Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 16.12.2019, Tallinn 2-19-15844 AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi O K vastu kahju hüvitamise nõudes 17685,79 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ, asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, 76901 Harjumaa, epost: [email protected]); Kostja: O K (isikukood xxxx), registreeritud elukoht xxxx, epost: xxxx Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (Natus Vincere õigusbüroo, registrikood 12797943, tel: 58 168 621, 55 35 294 menetlus e-posti aadress: [email protected]) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Mõista kostjalt O K hageja AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja kahjuhüvitis summas 13 589,72 eurot.
2.Mõista kostjalt O K hageja AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis põhinõudelt seisuga 10.10.2019 summas 3008,89 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (13 589,72 eurot) alates 11.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt O K hageja AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud summas 1400 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1400 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-19-15844 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 10.10.2019 hagi O K vastu. Hageja taotleb mõista kostjalt välja kahju summas 13.589,72 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 10.10.2019 summas 3008,89 eurot; ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.10.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013. Kindlustusvõtjaks on M T. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 24.08.2016 esitas M T hagejale kahjuavalduse, mille kohaselt 22.08.2016 toimus xxxx korteris kahjujuhtum. Viiendal korrusel korteris nr 12 läks veefilter katki ja tekitas korterile nr 6 veekahju.
3.Hageja esindaja vaatas 24.08.2016 üle kahjustada saanud korteri nr 6 ning vormistas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on kahjustada saanud korteri nr 6 esik, vannituba, elutuba ja köök. Samuti on kahjustatud köögimööbel ning arvuti. Hageja esindaja xxxx OÜ esitas hagejale 19.09.2019 kahjukäsitluse kokkuvõtte, mille kohaselt on korteris nr 6 kahjustada saanud esik, köök, elutuba, arvuti Dell Inspiration N5110, ning köögimööbel. Hagiavaldusele on lisatud korteri ülevaatuse käigus tehtud fotod. Fotodelt on näha korteri nähtavad veekahjustused, kahjustatud köögimööbel, veekahjustusega sülearvuti, fotod avatud ehituskonstruktsioonidest, niiskusmõõturi lugemi näidud. Veekahju põhjuse tegi kindlaks OÜ xxxx. Akti nr xxxx kohaselt põhjustas veekahju korteris 12 köögi kraanikausi all purunenud (lõhkenud) veefilter. OÜ xxxx aktile on lisatud neli fotot purunenud veefiltrist.
4.Korteri nr 6 remondiks tegi hinnapakkumise xxxx OÜ summas 8209,83 eurot. Sülearvuti veekahjustuse järgse seisundi ning võimalikud kahjustused tegi kindlaks AS xxxx. Arvuti kahjustuste kindlaks tegemise kulu oli 25 eurot. AS xxxx hinnangu kohaselt on vedeliku arvutisse sattumise tagajärjel tekkinud kahju suurus kokku 624 eurot, mis koosneb vahetatavatest komponentidest ning töörahast. Hageja hinnangul oli võimalik samaväärne arvuti soetada hinnaga 444,64 eurot. Seega on arvutile põhjustatud kahju suurus 469,64 eurot (444,64+25). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale sülearvuti kahju summas 369,64 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Kindlustusvõtja soovis, et korter nr 6 kahjustused remondiks xxxx OÜ. xxxx OÜ parandas
2-19-15844 korteri kahjustused ning esitas pärast remonttööde lõppu hagejale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning remondiarved kokku summas 8209,83 eurot (4104,91+4104,92). Hageja hüvitas korteri remondimaksumuse kokku summas 8209,83 eurot. Kahjustatud köögimööbli asendamiseks tegi hinnapakkumise xxxx OÜ summas 3918 eurot. xxxx OÜ asendas kahjustada saanud köögimööbli ning esitas hagejale arved kokku summas 3918 eurot (1959+1959). Hageja hüvitas kahjustatud köögimööbli asendusmaksumuse kokku summas 3918 eurot. Korteri nr 6 remondi ajal 24.10.201616.11.2016 vajas kindlustusvõtja oma perega asenduselupinda. Asenduselupinna üürikulu kokku oli 1127,25 eurot (695+292+140,25). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu kokku summas 1127,25 eurot. Kokku on hageja hüvitanud kahju summas 13.624,72 eurot, millest: 369,64 eurot sülearvuti, 3918,00 eurot köögimööbel, 8 209,83 eurot korteri remont ja 1 127,25 eurot ajutise elukoha üürikulu.
