H.E.S. OMA OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 28.05.2019 otsuse peale täiteasjas nr 025/2018/1165
Menetlustoiming
kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): H.E.S. OMA OÜ (registrikood 10636845) Avaldaja esindaja: Paavo Paal (e-post [email protected]) Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (e-post [email protected]) Puudutatud isiku I esindaja: kohtutäituri abi Tõnu Kala (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Puudutatud isik II (sissenõudja): Rehvikeskus OÜ(registrikood 11363467) Puudutatud isiku II esindaja: Tiia Born (epost [email protected]) kirjalikus menetluses
1.Rahuldada H.E.S. OMA OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 28.05.2019 otsuse peale täiteasjas nr 025/2018/1165 osaliselt.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 28.05.2019 otsus täiteasjas nr 025/2018/1165 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata H.E.S. OMA OÜ 29.04.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale seoses tasu nõudmisega täitemenetluse dokumentide elektroonilise edastamise eest ning tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt tasu nõudmine elektroonilise koopia väljastamise eest täiteasja materjalidest.
Jätta H.E.S. OMA OÜ kaebus rahuldamata nõuete osas tunnistada H.E.S. OMA OÜ õiguste rikkumist 08.04.2019 eluruumi sisenemisel ja seoses asjaoludega, et enampakkumise läbiviimist ega täitemenetlust ei lõpetatud 08.04.2019, tühistada 15.04.2019 täitekulu väljamõistmise otsus ning tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri büroo toiming, mis seisnes korteri lukkude vahetamises ja korterivõtmete viimises kohtutäituri büroosse, kohtutäituri 15.04.2019 elektronkiri, täitemenetluse jätkamine 15.04.2019, toimiku väljastamisega viivitamine alates 12.04.2019 ja keeldumine materjalide edastamisest enne tasu maksmist.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamiselt tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Menetluse käik ja asjaolud
1.H.E.S. OMA OÜ esitas 10.06.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 28.05.2019 otsuse peale täiteasjas nr 025/2018/1165. 09.07.2019 esitas avaldaja kaebuse täienduse. Avaldaja seisukohad ja nõue
2.Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täiteasi nr 025/2018/1165, avaldaja on täitemenetluses võlgnik. 14.12.2018 pani kohtutäitur enampakkumisele avaldajale kuuluva korteriomandi asukohaga xxxx (korter nr xxxx). Kuna esimene enampakkumine nurjus, pani kohtutäitur korteriomandi kordusenampakkumisele.
3.04.04.2019 esitas kohtutäitur Harju Maakohtule avalduse, millega taotles, et kohtutäitur ja nende töötajad ning enampakkumisel müüdava varaga tutvuda soovivad isikud võiksid siseneda ja viibida avaldaja omandis oleval kinnisasjal. 05.04.2019 rahuldas kohus kohtutäituri avalduse ning lubas 08.04.2019 alates kella 12.00 viibida avaldaja valduses oleval korteriomandil. 08.04.2019 kuupäevaga tasuti sissenõudja võlgnevus ja kohtutäituri tasud sissenõudjale kolmanda isiku poolt. 08.04.2019 siseneti avaldaja omandis olevasse korterisse. Kohtutäitur tugineb oma tegudes kohtumäärusele, mis on küll aluseks õigusele korteriomandisse siseneda, kuid siiski see on ainult alus ja kohtutäitur oleks pidanud arvestama ka muid asjassepuutuvaid asjaolusid.
