AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) hagi KP Invest OÜ vastu kahju hüvitamiseks, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks. Hagi hind 7 214,62 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: A L (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: KP Invest OÜ (registrikood 12126692, asukoht Pärnu mnt 105, 11312 Tallinn, e-post kxxxx) Kostja lepinguline esindaja: M J (e-post xxx)
esindajad
Asja läbivaatamine
Eelistungil 18. märts 2025. a ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) hagi KP Invest OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista KP Invest OÜ-lt kahju hüvitis summas 2 730,36 eurot AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kasuks.
Välja mõista KP Invest OÜ-lt AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis kahju hüvitamise nõuetelt (s.o. 2 730,36 eurolt) alates 26.08.2024. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) nõue KP Invest OÜ vastu võla sissenõudmiskulu hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
6.Kohtule 26.08.2024. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud Tallinn xxx asuva hoone ning selles oleva vara. Kindlustusvõtjaks on A S. Omavastutuse suurus on 200 eurot igakindlustusjuhtumi kohta.
7.12.07.2023 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt avastas kindlustusvõtja, et elutoa seina alumine äär on märg, parketi lauad on pundunud ja kaardunud. Kindlustusvõtja arvas, et tegemist on ilmselt konditsioneeri pumba rikkest tingitud kondensaatvee valgumisega seina seest põrandala, põrandaplaatide ja parketi vahele. Seoses kahjujuhtumiga pöördus kindlustusvõtja ka kostja poole, kes selgitas välja kahju põhjuse ning koostas defekteerimisakti. Defekteerimisakti kohaselt oli seina sees defektne kliimaseadme bunker, millest vesi jooksis seina sisse.
8.Kahjustada saanud hoone vaatas üle V OÜ ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt elutoas kliimaseade lekkis. Kipsseina alumine serv on märg ning krohv lahtine. Maas saepuruplaadi peal keraamilised plaadid märjad ja naturaalparkett on pundunud. Kahjustada sai sein ja põrand. V OÜ pildistas hoone nähtavad kahjustused, fotod on lisatud hagiavaldusele. Osad fotod on tehtud kahju ülevaatuse ajal, osad fotod on tehtud siis, kui konstruktsioonid on avatud.
9.Kahjustada saanud seina ja põranda parandamiseks esitas V OÜ hinnapakkumise kokku summas 8536,62 eurot (2173,20+2393,64+3969,78). Hageja hüvitas kahju kokku summas 6387,95 eurot (V OÜ arved 3093,95+3294=6387,95). Kahju hüvitamisel võttis hageja arvesse, et sein, millele tekkis veekahju, oli eelnevalt kahjustatud.
10.A S ja KP Invest OÜ sõlmisid (tarbija)töövõtulepingu, mille kohaselt KP Invest OÜ paigaldas XXX hoonesse kliimaseadme. Kliimaseadme paigaldamise järel esitas kostja A Sle arve. Põhjusel, et kostja poolt tarnitud ja paigaldatud konditsioneer hakkas lekkima ja lekkinud vesi kahjustas hageja poolt kindlustatud hoonet, esitas hageja kostjale 18.06.2024 kohtuvälise kahjunõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 02.07.2024. Kostja sai kahjunõude kätte, kuid hagejale kahju ei hüvitanud.
11.Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 6387,95 eurot (põhinõue), võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõue summas 40 eurot ja viivise nõue. KP Invest OÜ poolt paigaldatud kliimaseade hakkas lekkima. Lekke avastas A S 12.07.2023, kui ilmnesid seina ja põranda kahjustused. xxx hoones said kahjustada sein ja põrand (lisa 6, fotod). Kahjustatud seina ja põranda parandamiseks esitas V OÜ hinnapakkumised kokku summas 8536,62 eurot (2173,20+2393,64+3969,78) (lisad 7, 8, 9).
12.Hageja hüvitas kahju kokku summas 6387,95 eurot (lisad 10, 11). Kahju hüvitamisel võttis hageja arvesse, et sein, millele tekkis veekahju, oli eelnevalt kahjustatud ja hageja hüvitas seina parandamise kulust (Pakkumine nr xxx, summas 3969,78 €) 50%.). Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt
2
hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on A S (tööandja) nõue kostja (töövõtja) vastu läinud seaduse alusel üle hagejale.