6.Kostja on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, esitas hageja 16.12.2016 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja sai kahjunõude kätte ja asus hagejale kahju hüvitama. Kokku on kostja hagejale teinud 6 makset, kokku summas 35 eurot. Seega on hagejal kostja vastu nõue summas 13.589,72 eurot (13.624,72-35). Hageja põhinõue on 13.589,72 eurot.
7.Hageja hinnangul on kostja rikkunud kahju põhjustamise ajal kehtinud korteriomandiseaduses sätestatud kohustust. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduma korteriomandi reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
8.KOS § 2 lg 1 esimese lause kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Hageja hinnangul on veefilter korteriomandi eseme reaalosa, sest see kuulub hoone juurde ning seda võib kõrvaldada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. TsÜS § 55 lg 2 kohaselt ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Kuna veefilter ei ole ühendatud torustikuga mööduvaks otstarbeks, siis järelikult on see hoone osa. Eelnevast tuleneb, et veefilter on korteriomandi eseme reaalosa (KOS § 2 lg 1, TsÜS § 55 lg 2), mille korrashoiu kohutus on kostjal (KOS § 11 lg 1 p 1).
9.Kuna kostja korteriomandi eseme reaalosa (veefilter) purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ning kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veefilter purunes. Hageja hinnangul on oluline see, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab kostja kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut.
10.Hageja märgib, et üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus
2-19-15844 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Hageja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 12 (lisa 6). VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (kostja) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Samasisuline säte on ka KOS § 11 lg 3, mille esimese lause kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.
11.Kahjustada saanud korteriomanik teatas hagejale, et tema korter nr 6 ning selles asunud vara on saanud 22.08.2016 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada sai korteri siseviimistlus, sülearvuti ja köögimööbel. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja hinnangul on KOS § 11 lg 1 p 1 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 32-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles kostja kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Hageja hinnangul oli kostjal mõistlikult võimalik ette näha, et hoone osaks olev tehnosüsteem (veetorustik vahele ühendatud veefilter) võib puruneda, purunenud torustikust (või veefiltrist) võib välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
12.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Hageja hinnangul on kostja käitumise (ta ei hoidnud korras korteriomandi reaalosa ehk veefiltrit) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja korteris ei oleks purunenud veefiltrist vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahjujuhtumit toimunud.
13.Hageja nõuab kostjalt 13.589,72 eurot (kahju) hüvitamist. Hageja saatis 16.12.2016 kostjale kohtuväliselt kahjunõude, andis kostjale mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 02.01.2017. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 03.01.2017.
2-19-15844
14.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 03.01.2017. Kostja kogu kahjusummat hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 03.01.2017. Viivised hagi esitamise seisuga 10.10.2019 (periood 03.01.2017 – 10.10.2019 ehk 1011 päeva eest) on 3008,89 eurot (13.589,72*1011*0,0219%).
15.Hageja esitas 26.11.2019 arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja vastusest selgub, et tema hinnangul tuleb hagi jätta osaliselt rahuldamata (kostja vastuse p II 3). Järelikult kostja osaliselt tunnistab hagi, kuid tema vastusest ei selgu, millises osas. Riigikohtu lahendist 3-2-1-121-08 ei tulene, et hageja oleks pidanud valima soodsaima pakkumise. VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaandes on selgitanud, et mõistlikud kulud asja parandamiseks ei tähenda kõige odavama hinna valimist – kannatanu ei pea valima lõige odavamat võimalust (VÕS I kommentaarid, Tallinn 2016, lk 701). Kostja ei väida, et hageja poolt hüvitatud korteri parandamise kulu summas 8209,83 eurot oleks olnud ebamõistlik. Kostja väide, et korteri remondikalkulatsioon summas 8209,83 eurot on tegelikkusest suurem on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti nagu hageja, peab ka kostja oma vastuväiteid tõendama. Kostja vastuväide on tõendamata. Kahjukäsitluse kokkuvõtte (vt hagiavalduse lisa 5) kohaselt on korteris nr 6 kahjustada saanud esik, köök ja elutuba. Kõikides nimetatud ruumides on kahjustatud seinad, põrandad ja laed. Korteri skeemi kohaselt on kahjustatud ruumide (saal-elutuba, köök, esik põrandapindala kokku 35,89 m2 ning nimetatud ruumide seinte pindala koos avatäidetega kokku 105,70 m2).