4.08.04.2019 kell 9:08 edastas sissenõudja kohtutäituri e-postile teate, millest nähtub, et sissenõudjale on tehtud 05.04.2019 makse summas 1609,15 eurot, selgitusega „tsiviilasjas nr. 2156707 eest 1500 eurot ja viivist VÕS 113 lg 1 alusel 109.15 eurot Tasumine. H.e.s oma oü eest“. 08.04.2019 kell 11:02 edastas sissenõudja võlgnikule (ja teadmiseks kohtutäiturile) teate, mille kohaselt: H.E.S. OMA OÜ juhataja R S. Palun koheselt so tänase päeva jooksul digitaalselt allkirjastatud kinnitust H.E.S. OMA OÜ poolt, et viimane ei vaidle vastu nõude täitmisele MINIPROJECT OÜ poolt. Avaldaja ei ole kordagi vaielnud vastu võla täitmise osas. Kohtutäitur on väitnud, et ei saa kolmanda isiku poolt täitmist vastu võtta, kui võlgnik pole sellega nõustunud allkirjastatud kinnitusega. Selline väide on väär, kuna seaduses pole nii öeldud, vaid ainult olukorras, kus võlgnik oleks keeldunud kolmanda isiku täitmisest, siis oleks saanud kohtutäitur tugineda antud seadusesättele. Samuti on kolmas isik märkinud maksekorralduse selgitusse täpselt, kelle eest ja millise täiteasja eest on võlgnevus tasutud. Kohtutäitur on käitunud seadusevastaselt, kuna ei nõustunud maksega kolmanda isiku poolt ja tänu sellele tõi kaasa võlgnikku koormavad edasised asjaolud. Kohtutäitur oleks pidanud 08.04.2019 lõpetama enampakkumise läbiviimise ja täitemenetluse.
5.15.04.2019.a. tegi kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse, millega otsustas avaldajalt välja mõista täitekulu summas 198.00 eurot. Täitekulu otsus koosnes sõidukikulust 38.09 euro suuruses ja lukuabiteenusest 160.00 euro suuruses. Täitemenetlus tulnuks lõpetada 08.04.2019 kui olid tasutud kõik täitenõuded ja täituri tasud. Kuna avaldaja eluruumidena kasutusel olevad ukselukud
vahetati ära selleks, et kohtutäitur saaks siseneda, kaasnesid ebavajalikud kulud. Samuti kaasnesid sellega ka omakorda sõidukiga seonduvad kulutused, sh kütusekulu. Avaldaja esindaja teavitas ka isiklikult kohtutäiturit võla täitmisest, kuid kohtutäituri abi läks ikkagi kohale ja sisenes ruumidesse. Selline käitumine on väär ja lubamatu ning tekitab justkui “ületäitmise” olukorra. Samuti ei antud viimaste täitekulude täitmise osas vabatahtlikku täitmise aega. TMS § 25 lg 1 sätestab, et vabatahtliku täitmise aeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
6.Kohtutäituri büroo töötaja sisenes ilma luba küsimata võlgniku omandis olevasse korterisse ja vahetas ära korteri lukud. Täiteasja materjalidest nähtuvalt ei jäetud võtmeid korterivaldajale ega ka võlgnikule, vaid viidi kõik võtmed kohtutäituri büroosse.
7.15.04.2019 e-kirjaga keelus täitur täitemenetluse lõpetamisest. Võlgniku kinnituse puudumine ei saa olla täitemenetluse lõpetamata jätmise ja enampakkumise läbiviimise jätkamise aluseks olukorras, kus summad kui sellised on tasutud ja need on tasutud selge viitega, et tegemist on võlgniku eest summade tasumisega.
8.15.04.2019.a. on palunud avaldaja esindaja väljastada täitetoimiku materjalid. Kohtutäitur vastas, et vajalik on volikiri, kuigi eelnevalt oli esindajale saatnud juba selle sama täiteasjaga seoses dokumente. 12.04.2019.a. oli avaldaja esindaja K T kohtutäiturile saatnud e-maili koos volikirja ja digiallkirjastatud taotlusega. 17.04.2019.a. saatis kohtutäitur esindajale toimiku sisukorra, et esindaja valiks välja vajalikud materjalid. 18.04.2019.a. saatis esindaja kohtutäiturile e-maili, et edastataks kõik täitetoimiku materjalid. 24.04.2019.a. palus esindaja uuesti kohtutäituril edastada kõik täitetoimiku dokumendid. Kohtutäitur on viivitanud täitetoimiku väljastamisega.
9.Kohtutäitur nõudis täitetoimiku elektroonse edastamise eest 47,36 eurot. 47,36 eurot maksta kohtutäituri oma kulu eest on ebamääraselt suur. Samuti kohtutäituri väide, et tegevus oleks justkui kohtutäituri heategevuslik entusiasm on ebasobiv ja näitab halvustavat suhtumist võlgniku vastu.