13.Hageja hinnangul on kostja töövõtulepingut rikkunud. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Kuna kostja poolt paigaldatud kliimaseade lekkis, kliimaseadmest jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai kahjustada hoone sein ja põrand.
14.VÕS § 462 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kostja defekteerimisakti kohaselt oli lekke põhjuseks kliimaseadme katkine bunker. Kui töövõtja vastutab lepingutingimustele mittevastava töö eest, saab tellija töövõtja suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud VÕS §des 646-649 ja § 108-118. Hageja hinnangul saab hageja nõude kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 6387,95 eurot.
15.Hageja esitas kostjale esmalt kohtuvälise kahjunõude, milles andis kostjale mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 02.07.2024 (lisa 13). Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.
16.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 02.07.2024. Kuna kostja kahju ei hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 03.07.2024 ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.07.2024. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastus
17.Kohtule 18.10.2024. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja on faktilistest asjaoludest välja jätnud, ega ole esitanud kostja 04.07.2024 vastuväidet, milles kostja esitas hagejale mitmeid küsimusi, palus põhjendada ebaselget nõuet ja täpsustada asjaolusid. Kostja on olnud ootel, et hageja põhjendab ja tõendab oma nõuet ebaselguste osas. Hageja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, kui ignoreeris kostja vastuväiteid ja esitas üllatuslikult hagiavalduse, sisuliselt keset läbirääkimisi. Kostja palub kohtul seda arvesse võtta menetluskulude välja mõistmisel – kostja ei põhjustanud kohtusse pöördumist, hageja oleks saanud kohtumenetlust ära hoida, kui ta oleks kostjale ebaselgeks jäänud nõuet põhjendanud ja tõendanud.
18.Hageja viitab töövõtulepingulisele suhtele kostja ja kinnistu xxx, Tallinn, omaniku A S vahel. Kostja nõustub, et tal oli kinnistu omanikuga (tellija) töövõtulepinguline suhe. Kostja on ka möönnud, et tema paigaldatud soojuspumba süsteemi osa oli ka kostjale üllatuslikult osutunud defektseks. Tegemist oli kondensaadipumba ujukikambri lekkega ehk tootja poolse praaktootega. Tegemist ei olnud kostja paigaldusveaga, mistõttu ei rikkunud kostja lepingut
3
(paigaldus) ega põhjustanud kahju või vähemalt oli see vabandatav. Defektse toote eest vastutab tootja. Hageja ei ole hagis välja toonud, milles täpselt kostja võimalik rikkumine seisneb.
19.Varasemalt on kostja xxx pumpasid palju paigaldanud ja sellist juhtumit pole olnud – tegemist oli ettenägematu asjaoluga. Kohapeal käies nägi kostja tehnik, et vee tilkumisest oli kahjustada saanud siseosa juures olev sein, põranda kahjustust ei olnud näha. Tellija (kindlustusvõtja) kinnitas kostjale, et kui kostja maksab kinni tema kodukindlustuse omavastutuse summa 200 eurot, siis tal kostja vastu rohkem nõudeid ei ole. Sellega on kindlustusvõtja loobunud oma nõudest kostja vastu ja nõue ei saanud üle minna hagejale. Kostja maksis tellijale, st A S pangakontole 200 eurot 14.06.2024.
20.Juhuks, kui kohus peaks nõude ülemineku hagejale lugema põhjendatuks, esitab kostja alljärgnevad täiendavad vastuväited hagile. Kostjat ei teavitatud kahju tegelikust suurusest, kahju kõrvaldamise summadest, ei kooskõlastatud pakkumisi ega pakutud võimalust ise kahju likvideerida. Kostja leiab, et pärast esmast hinnangut oleks pidanud ka teda informeerima kahjude ulatusest ja andma võimaluse endal kahju korda teha või aktsepteerida/ mitteaktsepteerida kahju korda tegemiseks koostatud pakkumisi. Hea tava kohaselt oleks pidanud olema töödele ka võrdlevad pakkumised - hetkel on pakkumine võetud ainult kindlustuse koostööpartneri või tuttava ettevõtte käest.