16.Kostja märgib, et ta ei ole nõus köögimööbli hüvitisega summas 3918 eurot. Kostja põhjendab oma mittenõustumist asjaoluga, et „kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral ei saa kindlustusvõtja esitada nõuet kogu hüvitise väljamaksmiseks ehitist taastamata ja selle kulumit ning amortisatsiooni arvestamata“. Hagejale jääb seos kostja mittenõustumise ja selle põhjenduse vahel arusaamatuks. VÕS § 132 lg 1 p teise lause kohaselt kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kostja ei ole tõendanud, et köögimööbli väärtus oli kahju toimumise hetkeks oluliselt vähenenud.
17.Kostja väide, et kahjustatud korteriomanik jättis kahju tekitaja (kostja) tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule, on hagejale arusaamatu. Kostja väide, et ta oleks hagejale maksnud rohkem, kui 6 makset kokku summas 35 eurot on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja poolt lisatud pangakonto väljavõttest on näha, et alates 17.06.2019 on kostja teinud kõik maksed selgitusega „369204-KO“, mis on selgitus korterile nr 3 põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kostja väide, et viivis põhinõudelt seisuga summas 3008,89 eurot on ebamõistlikult suur, on hagejale arusaamatu. Hageja on hagiavalduse välja toonud viivise arvutuse käigu. Samuti ei selgita kostja, milline on tema hinnangul mõistliku suurusega viivis?
18.Hageja on põhjuslikku seost kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel hagiavalduse p 3.10 põhjendanud. Põhjuslik seos teo ja kahju vahel tehakse kindlaks kahes etapis: I etapp: kahju vajalik põhjus (kas kostja tegu (ta ei hoidnud korras veefiltrit) oli kahju vajalikuks põhjuseks. II etapp: kahju õiguslik põhjus – kas kahju põhjustanud tegus saab pidada tsiviilõiguslikku vastutust kaasa toovaks põhjuseks. Hageja hinnangul ei oleks kahjustada saanud korteriomanikule kahju tekkinud, kui kostja korteris ei oleks veefilter purunenud. Kui kostja oleks täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse ja vahetanud õigeaegselt veefiltri, siis ei oleks veefilter purunenud ning alumise naabri korter ning selles asuv vara ei oleks kahjustada saanud. Kostjal oli võimalik
2-19-15844 mõistlikult võttes ette näha, et veefiltri purunemisel voolab sellest välja vesi, mis võib tungida läbi vahelae alumise naabri korterisse ning vesi võib seal kahjustada korteri siseviimistlust ning korteris asuvat kodust vara. Järelikult on kahju vajaliku põhjuse tingimus täidetud ning kostja tegu saab pidada kahju põhjuseks ka õiguslikus mõttes. Hageja hinnangul on KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks muuhulgas ka ära hoida teiste kaasomanike vara kahjustamine. Seega saab hageja hinnangul pidada kostja poolset korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustuse rikkumist pidada ka kahju õiguslikuks põhjuseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja esitas 11.11.2019 vastuse hagiavaldusele, milles kostja leiab, et haginõuded õiguslikult ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb hagi osaliselt jätta rahuldamata. Hagi kohaselt hageja märgib, et hageja poolt kahjuhüvitamiseks on hüvitanud kahju kogusummas 17684,90 eurot. Eelkõige pöörab kostja kohtu tähelepanu sellele, et tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 2006. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-26-06, samuti 21. detsembri 2005. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05 on põhjusliku seose tõendamiskoormis kahju saajatena hagejal.