10.Avaldaja esitas 18.04.2019, 24.04.2019, 25.04.2019 ja 29.04.2019 kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis kaebused 28.05.2019 rahuldamata.
11.Avaldaja palub:
11.1.tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri 28.05.2019.a. tehtud otsus, kus jäeti avaldaja kaebused rahuldamata;
11.2.tunnistada avaldaja õiguste rikkumist 08.04.2019 tema omandis olevasse eluruumi sisenemisel;
11.3.tunnistada avaldaja õiguste rikkumist seoses asjaoluga, et enampakkumise läbiviimist ei lõpetatud 08.04.2019;
11.4.tunnistada avaldaja õiguste rikkumist seoses asjaoluga, et täitemenetlust ei lõpetatud 08.04.2019;
11.5.tühistada 15.04.2019 täitekulu väljamõistmise otsus 198.09 eurot nõudes avaldaja vastu;
11.6.tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri büroo toiming, mis seisnes avaldaja omandis oleva korteri lukkude vahetamises ja korterivõtmete viimises kohtutäituri büroosse, ennistades vajadusel sellise toimingu vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja;
11.7.tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri 15. aprilli 2019 elektronkiri ja tunnistada võlgniku õiguste rikkumist seoses nimetatud elektronkirjaga;
11.8.tunnistada ebaseaduslikuks täitemenetluse jätkamine 15. aprillil 2019;
11.9.tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt täiteasjas nr 025/2018/1165 toimiku väljastamisega viivitamine alates 12.04.2019;
tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt tasu nõudmine elektroonilise koopia väljastamise eest täiteasja materjalidest; tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt keeldumine edastada materjale enne selle eest tasu maksmist.
Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukohad
12.Puudutatud isik I esitas vastuse avaldaja kaebusele 11.09.2019. Seisukoha kohaselt jääb puudutatud isik I oma 28.05.2019 otsuses märgitu juurde.
13.Kohtutäituril ei ole pädevust lahendada sissenõudja ja võlgniku vahelisi materiaalõiguslikke vastuväiteid täitmise kohasuse üle. Kuna sissenõudja vaidles täitmise kohasusele vastu, puudus kohtutäituril õiguslik alus nõuet täidetuks lugeda. Kohtutäitur sai lugeda nõuded täidetuks alles 24.04.2019.
14.Kohtutäitur omas korteriomandisse sisenemiseks seaduses sätestatud alust – asjakohast kohtumäärust. Harju Maakohus on otsustanud 16.04.2019 määrusega avaldaja määruskaebust 05.04.2019 määrusele mitte menetlusse võtta. Nimetatud kohtumäärus jõustus 09.05.2019. Seega ei ole ära langenud kohtutäituri õiguslik alus avaldaja korteriomandisse sisenemiseks.
15.Kaebuses toodud väide, et avaldajale ei võimaldatud otseste täitekulude tasumiseks 30 päevast vabatahtliku täitmise tähtaega, on asjakohatu, kuivõrd avaldaja ei ole nimetatud asjaolule tuginenud juba kohtutäituri otsusega lahendatud kaebustes, mistõttu on avaldaja kaotanud sellise väite esitamise õiguse tulenevalt TMS § 217 lg 6 sätestatust. Lisaks ei reguleeri TMS § 25 lg 1 mitte otseste täitekulude tasumise vabatahtlikke tähtaegasid, vaid TMS mõttest tulenevalt vabatahtliku täitmise tähtaega täitemenetluse algatamisel täitmisteate kättetoimetamise järgselt. Nimetatud vabatahtliku täitmise eelis on täitekulude suurenemise vältimine, seega saanuks võlgnik võlanõuete vabatahtliku täitmisega vältida otseste täitekulude tekkimist täielikult, samuti oli võlgnikul vabatahtliku täitmise tähtaja kestel võimalik tasuda vaid täitemenetluse algatamise tasu (TMS § 25 lg 2).