21.Kostja arvates tellis hageja kahju kõrvaldamiseks tööd kallima hinnaga kui kostja oleks need saanud tellida (kostjal on pikaajaline koostöö ettevõttega, kes teeb mõistliku hinnaga töid) ja seetõttu on ka 3 kahjunõue ebamõistlikult kõrge. Seda enam, et hageja ei tellinud töid ka kohe, vaid alles järgmise aasta kevadel (hinnatõus). Aasta hiljem suurenenud kulude sissenõudmine, vaevumata kostja küsimustele ja tähelepanekutele vastama, ei ole heauskne ega mõistlik käitumine. Kindlustuse klient on sisuliselt saanud ära teha suuremahulise koduremondi (varasemad kahjustused).
22.Hageja märgib hagis, et ta sai 12.07.2023 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Hagile on lisatud V OÜ pakkumised kuupäevaga 19.07.2023 kehtivusega kuni 26.07.2023; kuupäevaga 12.02.2024 kehtivusega kuni 19.02.2024; kuupäevaga 27.03.2024 kehtivusega kuni 03.04.2024. Kostjale jääb arusaamatuks, miks oodati 9 kuud pakkumiste võtmisega ja tööde teostamisega (19.07.2023 pakkumine on kahju kindlakstegemise kohta, ülejäänud kaks on seina- ja põrandatööde kohta). Tegemist oli sisetöödega, sh oli omanikul parketi ülejäägid (materjal) olemas, mis ei takistanud juba juunis-augustis 2024 tööde tegemist. Ka hallitustõrje pakkumine on tehtud alles 12.02.2024. Tööde reaalselt teostamine ei ole hagimaterjalide põhjal tuvastatav.
23.Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks võrreldes 2023. a III kvartaliga ja 2024. a II kvartaliga 0,2%-lt 2,2%-le. Kui ka vaadata samadest andmetest kitsamalt remondi- ja rekonstrueerimistööde hindade muutusi, siis see oli 0,8%. Tööjõu tõus oli lausa 4,2%. Hageja lisab eeltoodu tõendamiseks Statistikaameti väljavõtte. Kostja arvates tuleb kahjusumma määramisel arvesse võtta neid hinnamuutusi, st vähendada nõuet, sest hageja on põhjendamatult edasi lükanud töid juulist aprillini. Sellega põhjustas hageja hindade, kulude kallinemise olukorra.
24.V OÜ pakkumine nr xxx, 19.07.2023, summas 2173,20 eurot sisaldab endas kahju kindlakstegemise kulusid, mida kindlustusvõtjalt ega seega kostjalt nõuda ei saa. Selle vastuväite esitas kostja ka oma 04.07.2024 kirjas (lisa 1 p 1.2.-1.4.).
4
25.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-13363 10. aprillil 2019 tehtud määruse p-des 22–23 leidnud, et hagejal kui kindlustusandjal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kui otsest varalist kahju defineeriv norm ei anna hagejale nõudeõigust. Riigikohtu hinnangul ei saa kahju kindlakstegemise kulu hüvitamise nõue alusel minna üle hagejale ka VÕS § 492 lg 1 alusel, kuivõrd kindlustusvõtjal ei ole sellist kahju tekkinud. Kindlustusvõtja ei ole kahju kindlakstegemise kulu kandnud. Praegusel juhul ei kandnud kahju kindlakstegemise kulusid kindlustusvõtja või kindlustatud isik, vaid kindlustusandja ja kindlustusandjal ei tekkinud vajadust hüvitada kindlustusvõtjale kahju kindlakstegemise kulusid. Kindlustusandja selgitas välja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse VÕS § 489 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Vastavalt Riigikohtu seisukohale täitis kindlustusandja, tehes kindlaks kahju suuruse, tema enda kohustust, mis tekkis seoses kahjujuhtumiga. Kuivõrd kindlustusvõtja ei kandnud kahju kindlakstegemisega seoses kulusid, ei saanud nõue VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusvõtjalt kindlustusandjale üle minna.