20.VÕS § 132 lg 3 kohaselt oli hagejatel õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. Kostja rõhutab, et vastavalt Riigikohtu 25.02.2009 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 (p 17) ja VÕS § 132 lg 3 I lauses (asja parandamise mõistlikud kulud) sätestatule tuginedes, et hageja oleks pidanud võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju, samuti ei ole teada, kas hinnapakkumises kirjeldatud tööd tegelikult teostati ja mis hinnaga. Riigikohus selgitas 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 12) VÕS § 128 lg 3 osas, et: „Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel (vt VÕS § 127 lg 4). /.../ Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue selle sätte järgi kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses.“
21.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja märgib, et remondikalkulatsioon summas 8209,83 eurot on tegelikkusest suurem sest hinnangu järgi vajalik teade maht oli väiksem. Samuti ei ole kostja nõus koduse vara (köögimööbel) hüvitise määraga 3918,00 eurot. Kostja märgib, et Riigikohus on leidnud, et see, millises ulatuses tuleb kahju hüvitada, sõltub sellest, kas ja kuidas on pooled kindlustuslepingus kokku leppinud (otsus nr 3-21-90-06, punkt 15). Kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral ei saa kindlustusvõtja esitada nõuet kogu hüvitise väljamaksmiseks ehitist taastamata ja selle kulumit ning amortisatsiooni arvestamata. Kostja rõhutab, et hageja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja üldse ei võtta arvesse vara amortisatsiooni. Kostja tugineb ka VÕS § 139 lg 2 sätestatud kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustusele, s.o kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
2-19-15844
22.VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja leiab, et hageja väide, nagu kostja oleks maksnud hüvitise vaid 35 eurot, ei vasta tõele. Alates kahjujuhtumi toimumise hetkest kuni tänaseni, kostja maksis hagejale regulaarselt kahju hüvitist. Kuna kostjal oli halb majanduslik olukord, leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale igakuiselt graafiku alusel 5 eurot kuus. Alates poolte suulisest kokkuleppest kuni tänaseni kostja ülalnimetatud kokkulepet rikkunud ei ole.
23.Hageja oma hagiavaldusega palub mõista kostjalt viivis põhinõudelt seisuga 10.10.2019 summas 3008,89 eurot. Siinkohal kostja pöörab kohtu tähelepanu, et kostja ei saa aru, kuidas on hageja arvestab viivise summat?! Samuti kostja rõhutab, et hageja poolt arvutatud viivise summa on ebamõistlikult suur. Kostja pöörab tähelepanu, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Samuti kostja rõhutab, et pole kokkulepet rikkunud ja on maksnud hageja pangakontole igakuiselt hagejaga kokku lepitud summa ulatuses. Käesoleval ajal kostjal majandusolukord on pisut paranenud ja seetõttu kostja saab hagejale maksta igakuiselt maksegraafiku järgi 100 eurot kuus.
24.Lisaks märgib kostja, et nõude lahendamisel VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja nõua kinnisasja parandamise kulude hüvitamist, tuleb hagejal kahjuhüvitise saamiseks tõendada, millises summas on kinnisasja väärtus kahjustamise tõttu vähenenud. Kostja palub jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata ning tuvastada tegelikult tekitatud kahju suuruse ulatus.
25.Oma 10.10. lõplikus seisukohas märgib kostja, et viivisenõude üldiseks eesmärgiks on võimaldada isikul, kelle suhtes on rahalise kohustusega lepingut rikutud, saada hüvitist ajaperioodi eest, mil antud isik ei saanud kasutada seda rahasummat, mis oleks tema käsutuses olnud rahalise kohustuse õigeaegse täitmise korral. Kostja, kes tekitas hagejale kahju, ei ole pahatahtlik maksja. Tegelikult kostja põhjustas (mitte tahtlikult) varalise kahju kahele korterile kus mõlemal juhul olid korterid kindlustatud AB “Lietuvos draudimas“. 16.12.2019 kindlustus AB “Lietuvos draudimas“ esitas kostjale tagasinõude, millest selgituseks palus märkida 365232-AL. Kostja raske rahalise olukorra tõttu ja kindlustus AB “Lietuvos draudimas“ nõusoleku tasus kostja iga kuiselt makseid 5 eurot kuus. 25.05.2017 kindlustus AB “Lietuvos draudimas“ esitas kostjale teise tagasinõude, millest selgituseks palus märkida 369204-KO. Kostja samuti raske rahalise olukorra tõttu ja kindlustus AB “Lietuvos draudimas“ nõusoleku hakkas tasuma ka seda tagasinõue iga kuiselt maksetena 5 eurot kuus. Mingil põhjusel alates juunist 2017 on mõlema makse selgituses kajastatud ainult ühe kahju juhtumi number (369204-KO). Kuid tegelikult, kui vaadata kostja kontolt saadud väljavõtet, võib näha, et iga kuu kindlal päeval toimus ülekanne kostja kontolt kaks korda 5 eurot, ekslikult selgituses oli märgitud üks kahju juhtumi number (369204-KO).