16.Võlgnikule ei ole olnud kogu täitemenetluse kestel olnud takistatud täitetoimikuga tutvumine kohtutäituri büroos. Võlgnik ei ole pidanud vajalikuks tulla kohtutäituri büroosse täitetoimikuga tutvuma. Kui võlgnik soovib dokumentide korduvat esitamist, siis paratamatult peab ta arvestama täiendava ajakuluga, mida kogu täitetoimiku kokkupanemiseks kulub. Avaldajale on väljastatud täitetoimiku materjalid kogumahus 128 lehte. Kohtutäitur kulutab vaieldamatult täitetoimiku materjalide kokkupanemiseks võlgnikule täiendavaks väljastamiseks nii tööaega kui materiaalseid ressursse, mistõttu on nimetatud toiming arusaadavalt seotud tegelike lisakuludega kohtutäiturile. Kohtutäitur ei pea tagama võlgnikule korduvate dokumentide edastamist, mis on võlgnikule mugavusteenus, omal kulul. Võlgnikul on olnud alati võimalus tasuta tutvuda kohtutäituri büroos täitetoimikuga, vältimaks liigse kulu tekkimist, optimeerides väljastatava täitetoimiku mahu vaid hädavajalike menetlusdokumentide koosseisuga.
17.Puudutatud isik I palub jätta kaebuse rahuldamata.
Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukohad
18.Puudutatud isik II esitas vastuse kaebusele 02.09.2019. Seisukoha kohaselt ei tähenda võlgnevuse tasumine kolmanda isiku poolt automaatselt kohustuse vastuvõtmist sissenõudja poolt. 08.04.2019 sissenõudja MINIPROJECT OÜ-lt täitmist vastu ei võtnud, kuna oli teadmata, kas võlgnik vaidleb vastu kohustuse täitmisele. 08.04.2019 palus sissenõudja avaldajalt digitaalselt allkirjastatud kinnitust, et viimane ei vaidle vastu nõude täitmisele MINIPROJECT OÜ poolt. Avaldaja ei teatanud sissenõudjale oma seisukohta ning kohustuse vastuvõtmist seetõttu ei toimunud.
19.23.04.2019 teavitas sissenõudja esindaja kohtutäiturit sissenõudja nõustumisest arvestada tasutud makse võla katteks. Kuni selle ajani oli sissenõudja oodanud võlgniku kinnitust.
20.Puudutatud isik II leiab, et kohtutäituri 28.05.2019 otsus on motiveeritud ja seaduslik. Kohtumääruse põhjendused
21.TMS (täitemenetluse seadustik) § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub, kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
22.Avaldaja on 09.07.2019 menetlusdokumendis selgitanud, et kaebuse eesmärgiks on vaidlustada 28.05.2019 kohtutäituri otsust, avaldaja soovib otsuse tühistamist (kaebuse resolutsiooni p 1) ning tühistatud osas uute otsustuste tegemist (kaebuse resolutsiooni p 2-11).
23.Puudutatud isik I on välja toonud, et vaidlustatav otsus on loetud avaldajale kättetoimetatuks 04.06.2019. Avaldaja esitas kohtule kaebuse 10.06.2019. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt.
24.Kohtutäituri 28.05.2019 otsuse (tlk 7-12) kohaselt on täitemenetlus algatatud puudutatud isiku II avalduse alusel Viru Maakohtu 08.05.2019 tsiviilasjas 2-15-6707 tehtud kohtumääruse täitmiseks. Kohtumäärusega kinnitati avaldaja ja puudutatud isiku II kompromiss, mille kohaselt pidi avaldaja tasuma puudutatud isikule II 1 500 eurot 3 kalendripäeva jooksul pärast kohtu poolt kokkuleppe kinnitamist ning tasumisega viivitamisel tasuma viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 alusel.
25.Kohtutäituri 28.05.2019 otsusega on jäetud rahuldamata avaldaja 18.04.2019 kaebus (kaebuse tekst vaidlustatava otsuse p 1.3), millega avaldaja palus tunnistada tema õiguste rikkumist 08.04.2019 tema omandis olevasse eluruumi sisenemisel, lõpetada enampakkumise läbiviimine, tunnistada avaldaja õiguste rikkumist seoses asjaoluga, et enampakkumise läbiviimist ei lõpetatud 08.04.2019, lõpetada täitemenetlus, tunnistada avaldaja õiguste rikkumist seoses asjaoluga, et täitemenetlust ei lõpetatud 08.04.2019.
