Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on järgmised: Hageja liisis Swedbank Liising AS-ilt traktori New Holland T7.235 reg numbriga 1795TH (liisinguleping nr 01168169L 03.06.2013). Traktori kindlustamiseks oli Swedbank Liising AS-i ja kostja vahel sõlmitud ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse leping nr 55988601 kindlustusperioodiga 4.06.2013 – 30.03.2018.a. 29.12.2017.a. toimus kindlustusjuhtum (liiklusõnnetus) Valga-Uulu maanteel Kamara ja Mõisaküla tee ristil toimus liiklusõnnetus, kus Erik Tisleri juhitud traktor New Holland sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõidukile Ford Galaxy reg. numbriga E328TB Rus197. Kindlustusjuhtumi tagajärjel sai traktor New Holland kahjustusi. Traktori taastamine läks maksma 29280,80 eurot (ilma käibemaksuta). Remexim OÜ 4 560,00 ARX Car OÜ 215,00 Randol OÜ 4 475,75 Tatoli AS (nr 118701) 371,90 Tatoli AS (nr 118709) 5 816,16 Tatoli AS (haarats) 1 560,00 Tatoli AS (esilaadur) 12 300,00 Kokku 29 298,81 eurot. Hageja esitas vastavalt liisingulepingu nr 01168169L teenuste lisalepingu p-le 1.1.7(a) kostjale kui kindlustusandjale kahju hüvitamise taotluse. Kostja teatas 26.02.2018.a. teatisega nr KK18-00071 hagejale kahju hüvitamata jätmisest. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10448 mõisteti Erik Tisler süüdi ja karistati KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kuritegu seisnes selles, et Erik Tisler, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, võttis 29.12.2017. a kella 09.00-10.00 vahelisel ajal omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Mulgi vallas Umbsoo külas Kamarapera lauda õuele pargitud Finkre OÜ valduses oleva lukustatud traktori New Holland reg. märgiga 1795TH, väärtusega 60 000 eurot, sõitis sellega ringi mööda Viljandi maakonda ning põhjustas Viljandi mk Mulgi vallas Valga – Uulu mnt 80,5 km liiklusõnnetuse sõites traktoriga otsa peateel liikunud sõiduautole Ford Galaxy reg. märgiga E328TB, millega põhjustas Finkre OÜ-le 29 298,81 euro suuruse varalise kahju. Veel mõisteti Erik Tisleri süüdi ja karistati KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kuritegu seisnes selles, et E. Tisler juhtis 29.12.2017. a. kella 09.0010.00 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Valga – Uulu mnt 80,5 km traktorit New Holland reg. märgiga 1795TH omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, seisundis, kus etanoolisisaldus veres oli 1,94+/-0,06 mg/g. Hageja leiab, et Erik Tisler ei ole isik, kelle õigusvastase tegevuse eest Finkre OÜ vastutab.

Kostjal on kohustus hüvitada hagejale ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse lepingu nr 55988601 alusel traktori kahjustumisega seotud kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitis 29298,81 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 2970 eurot, mille koosseisus on riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu 1920 eurot. Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: Hageja ei ole kindlustuslepingu pooleks ega isikuks, kelle kasuks on kindlustusleping sõlmitud. Hageja ei ole lepingu kohaselt ei kindlustusvõtja, kindlustatu ega soodustatud isik. Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusvõtjaks ja soodustatud isikuks määratud Swedbank Liising AS. Hageja ei saa ka teoreetiliselt kostjalt nõuda kindlustushüvitise maksmist iseendale. Hageja nõude tekkimise eeldused ei ole täidetud. 29.12.2017 toimunud liiklusõnnetus ei ole kindlustusjuhtum, sest tegemist on olukorraga, mis ei ole kindlustuskaitsega hõlmatud ning seetõttu ei lasu kostjal hüvitamiskohustust. Kahjukäsitluse käigus on selgunud, et kahju tekitas hageja kui kindlustusvõtja vastutusel olev isik Erik Tisler. Kostjale antud seletuse kohaselt oli Erik Tisleri poolt traktori kasutamine hageja teadmisel ja viimase huvides tavapärane. Kahju tekkimise aluseks olnud liiklusõnnetuse ajal oli Erik Tisler alkoholijoobes ning tal puudus kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Hageja on lubanud Erik Tisleril kasutada oma ettevõtte vara ning traktorit tööülesannete täitmiseks ning seega oli ka traktori valdus antud talle vabatahtlikult. Kostja on kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanenud põhjusel, et kindlustusvõtja poolt on rikutud