26.Kostja leiab, et viivise nõue 3008,89 eurot on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja märgib, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Pika aja vältel kostja maksis vastavalt kokkuleppele, aga puht juhuse tõttu oli selgitusse märgitud kahe kahjujuhtumi asemel ühe kahjujuhtumi number mõlema makse osas.
27.13.11.2019 kostja teeb hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, millest kostja nõustub kahju suurusega 13589,72 eurot (põhinõue), kus palus ülejäänud võlgnevuse summa
2-19-15844 võrdsete 100 euro osamaksetena kuni võlgnevuse tasumiseni. 05.12.2019 tegi hageja oma vastuses sellise kompromissi pakkumise mida ei saa nimetada kompromissiks. Kostja leiab, et kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga.
28.Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Riigikohtu hinnangul tuleb VÕS § 162 lõikes 1 toodud näitliku loetelu kohaselt arvestada viivise või leppetrahvi vähendamisel erinevaid asjaolusid. Üheks selliseks asjaoluks võiks olla ka võla tasumise läbirääkimiste olemasolu ning sisu, mida tuleb analüüsida enne viivise vähendamise küsimust. Nt kui pooled pidasid läbirääkimisi mitte konkreetselt võla tasumise küsimuses, vaid eesmärgiga võla tasumist venitada ning seeläbi tagada viivise kulgemise jätkumine, võib antud asjaolu olla üheks viivise vähendamise aluseks.
29.Kostja ei ole pahatahtlik maksja, vaid juhuse tagajärjel muutus lepingu number selgituses märgitud üheks kahju juhtumi numbriks (369204-KO). Samal ajal maksis kostja järjepidevalt regulaarseid maksed. Kostja märgib, et Riigikohus leidis oma hiljutises lahendis (otsus nr 3-2-1167-09), et võlasumma lõpliku tasumiseni väljamõistetava viivise vähendamise nõude võib esitada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist. Nii ongi menetlusosalisel õigus nõuda kohtult viivise vähendamist ka nn etteulatuvalt selliste viivisemaksete osas, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajal veel sissenõutavad, kuid mille maksmise kohustus poolel hiljem tekib. Hea usu vastane on, kui viivitusintress pole enam kompensatsiooniline instrument võlausaldaja õiguste kaitseks, vaid kujuneb võlausaldaja rikastumise tööriistaks ehk kui abinõu kohaldamine muutub eesmärgiks. Kostja rõhutab, et hagejale ei ole tekitatud kahju seoses kostja iga kuiselt regulaarsete 5 eurot maksetega, millal olid valesti märgitud kahju juhtumi number. Arvestades, et kostja ei ole pahatahtlik maksja ja probleemi saaks lahendada kohtueelses menetluses, oleks õigustatud vähendada viiviste nõudeid nii enne hagiavalduse esitamist kohtule kui peale põhinõude täieliku tasumist.
30.Kostja palub jätta hagiavalduse osaliselt rahuldamata ning tühistada viivise nõue nii enne hagiavalduse esitamist kohtule kui peale põhinõude täieliku tasumist või alternatiivselt jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata ja vähendada viivise nõudeid nii enne hagiavalduse esitamist kohtule kui peale põhinõude täieliku tasumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 4 pöördel, tl 84 pöördel). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
32.Hageja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja tugineb sellele, et talle on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et 22.08.2016 toimus xxxx korteris kahjujuhtum, kostjale kuuluvas korteris nr 12 (tl 32) läks veefilter katki ning sellest tulenenud veeleke tekitas korterile nr 6 veekahju. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kindlustusandjale ehk hagejale on VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle läinud regressi korras õigus nõuda kindlustusvõtja asemel kostjalt kahju hüvitamist
2-19-15844 VÕS § 115 lg 1 alusel (vt tl 7-14, tl 23-26). Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja korteriomandi eseme reaalosa (veefilter) purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ning kostja on rikkunud kahju tekitamise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
34.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 pidi hageja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22).