26.Kostja märgib, et kahju kindlakstegemise kulu moodustab kogu kahjust 1/3, mida ei saa pidada mõistlikuks isegi siis, kui leiduks alus selle nõudmiseks. Seina kahjustuste kulud on suures osas ülemäärased, alusetud. V OÜ pakkumisest nr xxx, 27.03.2024, summas 3969,78 eurot, on hageja hüvitanud 50%, s.o 1984,89 eurot, sest sein oli ka eelnevalt kahjustatud. Kostja arvates on arve pooleks jagamine ebaproportsionaalne. Varasema kahjustusega seina pool (vasak ja ülal) on märksa suurem ala kui paremal trepi kõrval antud juhtumist veekahjustuse saanud sein. Pakkumisel on seina pindalaks märgitud 70,14 m2 , mis 50%-ga jagades teeb 35 m2 . Ilmselgelt ei moodusta juba visuaalselt vaadeldes ukseavast ülesse ja vasakule jääv seina ala võrdses suuruses 4 ala paremal pool trepi kõrval asuva seinaosaga. Hageja on väitnud, et veelekkega on seotud parempoolse seinaosas välja vahetatud kipsplaadi koht (fotol kollane nool), mis on veelgi miniatuursem osa seinast. Antud juhul ei ole tõendatud, et seina ei oleks saanud üle krohvida ainult asendatud kipsplaadi pealt. Terve seina tööd olid kindlustusvõtja erisoov ja sellest vaid väike osas puudutas antud kindlustusjuhtumit. Seega on 35 m2 selgelt üle paisutatud ja tõendamata maht kahjuarvestuses. Trepialuse seinaosa pindala suurust ei ole võimalik dokumentidest välja lugeda.
27.Seoses eeltooduga on põhjendamatu ka pakkumise rea „Dekoratiivkrohv“ materjalikulu 646,60 eurot 50% ulatuses kahju hulka arvestamine. Seda kulus trepi kõrval olevale veekahjustuse seinaalale / asendatud kipsplaadile kordades vähem. Erinevalt varasema kahjustuse alast (vasak ja ülemine pool), ei vajanud veekahjustuse ala (parem pool) ka tellingute rentimist (176,90 eurot) parandustöödeks. Seega ei saa see kulu olla seotud veekahjustuse likvideerimisega, mida kostja peaks hüvitama. Põhjendamatu on 8-tunnine ajakulu koristamisele (244,00 eurot), eriti kui arvel sisalduvad katmistööd ja katmisvahendid (140,30 eurot + 103,70 eurot), mis tähendab, et koristamisele pidi kuluma minimaalselt aega. Kui katmine toimus hooletult, siis ei ole põhjendatud ja vajalik kulu terve päev seetõttu toimunud koristusele. Seda ei pea kinni maksma kostja.
28.Põranda kahjude nõude alusena on hageja esitanud V OÜ pakkumise nr xxx, 12.02.2024, summas 2393,64 eurot. 20. 28.06.2024 e-kirjas täpsustas hageja kostjale, et „Hinnapakkumise kohaselt parkett lihviti ja õlitati osaliselt (vaid trepi alune osa)“. Trepialuse põrandaosa pindala ei ole dokumentidest välja loetav. Pakkumises on toodud naturaalparketi lihvimine + õlitamine (trepi alune osa) kogusega 25 m2 hinnaga kokku 793,00 eurot. Visuaalsel vaatlusel (fotol) ei ole trepi aluse põranda pind nii suur. Kostja palub hagejal tõendada selle pinna tegelikku suurust. Viidatud pakkumises on toodud tööd seoses
5
hallitusega, mille kohta ei ole teada, kas võeti ka proove või tuvastati muul viisil, millal see oli sinna tekkinud ja kas see oli põhjuslikus seoses antud kahjujuhtumiga. Näiteks ei ole materjalide põhjal selge, millal avastati või pidi avastatama veeleke. Jahutussüsteem paigaldati 24.-25.04.2023 ja veelekkest teavitati 12.07.2023. Eeldatavalt ei olnud aprillismais 2023 ilmad veel nii soojad, et esimesel korrusel oleks jahutust vaja olnud. Seega tõusetub küsimus, kas fotodelt nähtav hallitus jõudis 1,5-2 kuuga põranda talade alla tekkida. Kindlustusvõtja ei ole vastanud kostja päringule selle kohta, kui sageli oli seade igapäevaselt töös arvates paigaldamisest. Ei ole ka selge asjaolu, kas kindlustusvõtja pidi märkama leket varem ja kahju oleks saanud (osaliselt) ära hoida ehk kas kahju võis tekkida osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel. Arvestades varasemaid seina kahjustusi ukseava üleval ja sellest vasakul, ei ole välistatud muu leke või näiteks liigne niiskus altpoolt pikema aja jooksul, mis võisid põranda alla hallituse tekitada.