kindlustuslepingus sätestatud ohutusnõudeid. Hageja ei ole võtnud tarvitusele meetmeid traktori säilimiseks, ega hoidnud võtmeid sellisel viisil, et neid ei saaks kätte isikud, kellel selleks õigus puudub. Hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole nõude suuruse osas arvestanud omavastutusega. Kostja palub hagi täielikult rahuldamata jätta ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja liisis (liisinguleping (I kd tl 5-8, lisa 9-10)) Swedbank Liising AS-ilt traktori, mille kindlustamiseks oli sõlmitud leping Swedbank Liising AS-i ja kostja vahel; 29.12.2017.a. toimus liiklusõnnetus liisingusse võetud traktoriga, mida juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel Erik Tisler. Kohus nõustub määravas ja asja lahendamist mõjutavas osas kostja esindajate poolt esitatud seisukohtadega. Swedbank Liising AS (varasem ärinimi AS Hansa Liising Eesti) ja kostja vahel oli 15.10.2008 sõlmitud kindlustusleping (raamleping) (I kd tl 54-65), milles on kokku lepitud

kindlustamise üldtingimused. Nende alusel oli Swedbank Liising AS-ile kuuluv traktor New Holland, registreerimismärgiga 1795TH, kindlustatud ja lepingu täitmise raames maksis Swedbank Liising AS kindlustusmakseid kostjale. Kindlustusleping on sõlmitud Swedbank Liising AS ja kostja vahel, soodustatud isikuks on vastavalt sõlmitud lepingule (p 1.10; I kd tl 55) Swedbank Liising AS. Kindlustuslepingule kohaldusid raamlepingu lisa nr 3 (I kd tl 64-65) ja kostja Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused (I kd tl 70-71). Seega saab jaatada kostja seisukoha õigsust, et lepinguline suhe kindlustuslepingust tulenevalt on Swedbank Liising AS ja kostja vahel. Kostja ja hageja vahel lepinguline suhe puudub. VÕS § 463 lg 1 kohaselt kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusriski, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi. Kolmas isik ei või neid õigusi käsutada ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kindlustuslepingust nähtuvalt ei saa hagejat soodustatud isikuks lugeda, sest hagejal nõudeõigus kindlustushüvitise saamiseks (kostjalt enda kasuks) puudub. Õige on kostja seisukoht, mille kohaselt ei saa käsitleda hageja poolt esitatud dokumendis märgitud sisu (Swedbank Liising AS ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingu nr 01168169L lisa punkt 1.1.7 (I kd tl 101) Swedbank Liising AS poolt antud volitusena, mille alusel võinuks hageja esindada Swedbank Liising AS-i kindlustuslepingust tuleneva vaidluse korral kohtumenetluses. Hageja leiab, et kuivõrd varasemate juhtumite puhul on kostja tekkinud kahju hüvitamiseks tasunud otse hagejale, siis kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmiseks ei ole põhjendatud. Varasemate juhtumite praktika tõendamiseks on hageja esitanud konto väljavõtted (I kd tl 109-111), millest nähtub, et varasemate kindlustusjuhtumite puhul on kostja maksnud hüvitise otse hagejale. Varasemate juhtumite praktika ei ole hagi rahuldamist kaasatoov. Varasemate juhtumite praktika, kus kostja on tekkinud kahju hüvitamiseks tasunud otse hagejale ehk liisinguvõtjale, on toimunud eeldustel, et sündmust saab lugeda kindlustusjuhtumiks, hageja on remondiettevõttele ise tasunud ja kostja on olnud veendunud, et remont on teostatud (p 12.5 (I kd tl 59)). Õige on kostja seisukoht, et asjaolu, mille kohaselt hüvitis on laekunud otse hageja arvelduskontole varasemates juhtudes, ei tõenda seda, et hageja on kindlustuslepingu pooleks või isikuks, kellel on õigus hüvitist otse enda kasuks nõuda. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud Erik Tisleri poolt tekitatud liiklusõnnetuse puhul tegemist kindlustusjuhtumiga (kostja Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused p 4, I kd tl 18), sest kahju tekitas kindlustusvõtja vastutusel olev Erik Tisler, kes tekitas kahju alkoholi mõju all olles. Liiklusõnnetuse toimumisel realiseerus kindlustusrisk, mis on eraldi välistatud. Kostja Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused p 5.8 (I kd tl 18) järgi ei kuulu koguriskikindlustuse puhul hüvitamisele kindlustusobjekti kahjustumine, hävimine või kadumine, mille on põhjustanud alkoholi, narkootilise, toksilise või muu psühhotroopse aine mõju all olev Kindlustusvõtja või isik, kelle eest Kindlustusvõtja vastutab.