35.Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas tõendanud, et kostja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju, samuti on hageja tõendanud kahju suuruse (vt tl 14-31). Kahju tekitamist hagejale möönab oma 10.12.2019 lõplikes seisukohtades ka kostja, leides, et kostja põhjustas mitte tahtlikult varalise kahju kahele korterile (tl 102 pöördel). Kohus märgib, et kostja tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Hageja viitab õigesti, et kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning kostja vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veefilter purunes. Hageja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud kostja korterist nr 12 (tl 17) ning kostja seda ei vaidlusta. Kuna kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendas, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22 ja p 49). Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei oleks oma kohustusi rikkunud või et tema rikkumine olnuks vabandatav.
36.Samuti on paljasõnalised kostja vastuväited kahjuhüvitise suuruse osas. Vastuses hagiavaldusele leiab kostja, et „remondikalkulatsioon summas 8209,83 eurot on tegelikkusest suurem, sest hinnangu järgi vajalik teade maht oli väiksem“ ning et „samuti ei ole kostja nõus koduse vara (köögimööbel) hüvitise määraga 3918,00 eurot.“ Lisaks heidab kostja hagejale ette, et hageja ei olevat võtnud arvesse vara amortisatsiooni (vt tl 85). Kohus märgib seoses kostja etteheidetega, et Riigikohtu 21.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p-s 13 juhtis Riigikohus õigustatult tähelepanu, et hagi menetletakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, samuti määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Riigikohus märkis nimetatud lahendis, et „Kolleegium rõhutab, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta selgesõnaliselt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid.“
37.Kohus leiab, et kostja lauseituse positsioon ei anna alust hagi rahuldamata jätta, sest ka kostjal on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul on hageja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud (vt tl 1-32). Hageja märgib õigesti, et VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud ning kahju kannatanud isik ei pea valima kõige odavamat võimalust. Samuti viitab hageja põhjendatult VÕS § 132 lg 1 p teisele lausele, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja
2-19-15844 väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Käesolevas asjas ei ole kostja aga tõendanud, et köögimööbli väärtus olnuks kahju toimumise hetkeks oluliselt vähenenud. Pelgalt hageja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole kostjal võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki.
38.Kui kostja ei olnud päri hageja poolt esitatud remondikalkulatsioonide või hüvitise määradega, siis tulnuks kostjal esitada kohtule omapoolsed tõendid, mis võinuks hageja tõendid kahtluse alla seada. Seda aga kostja ei teinud; vastupidi, oma 13.11.2019 e-kirjas hagejale on kostja esindaja nõustunud hageja poolt esitatud kahjunõude suurusega summas 13 589,72 eurot (vt tl 102 pöördel, tl 108). Samuti on kostja palunud jätta hagiavalduse rahuldamata üksnes osaliselt, millest võib järeldada, et osaliselt kostja tunnistab hageja nõudeid. Kohtul ei ole alust kahelda hageja poolt esitatud kahjunõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. Samuti ei ole kohtul põhjust kohaldada VÕS § 127 lg 5, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu saanuks kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel kasu või säästnud kulusid.
39.Hageja kahjuhüvitise suurust ei muuda asjaolu, et kostja (kes enda kinnitusel tekitas kahju kahele korterile) maksis alates juunist 2017 väidetavalt ekslikult 5 eurot kuus kahekordselt kahjujuhtumi nr 369204-KO hüvitamiseks (vt tl 105-106). Kuna hageja on maksed selgitusega 369204-KO palunud kanda teise kahjujuhtumi hüvituseks (vt tl 105 pöördel), siis ei saanud hageja vastava selgitusega makseid arvesse võtta käesolevas menetluses kahjuhüvitise suuruse arvestamisel. Käesoleva menetlusega seotud kahjuhüvitise on hageja palunud üle kanda selgitusega 365232-AL (vt tl 33 pöördel), mida kostja on kuni juunini 2017 ka teinud (tl 106) ja mida hageja on oma kahjunõude suuruse määramisel arvesse võtnud (tl 2). Kohtu hinnangul ei olnud hagejal alust ega kohustust arvestada oma nõude määratlemisel kostja poolt teise kahjujuhtumi raames tehtud makseid. Pealegi pole kostja tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kahjuhüvitise maksmiseks summas 5 eurot kuus.