29.Haginõude arvestus on ebaselge. Punktis 1.5. väidab hageja, et V OÜ hinnapakkumised moodustasid kokku 8536,62 eurot. Need on jälgitavad lisadest 7-9 ja kogusumma vastab pakkumistele. Seejärel väidab hageja punktis 1.6., et hüvitas kahju kokku 6387,95 eurot V OÜ arvete alusel. Arveid ja nende sisu esitatud ega välja toodud ei ole. Arvete vastavus pakkumistele ei ole tõendatud. Nagu eespool viidatud, olid pakkumistel teatud kehtivusajad. Kas tööd tehti pakkumise ajal kehtivusajal või muudeti hindu, ei ole hagist tuvastatav. Hageja arvestas pakkumisest nr xxx summas 3969,78 (hagi lisa 9) maha 50%, mis teeb 1984,89 eurot. Lahutades pakkumiste koguhinnast 8536,62 eurost 1984,89 eurot, teeb see kokku 6551,73 eurot. Hagi põhinõue on aga 6387,95 eurot. Vahe on 163,78 eurot. Kostjale ei ole selge, millist kulurida on veel vähendatud ja mis põhjusel. Ka nendele ebaselgustele juhtis kostja hageja tähelepanu 04.07.2024 vastuväidetes (lisa 1 p 4.1.).
30.Hageja on esitanud lisad (90 tk), sh fotod stiilis, et kohtul või kostjal tuleb endal lisadest otsida, milliseid poole faktiväiteid iga lisa ja mis osas toetab. TsMS § 363 lg 1 p 3 näeb ette, et hagiavalduses tuleb märkida tõendid, millega hageja oma väiteid kinnitab, viidates konkreetselt, millist asjaolu mingi tõendiga tõendada soovitakse. Hagi on selles osas puudulik. Kostja vaidleb tulenevalt nõudesumma ebaselgusest ja ebaõigsusest vastu ka viivisenõudele. Hageja oli nõus kostja vastuväidete esitamise pikenemisega. Kostja esitas vastuväited ja küsimused alles 04.07.2024, oodates neile vastust. Seega ei saa mõistlikuks pidada viivisenõude sissenõutavaks muutumise aega alates 04.07.2024.
31.Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele. Need ei ole suures osas põhjendatud ja vajalikud. Hageja on teenusena välja toonud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumise ja tõendite kogumise. Neid kulusid saab pidada kohtueelseteks, mida samas ei ole kahju vms sätete alusel hageja nõudnud. Nimelt kohtueelse nõude esitamisel 18.06.2024 oli hageja esindaja juba kõik need toimingud teinud. Hagisse on vaid lühidalt esitatud asjaolud ja põhjendus. Taolise hagi koostamine ei võta kostja arvates aega rohkem kui 0,75 min.
Kohtu põhjendused
32.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
33.Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: Kostja ja kindlustusvõtja sõlmisid 2023. a aprillikuus müügi- ja töövõtulepingu, mille kohaselt kostja pidi paigaldama eluhoonesse soojuspumba.