26.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur oleks pidanud lõpetama täitemenetluse 08.04.2019, kui sissenõudja teatas kohtutäiturile, et kolmas isik Miniproject OÜ tasus sissenõudjale 1 609,15 eurot selgitusega, et tegemist on maksega avaldaja eest osades 1 500 eurot tsiviilasja 2-15-6707 eest ja 109,15 eurot viivis.
27.TMS (täitemenetluse seadustik) § 48 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Nii kaebuses kui vaidlustatavas kohtutäituri otsuses on märgitud, et sissenõudja teatas küll kohtutäiturile 08.04.2019 endale laekunud maksest, kuid edastas samas teabe selle kohta, et nõuab võlgnikult kinnitust, et
võlgnik ei vaidle vastu täitmisele kolmanda isiku poolt, vastasel korral ei saa sissenõudja vastu võtta kolmanda isiku täitmist. VÕS § 78 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäitur ei saa lahendada täitemenetluse osaliste materiaalõiguslikku vaidlust selle üle, kas sissenõudjal on õigus keelduda kolmanda isiku täitmise vastu võtmisest. Kuna kohtutäiturile 08.04.2019 edastatust ei nähtunud, et võlgnik oleks sissenõudja nõude tasunud või et sissenõudja oleks täitmise kolmandalt isikult vastu võtnud, puudus 08.04.2019 seisuga õiguslik alus täitemenetluse lõpetamiseks. Lisaks sellele, isegi kui kohtutäitur oleks asunud seisukohale, et Miniproject OÜ sooritusega on puudutatud isiku II nõuded täidetud, siis vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et 08.04.2019 oleksid olnud täielikult tasutud täitekulud. Täitemenetluse alustamise tasu oli 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 456 eurot, so kokku 492 eurot. Otsuse kohaselt laekus 08.04.2019 Miniproject OÜ-lt kohtutäituri kontole 458,21 eurot. 08.04.2019 seisuga ei olnud seega täitekulud tasutud, mistõttu puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 2 järgi. Avaldaja ei ole kaebuses välja toonud muid asjaolusid, mille esinemise seob TMS § 48 kohustusega lõpetada täitemenetlus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtutäitur ei pidanud lõpetama täitemenetlust 08.04.2019 ja kohtutäitur on jätnud õigesti avaldaja 18.04.2019 kaebuse vastavas osas rahuldamata.
28.Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, miks oleks kohtutäitur pidanud olukorras, kus alus täitemenetluse lõpetamiseks puudus, lõpetama enampakkumise läbiviimise. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud avaldaja õiguseid jättes 08.04.2019 enampakkumise läbiviimise lõpetamata.
29.Nähtuvalt vaidlustatud kohtutäituri otsusest oli avaldaja korteriomandisse sisenemise õiguslikuks aluseks Harju Maakohtu 05.04.2019 viivitamata täitmisele kuulunud kohtumäärus tsiviilasjas 2195279, millega kohus lubas korterisse siseneda kohtutäituril, tema büroo töötajatel ja enampakkumisel müüdava varaga tutvuda soovivatel isikutel. Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja ruumidesse sisenemist lubas kohtumäärus, puudub võimalus asuda seisukohale, et sisenemine toimus õigusliku aluseta. Kohus on asunud seisukohale, et 08.04.2019 seisuga alus täitemenetluse või enampakkumise läbiviimise lõpetamiseks puudus. Kohtutäitur ei ole seega ka rikkunud avaldaja õiguseid sisenedes kohtumääruse alusel avaldaja ruumidesse seoses läbiviidava enampakkumisega.
30.Avaldaja on taotlenud 18.04.2019 kaebuses ka täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimise lõpetamist. Seejuures on avaldaja tuginenud üksnes Miniproject OÜ 08.04.2019 sooritustele. Kuna ka 18.04.2019 seisuga ei olnud sissenõudja teatanud kolmanda isiku poolt tehtud täitmise vastuvõtmisest ning täitekulud ei olnud täielikult tasutud, puudus ka 18.04.2019 alus täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimise lõpetamiseks. Kohus leiab, et kohtutäitur on põhjendatult jätnud avaldaja 18.04.2019 kaebuse tervikuna rahuldamata.
