja 5
Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 27.09.2023 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati 27.09.2023 päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 27.09.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.
24.Hageja on esitanud kohtule xxx arvelduskonto väljavõtte (dtl 68-116), xxx konto väljavõtte (dtl 117-127) ja väljavõtte tehtud päringutest (dtl 128-131).
25.Hageja on tuginenud kostjale laenu andmisel asjaolule, et kostja märkis laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot, finantskohustusteks 348,62 eurot (Placet Group 248,62 eurot + muud finantskohustused summas 100 eurot) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot. Hageja teostas kontrolli xxx konto väljavõttest ning tuvastas kostja sissetulekuks 1383,01 eurot, finantskohustusteks 416,06 eurot ning taotleva laenu XXX osamaksele 97,20 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele.
26.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja tuvastas kostja Swedbank konto analüüsimisel, et kostjal on finantskohustused xxx Placet Group OÜ ees laen xxx kuumaksega 86,44 eurot ja xxx laen kuumaksega 100 eurot, kokku 186,44 eurot, samuti xxx Placet Group OÜ xxx laen kuumaksega 62,18 eurot. Kostjal on kohustused ka xx ees summas 23,44 eurot ja xxx ees summas 144 eurot. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud laene 15.09.2023 xxx AS-ilt summas 800 eurot ja 25.08.2023 xxx OÜ-lt summas 386,10 eurot ning tööandjalt avanssi juunis, juulis, augustis ja septembris (dtl 27, 94, 100, 101, 103, 105, 107, 110, 114, 115). Kohtu hinnangul viitab see, et kostja on juba makseraskustes ning üritab olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste võtmisega. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole kontrollinud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku krediidivõimekus. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust.
27.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
28.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja 6
lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenu andis ning kui suure summa on kostja lepingu järgi tagasi maksnud.
29.Hageja esitas 27.12.2024 ümberarvestused, mille kohaselt on laenulepingu nr TL XXX alusel hagejal kostja vastu põhinõue VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 627,42 eurot ja intress 37,64 eurot.
30.Seega kostjal on hagejale tasumata laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 627,42 eurot (950-322,58).
31.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli perioodil 27.09.202331.12.2023 vastav intress 4%, perioodil 01.01.2024-30.06.2024 vastav intress 4,50% ja perioodil 01.07.2024-23.09.2024 vastav intress 4,25%. Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt (dtl 208209) on hageja arvestanud intressi kuni 27.12.2024. Kohus märgib, et intressi saab üksnes nõuda lepingu kehtivuse ajal. Seega saab hageja nõuda kostjalt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni 23.09.2024. Sellisel juhul kujuneb põhinõudelt arvestatud intressisummaks 30,72 eurot.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu hüvitis summas 15 eurot. VÕS 2 § 113 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
33.Hageja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt e-kirja teel 29.05.2024, 28.06.2024 ja 30.07.2024 meeldetuletuskirjad (dtl 158-166). Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 5 eurot iga meeldetuletuskirja eest. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx 21.05.2024, 20.06.2024, 20.07.2024 (dtl 168-176). Seega on hageja sissenõudekulu hüvitise nõue põhjendatud summas 15 eurot (3x5).
34.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt alates 14.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on põhivõla tasumisega viivituses, on TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 järgi hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse summalt viivist alates 14.01.2025 kuni selle kohase täitmiseni. 35. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele laenulepingust nr TL XXX tulenev põhivõlg 627,42 eurot, intress 30,72 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 15 eurot ja viivis põhinõudelt alates 14.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. 7
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Käesoleva hagi hind on 1110,21 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 743,10 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 66,93%, jätab kohus menetluskulud 66,93% ulatuses kostja kanda ja 33,07% ulatuses hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja õigusabikulu 150 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 66,93% summas 187,40 eurot. Kohus märgib seoses hageja õigusabikuluga, et kuna kohus ei ole hagiavalduses selgitanud, millest õigusabikulu 150 eurot koosneb, sh millise tunnihinnaga on hagejale õigusabi osutatud, ei ole kohtul võimalik õigusabikulu põhjendatust hinnata. Hageja ei ole ka 03.01.2025 määruses antud tähtaja jooksul kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jätab kohus hageja õigusabikulu nõude summas 150 eurot rahuldamata.
40.Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.