6
Hageja sai kindlustusvõtjalt 12.07.2023. a teate veekahju kohta (dtl 28). Kostja teostas 15.07.2023. a soojuspumba defekteerimise, kuna soojuspumbast oli toimunud veeleke (dtl 33). 19.07.2023. a tuvastas kindlustusandja kahjukäsitlusosakond objekti ülevaatusel, et kliimaseade on lekkinud, kipsseina alumine serv on märg, krohv lahti, naturaalne parkett pundunud (dtl 19, 34). V OÜ esitas 19.07.2023. a kahjustuste kõrvaldamiseks hinnapakkumise kehtivusega kuni 26.07.2023. a summas 2 173,20 eurot (dtl 35). xxx OÜ esitas 12.02.2024. a täiendava pakkumise kehtivusega kuni 19.02.2024. a. summas 2 393,64 eurot (dtl 36). xxx OÜ esitas 27.03.2024. a täiendava pakkumise kehtivusega 03.04.2024. a. summas 3 969,78 eurot (dtl 37). xxx OÜ edastas 30.05.2024. a kindlustusvõtjale tööde üleandmise akti ning arve teostatud tööde kohta summas 3 293,95 eurot (sh omavastutus 200 eurot) (dtl 188, 190). Hageja esitas 18.06.2024. a kostjale kahjunõude summas 6 387,95 euro hüvitamiseks (dtl 9).
34.Hagiavalduse kohaselt hüvitas hageja kindlustusvõtjale kahju 6 387,95 eurot. VÕS § 492 lg 1 alusel on kindlustusandjale üle läinud kindlustusvõtja nõue töövõtja (s.o. kostja) vastu. Kostja on töövõtulepingut rikkunud. Kuna kostja paigaldatud kliimaseade lekkis, jooksis kliimaseadmest vesi välja ning selle tagajärjel sai kahjustada hoone sein ja põrand. VÕS § 115 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 6 387,95 eurot. Hageja hinnangul muutus tema kahjunõue sissenõutavaks 03.07.2024. a, s.o. 10 päeva pärast seda kui hageja esitas kostjale kahjunõude.
35.Kostja hinnangul on hageja kohtusse pöördunud ennatlikult. Hageja on jätnud kohtule avaldamata, et kostja esitas 04.07.2024. a hagejale mitmeid küsimusi seoses hageja nõudega ja palus asjaolusid täpsustada. Hageja kostjale ei vastanud ning esitas kostjale üllatuslikult keset läbirääkimisi hagi kohtusse. Kostja nõustub, et tal oli töövõtulepinguline suhe kindlustusvõtjaga. Kostja paigaldas soojuspumba osa, mis osutus defektseks. Tegemist ei olnud kostja paigaldusveaga, vaid defektseks osutus paigaldatud toode. Kostjale ei pakutud võimalust kahju ise likvideerida. Hallitustõrje pakkumine on tehtud alles 12.02.2024. a. Hageja ei saa nõuda kostjalt kahju kindlaksmääramise kulusid, selle vastuväite esitas kostja ka 04.07.2024. a.
36.Hageja on hagiavalduse p-s 3.4. selgitanud, et kindlustusvõtja nõue on temale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kahju kindlakstegemise kulude hüvitamise nõue ei ole selle sätte alusel hagejale üle läinud, kuna kindlustusvõtjal ei ole sellist kahju tekkinud, ühestki käesolevas menetluses kohtule esitatud tõendist selline asjaolu ei nähtu. Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-13363 10.04.2019. a tehtud otsuses selgitanud, et hagejal kui kindlustusandjal puudub õiguslik alus, et nõuda kostjalt kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kui otsest varalist kahju defineeriv norm ei anna hagejale nõudeõigust. Hageja tugineb kostja vastu nõuet esitades eelkõige sellele, et tal on nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel, mille järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku ehk praegusel juhul kostja vastu. Kolleegiumi arvates ei saa kahju kindlakstegemise kulu hüvitamise nõue viidatud sätte alusel hagejale üle minna, kuivõrd tuvastatud asjaoludel ei ole kindlustusvõtjal sellist kahju tekkinud. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kahju hüvitamise 7
nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22). Kohtute tuvastatud asjaoludel ei ole kindlustusvõtja kahju kindlakstegemise kulu kandnud. VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Seega täitis hageja kahju kindlakstegemise kulude kandmisel kindlustuslepingujärgset kohustust ning kindlustusvõtja ei ole kahju kandnud. Seetõttu ei saa selline nõue VÕS § 492 alusel kindlustusandjale ka üle minna.