31.Kohtutäituri 28.05.2019 otsusega on jäetud rahuldamata ka avaldaja 24.04.2019 kaebus (kaebuse tekst vaidlustatava otsuse p 1.4) kohtutäituri 15.04.2019 täitekulu väljamõistmise otsusele, millega avaldajalt mõisteti välja sõidukulu ja lukuabi kasutamise teenuse kulu kokku 198,09 eurot.
32.Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et 08.04.2019 seisuga alus täitemenetluse või enampakkumise läbiviimise lõpetamiseks puudus, ei saa nõustuda avaldajaga, et 08.04.2019 toimingud ei olnud vajalikud. TMS § 37 lg 1 p 5 ja 4 järgi on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud ning ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja
koristamise kulud. TMS § 38 lg 1 kohaselt täitekulud kannab võlgnik. Kohtutäitur on välja toonud, et korteri kaugus Tallinnast on 63,48 km. Tulenevalt Harju Maakohtu 05.04.2019 määrusest oli kohtutäituril õigus siseneda 08.04.2019 korterisse, kuna juurdepääsu vabatahtlikult ei võimaldatud, puudus kohtutäituril võimalus vältida kulu tekkimist luku avamise teenusele. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kuna 24.04.2019 kaebuses avaldaja ei tuginenud asjaolule, et talle tulnuks anda vabatahtliku täitmise tähtaeg 15.04.2019 väljamõistetud täitekulude tasumiseks, siis ei saa sellele tulenevalt TMS § 217 lg 6 tugineda ka kohtule esitatavas kaebuses. Kohus vastavat kaebuses sisalduvat väidet ei hinda. Kohus leiab, et kohtutäitur on põhjendatult jätnud avaldaja 24.04.2019 kaebuse tervikuna rahuldamata.
33.Kohtutäituri 28.05.2019 otsusega on jäetud rahuldamata ka avaldaja 25.04.2019 kaebus (kaebuse tekst vaidlustatava otsuse p 1.5), millega avaldaja palus tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri büroo toiming, mis seisnes võlgniku omandis oleva korteri lukkude vahetamises ja korterivõtmete viimises kohtutäituri büroosse; tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri 15.04.2019 elektronkiri ja tunnistada võlgniku õiguste rikkumist seoses nimetatud elektronkirjaga; tunnistada ebaseaduslikuks täitemenetluse jätkamine; tunnistada ebaseaduslikuks enampakkumise läbiviimise jätkamine; tunnistada ebaseaduslikuks võlgniku vara jätkuv arestimine (sh pangakontode arestimine; tunnistada ebaseaduslikuks võlgniku suhtes täiendate summade tasumise nõudmine kohtutäituri 15.04.2019 kirjas; tunnistada ebaseaduslikuks võlgnikult kirjaliku kinnituse nõudmine kohtutäituri 15.04.2019 kirjas; lõpetada võlgniku vara suhtes enampakkumise läbiviimine; lõpetada võlgniku vara suhtes aresti kohaldamine; lõpetada täitemenetlus.
34.Nähtuvalt vaidlustatavast otsusest saatis kohtutäitur 15.04.2019 avaldajale e-kirja, millega keeldus täitemenetluse lõpetamisest (e-kirja tekst vaidlustatava otsuse lk 8).