40.Tulenevalt eeltoodust on hageja kohtu hinnangul tõendanud oma kahjunõude rahuldamise eeldusena, et kostja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on hagejale tekkinud kahju summas 13 589,72 eurot. Kostja on tekkinud kahju eest vastutav, kostja pole tõendanud, et tema rikkumine olnuks vabandatav. Kohtu hinnangul on tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Seega on kõik kahjunõude eeldused täidetud ning hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
41.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kostja on oma vastuses küll tsiteerinud VÕS § 139 ja VÕS § 140, kuid ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
42.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust kostja ebamäärane viide igakuise 5 euro maksmise kohta (vt tl 85 pöördel). Kohus käsitles nimetatud küsimust käesoleva kohtuotsuse p-s 39 ja jõudis järeldusele, et hagejal polnud alust ega kohustust arvestada oma nõude määratlemisel kostja poolt teise kahjujuhtumi raames tehtud makseid. Pealegi pole kostja tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kahjuhüvitise maksmiseks summas 5 eurot kuus. Kohus märgib
2-19-15844 täiendavalt, et kostja poolt ligemale kolme aasta jooksul kahe kahjujuhtumi peale kokku hagejale tehtud maksed (tl 106) on ainuüksi käesoleva menetluse kahjusummat arvestades sedavõrd marginaalsed, et nende maksete tegemisest ei ole võimalik tuletada ebaõiglust kostja suhtes. Pealegi on tegemist kostja vabatahtlike maksetega ja on täiesti normaalne, et kostja kui võlgnik püüabki oma võlgnevust vähendada – oma võlgnevuse vähendamist ei saa aga lugeda võlgniku suhtes ebaõiglaseks.
43.Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
44.Kuna kohtu hinnangul kahjuhüvitise vähendamiseks alust pole, siis rahuldab kohus hageja põhinõude osas hagi ja mõistab kostjalt välja kahjuhüvitise summas 13 589,72 eurot.
45.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Hageja teatas kostjale oma kahjunõudest 16.12.2016 ning palus kahju hüvitada hiljemalt 02.01.2017 (tl 33-34). VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega on hagejal õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 03.01.2017, mida hageja ongi teinud (tl 4 pöördel). Seejuures on hageja oma viivisarvestuses arvesse võtnud kostja poolt hagejale tasutud summat 35 eurot, arvestades selle oma põhinõudest maha. Samuti on hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
46.Põhjendamatu on kostja vastuväide, et ta ei saavat aru, kuidas hageja arvestab viivise summat (tl 85 pöördel). Hageja on kohtu jaoks arusaadavalt lähtunud viivise arvestuses seadusjärgsest viivisest, mida hageja on arvestanud alates 03.01.2017 kuni hagi esitamise päevani 10.10.2019 (vt tl 4 pöördel). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja pööras tähelepanu, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kuid see viide on asjakohatu, sest hageja lähtuski oma viivisearvestuses õigesti määrast 8% aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on olnud vaidlusalusel perioodil 0,00%).
47.Põhjendamatu on ka kostja etteheide, nagu oleks hageja poolt arvutatud viivise summa ebamõistlikult suur. Hageja on lähtunud seaduses sätestatud viivisemäärast, mida kohtul ei ole alust liiga suureks pidada. Viivisesumma suurus aga tuleneb käesoleval juhul eelkõige sellest, et kostja on väga pika aja jooksul (ligemale kolm aastat) jätnud oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitmata. Paljasõnaline on kostja väide, et ta polevat kokkulepet rikkunud ja on maksnud hageja pangakontole igakuiselt hagejaga kokku lepitud summa. Kostja pole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kahjuhüvitise maksmiseks maksegraafik summaga 5 eurot kuus. Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega, nagu oleks hageja viivisenõue 3008,89 eurot vastuolus hea usu põhimõttega.