37.Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul käesoleva menetluses nõuda kostjalt kahju kindlakstegemise kulutuste hüvitamist summas 2 169,90 eurot (s.o. 2 173,20 – kipsplaat 3,30 eurot), mis on kajastatud V OÜ 19.07.2023. a hinnapakkumises.
38.Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et kostja poolt paigaldatud soojuspump oli defektne. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu
28.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-173-12, p 15).
39.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
40.Hageja on endal kahju tekkimise tõendamiseks esitanud V OÜ hinnapakkumised, 19.07.2023. a tehtud fotod (dtl 38-42, 79-113) ning 27.03.2024. a tehtud fotod (dtl 43-45) ning remonttööde käigus tehtud fotod (dtl 46-78). Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja asunud nõudma kahju hüvitamist ka selle kahju eest, mille osas põhjuslik seos kostja tegevusega puudub. Fotodelt on nähtav, et lisaks veekahjule on tekkinud ka muu kahju, mille kindlustusandja on kindlustusvõtjale hüvitanud. Kohtu hinnangul on visuaalsel vaatlusel selge, et veekahju tõttu ei olnud vaja lihvida, kruntida ja krohvida 70m 2 seina, rentida tellinguid, lihvida ja õlitada põrandat 25m2 ulatuses.
41.VÕS § 489 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-106-07 28.11.2007. a tehtud otsuse ps 11 selgitanud, et sätte eesmärk on suunata kindlustusandja võimalikult kiiresti tegutsema, et vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist oleks võimalik kahju suurus kindlaks teha. 8
Hageja käesoleval juhul seda kohustust täitnud ei ole. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist mh 12.02.2024. a ja 27.03.2024. a hinnapakkumiste alusel. Hinnapakkumised on esitatud vastavalt 7 ja 8 kuud pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kohtu hinnangul VÕS § 489 lg 1 sätestatut rikkudes. Kuivõrd kostjat ei kaasatud ega pakutud ka võimalust tekkinud kahjustus kõrvaldada, võis kohtu hinnangul sellise viivituse olla põhjustanud teise kindlustusjuhtumi käsitlemine. 19.07.2023. a kindlustusobjektil tehtud fotodelt pole arusaadav, kas teine kindlustusjuhtum on juba toimunud. Kohus peab usutavaks, et teist kindlustusjuhtumit on käsitletud ajaliselt pärast 12.07.2023. a kindlustusjuhtumi toimumist, kuna hilisemalt tehtud fotodelt on näha pikad praod seinas. Selline ajaline viivitus tõi kohtu hinnangul kaasa ühest küljest materjalide ja tööde hinnatõusu ning esimese kindlustusjuhtumi olemuse tõttu ilmselt ka hallituse tekke 2024. a veebruarikuuks. Kohtu hinnangul ei ole sellise kahju tekkimine aga põhjuslikus seoses kostjaga.
42.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul kahte kindlustusjuhtumit korrektselt eristanud, mistõttu on kahjunõude suurus hagis üksnes hinnanguline. Kohus peab eluliselt usutavaks ja realistlikuks ehitustööde ja materjalide mahte, mida on kostja esitanud (dtl 196). Kohus vähendab kahju hüvitist seoses hallituse tekkega (kuluread 16 ja 17). Kohtu hinnangul ei ole selle kahju tekkimine tingitud kostja tegevusest, vaid hageja tegevusetusest. Hallitus ei olnud ilmselt tekkinud 19.07.2023. a seisuga, küll aga on eluliselt usutav, et see oli tekkinud 12.02.2024. a seisuga, mil V OÜ koostas pakkumise kehtivusega 19.02.2024. a. Ühestki käesolevas menetluses esitatud tõendist ei nähtu, et seitsmekuuline viivitus remonttöödega alustamisel oleks tingitud kostjast. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu summas 2 730,36 eurot.
43.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis alates 26.08.2024. a kuni kohtuotsuse täitmiseni.
44.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on käesoleva menetluses tuvastanud, et hageja ei ole tegutsenud kooskõlas VÕS § 489 lg 1 sätestatuga. Hageja ei pöördunud kostja poole vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist, vaid ebamõistlikult suure viivitusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue põhjendatud ning sissenõudmiskulude hüvitist tuleb vähendada nullini.
9
Menetluskulude jaotus
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.