35.Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et 18.04.2019 seisuga alus täitemenetluse lõpetamiseks puudus. Kohtutäitur ei ole seega rikkunud avaldaja õiguseid keeldudes täitemenetluse lõpetamisest 15.04.2019. Asjaolu, et täitedokumendis ei olnud märgitud tasumisele kuuluva viivise summat, ei tähenda, et viivise tasumise kohustust täitedokumendist ei tulene. Täitedokumendi resolutsiooni kohaselt tuleb 1 500 euro tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 alusel (täitedokumendi resolutsioon vaidlustatava otsuse lk 4). Täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg tähendab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega, juhul kui täitedokumendist tuleneb kohustus tasuda mh viivist, on täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg ka viivise tasumiseks. Vaidlustatava otsuse kohaselt teatas sissenõudja kohtutäiturile alles 23.04.2019 kolmanda isiku poolse täitmise vastu võtmisest. Kohtutäiturile ei ole seega etteheidetav, et ta 15.04.2019 e-kirjas viitas viivisele mh perioodi 08.04-15.04.2019 eest. Kohus on asunud seisukohale, et 08.04.2019 korterisse sisenemiseks oli õiguslik alus, samuti, kuna ust vabatahtlikult ei avatud, oli vältimatu kasutada luku avamise teenust. Kohus leiab, et kuna võlgniku esindajat korterisse sisenemise juures ei olnud, ei olnud talle võimalik ka uue luku võtmeid anda. Etteheide, et võtmed viidi kohtutäituri büroosse, ei ole seetõttu põhjendatud. Uue luku lukustamine tagas korteris olnud vara säilimise. Kohus leiab, et kohtutäitur on põhjendatult jätnud avaldaja 25.04.2019 kaebuse tervikuna rahuldamata.
36.Kohtutäituri 28.05.2019 otsusega on jäetud rahuldamata ka avaldaja 29.04.2019 kaebus (kaebuse tekst vaidlustatava otsuse p 1.6), millega avaldaja palus tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt toimiku väljastamisega viivitamine alates 12.04.2019; tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt tasu nõudmine elektroonilise koopia väljastamise eest täiteasja materjalidest; tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt keeldumine edastada materjale enne selle eest tasu maksmist. Kohus saab kaebusest aru, et võlgnik soovis dokumente e-kirja teel ning peab elektrooniliste koopiate all silmas e-posti teel edastatavat. Kohtutäitur kõiki dokumente e-posti teel
ei edastanud. Kohtutäituri seisukoha kohaselt oli materjalide maht liiga suur e-posti teel saatmiseks ning võlgnik sai kõik täitetoimiku materjalid 20.05.2019. Vaidlustatava otsuse kohaselt on kohtutäitur (29.04.2019 kaebuse esitamise seisuga) nõudnud tasu elektrooniliste koopiate väljastamise eest (otsuse lk 9-10).
37.Täitetoimikuga tutvumise õiguse näeb ette TMS § 35. Kohus leiab, et seadus ei näe võlgnikule ette õigust nõuda endale täitetoimiku materjalide edastamist e-postiga. TMS § 35 lg 1 kohaselt kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Avaldaja ei ole välja toonud, et tal poleks olnud võimalik tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos.
38.Kohus leiab, et kui kohtutäitur nõustub täitemenetluse osalisele täitetoimiku materjale e-posti teel edastama, puudub õiguslik alus selle eest tasu nõudmiseks. TMS § 35 lg 2 järgi väljatrükkide ja õiendite eest võetav tasu sätestatakse kohtutäituri seaduses. Kohus ei nõustu kohtutäituri otsuses märgituga, et väljatrükk TMS § 35 lg 2 tähenduses võib olla ka elektrooniline. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 42 lg 2 p 1-2 kohaselt kohtutäituri tasu dokumendi väljatrüki väljastamise eest on A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot ja A3 formaadis lehekülje eest 0,44 eurot. Seaduse mõtte järgi on väljatrükk seega paberkandjal, tasu oleneb paberi formaadist. KTS § 28 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
39.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub õigus nõuda kohtutäiturilt materjalide e-posti teel edastamist, ei saa täitur olla sellise toiminguga ka õigusvastaselt viivitanud ega toimingu tegemisest alusetult keeldunud. Kohus leiab, et 29.04.2019 kaebus on põhjendatud osaliselt, osas, milles võlgnik on palunud tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt tasu nõudmine elektroonilise koopia väljastamise eest täiteasja materjalidest.
40.Kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri 28.05.2019 otsuse osaliselt, osas, milles täitur jättis rahuldamata võlgniku 29.04.2019 kaebuse nõudes tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt tasu nõudmine elektroonilise koopia väljastamise eest täiteasja materjalidest. Kohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlusel otstarbekaks kohustada kohtutäiturit 29.04.2019 kaebuse osaliselt uueks lahendamiseks, vaid peab võimalikuks tunnistada ise kohtutäituri tegevus vastavas osas ebaseaduslikuks.
41.TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 II lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
42.Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse osaliselt, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.