2-19-15844
48.Kostja on esitanud ka taotluse viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 on sätestatud, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 on sätestatud, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
49.Riigikohus on selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Riigikohus on samuti selgitanud, et kui kostja taotleb kohtult viivise vähendamist, on tema kohus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus nr 3-2-1-66-05 p-d 18-19, p 24).
50.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt nõutav viivis oleks võrreldes hageja kahjuga ebaproportsionaalselt suur. Hageja põhinõude suuruseks oli 13 624,82 eurot, millest kostja on ligi kolme aasta jooksul tasunud üksnes 35 eurot. Käesoleva otsusega mõistab kohus kostjalt välja kahjuhüvitise summas 13 589,72 eurot ning arvestades, et kostja on antud kahjusumma tasumisega viivituses juba ligemale 3 aastat, ei ole hageja poolt nõutav viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 3008,89 eurot ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult suur hageja poolt nõutav etteulatuv seadusjärgne viivis alates 11.10.2019. Põhjendamatu on kostja viide viivisele kui võlausaldaja rikastumise tööriistale. Kohtu hinnangul on hageja kui kindlustusandja õigustatud huviks, et talle võlgnetavalt summalt tasutaks viivist vähemalt seadusjärgses määras. Ka Riigikohtu arvates ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus nr 3-2-1-66-05 p 18).
51.Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt nõutav viivis ebamõistlikult suur objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Kostja viited läbirääkimistele hagejaga ning vastavalt kokkuleppele regulaarselt 5 euroste maksete maksmisest ei leidnud asja arutamise käigus tõendamist (vt käesoleva kohtuotsuse p 42). Samuti ei saa kostja poolt kolme aasta kestel käesolevas menetluses nõutava summa katteks üksnes marginaalse 35 euro tasumisest järeldada, et hageja poolt kostjalt nõutav seadusjärgne viivis oleks liialt suur või kostja suhtes ebaõiglane.
52.Viivise vähendamiseks ei anna alust ka kostja väidetavalt raske majanduslik olukord. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tema rasket majanduslikku olukorda kinnitaks. Samuti ei anna ainuüksi raske majanduslik olukord kostjale õigust oma kohustusi mitte täita või täita neid seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses. Kui kostja majanduslik olukord on raske, siis vajadusel saab ta enda huve kaitsta ka täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt esitatava avaldusega. Samas kohus ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla kostja nõustajaks selles, kas ja milliseid avaldusi oleks kostjal mõistlik edasiselt esitada. Otsuse võimalike edasiste õiguskaitsevahendite osas peab tegema koostöös oma õigusnõustajaga üksnes kostja ise.
53.Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata kostja taotluse tühistada viivise nõue nii enne hagiavalduse esitamist kohtule kui peale põhinõude täieliku tasumist ning kostja alternatiivse taotluse jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata ja vähendada viivise nõudeid nii enne hagiavalduse esitamist kohtule kui peale põhinõude täieliku tasumist. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt seisuga 10.10.2019 summas 3008,89 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (13 589,72 eurot) alates 11.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2-19-15844
54.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
55.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostjate menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 750 eurot ning õigusabikuludest summas 840 eurot (vt tl 97). Hageja õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lgst 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna põhjendatud riigilõiv summas 750 eurot.
56.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud. Samas sõltumata vastuväidete puudumisest määrab kohus lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesoleva vaidluse puhult liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning hageja esindaja ei ole vandeadvokaat. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu ei ületa 100 eurot. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus mitte rohkem kui 6,5 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot arvestades vastab summale 650 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1400 eurot, sealhulgas riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 650 eurot. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 190 eurot.
57.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
58.Vaatamata hagi rahuldamisele soovitab kohus pooltele jätkuvalt käesolev vaidlus kompromissiga lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele. Kompromissi sisuks võib olla näiteks kokkulepitud summa osamaksetena tasumine maksegraafiku alusel. Vastukaaluks saaks hageja kompromissi sõlmimisel vältida potentsiaalselt pikka kohtuvaidlust järgnevates kohtuastmetes ja kindlustada kokkulepitud rahasumma laekumine kompromissi kinnitava kohtumääruse kui täitedokumendi alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.