Samuti on õige kostja seisukoht, et Erik Tislerit ei saa lugeda isikuks, kelle õigusvastase tegevuse eest hageja ei vastuta. Kostja kindlustuse üldtingimuste p 7.1.4 kohaselt vastutab kindlustusvõtja järgmiste isikute käitumise eest: isikud, kes kasutavad kindlustatu vara kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul (I kd tl 22). Kostja Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimuste CPM-09 p 5.8 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahjustumine, hävimine või kadumine, mille on põhjustanud alkoholi, narkootilise, toksilise või muu psühhotroopse aine mõju all olev kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab (I kd tl 70). Asjaolu, et Erik Tisler suhtles otse Martin Krapiga, mitte Ljudmilla Krapiga (I kd tl 38 pöördel), ei tingi hagi rahuldamist. Erik Tisleri seletuskiri (I kd tl 72-73), mille kostja on esitanud tõendamaks, et Erik Tisler on avaldanud, et tema töötab hageja farmis ja kirjeldab, kuidas ta oma tööülesandeid täitis sellesama traktoriga, kinnitab kostja seisukohti. Nii saab sedastada, et kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et Erik Tisler töötas mitme aasta jooksul aeg-ajalt hageja juures, sai selle eest erinevat tasu ja kasutas liiklusõnnetusse sattunud traktorit. Erik Tisler teadis eelnevalt kirjeldatud suhtest tulenevalt traktorikuuri ja traktori võtmete asukohta. Asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise päeval polnud hageja andnud Erik Tislerile eraldi luba traktori võtmeid võtta, ei too kaasa hagi rahuldamist, sest Erik Tisler oli ka varem traktorit korduvalt kasutanud ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ka liiklusõnnetuse toimumise päeval läks ta lauta, et midagi head teha, ... loomi toita, ... traktorit kasutada, ... jommis peaga (II kd tl 15). Erik Tisler võttis liiklusõnnetuse toimumise päeval talle teadaolevatest kohtadest traktorikuuri ja traktori võtmed. Järelikult oli Erik Tisler isik, kelle eest hageja vastutas. Kahju tekkimise aluseks olnud liiklusõnnetuse ajal oli Erik Tisler alkoholijoobes ning tal puudus kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Hageja poolt tõendina esitatud kohtuotsus (I kd tl 13-17), mille hageja esitas tõendamaks, et Erik Tisleri suhtes on süüdimõistva kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et Erik Tisler, ...... „olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, võttis 29.12.2017. a kella 09.00-10.00 vahelisel ajal omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Mulgi vallas Umbsoo külas Kamarapera lauda õuele pargitud Finkre OÜ valduses oleva lukustatud traktori New Holland reg. märgiga 1795TH, väärtusega 60 000 eurot, sõitis sellega ringi mööda Viljandi maakonda ning põhjustas Viljandi mk Mulgi vallas Valga – Uulu mnt 80,5 km liiklusõnnetuse...“ Järelikult on Erik Tisleri kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isiku rikkumised loonud õiguse kostjale kindlustuslepingu täitmisest vabaneda. Erik Tisleri kohtuistungil antud ütlused, mille sisuks on seletuskirjas (I kd tl 72-73) märgitud ütluste tõlgendamine viisil, mis justkui võimaldaks järeldada viimatinimetatud ütluste ebausaldusväärsust, on otsitud. Seletuse andmise ajal märgitud ütlused on ajaliselt eelnevatele sündmustele lähemal, seega usaldusväärsemad. Seletuskirja kohaselt oli Erik Tisleri poolt traktori kasutamine hageja teadmisel ja viimase huvides tavapärane (I kd tl 73). Nimetatu saab kinnitust Martin Krapi ja (I kd tl 138) ja Rein Raidi (I kd tl 140) kriminaalasjas kohtueelse uurimise käigus menetlejatele antud ütlustest nähtuvalt. Hageja poolt tõendina esitatud kohtuotsus (I kd tl 13-17), mille hageja esitas tõendamaks, et Erik Tisler on kindlustatud eseme suhtes tunnistatud omavoliliseks kasutajaks, mitte töötajaks, ei tingi hagi rahuldamist, sest teises menetluses tuvastatud asjaolud ei ole otse ülekantavad olukorras, kus tõendamiseseme asjaolude kogumid erinevates menetlustes on erinevad ja nimetatud kogumite asjaolud on erinevalt suhestatavad. Teiselt poolt saab nõustuda kostja seisukohaga, et hageja ei ole võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid traktori säilimiseks, ega hoidnud võtmeid sellisel viisil, et neid ei saaks kätte isikud, kellel selleks hageja arvates õigus puudub. Erik Tisler on kirjeldanud võtmetega toimetamist

viisil, mis ei sisaldanud suurte takistuste ületamist traktori eduka käivitamise saavutamiseks ja millest saab järeldada traktori valvetingimuste so ohutusnõuete ebapiisavust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt kahju suurus on osaliselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et traktori haarats ja esilaadur olid mingis ulatuses kahjustatud, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on traktori haaratsi ja esilaaduri asendanud. Hageja on esitanud Tatoli AS hinnapakkumised haaratsi ja esilaaduri ostmiseks kogusummas 13860 eurot. Hinnapakkumised (I kd tl 27-30, 103-106), ei tõenda traktori esilaaduri ja haaratsi kahjustumist ning nende väljavahetamise vajadust. Pakkumine (I kd tl 82-85), mille kostja esitas tõendamaks, et tekkinud kahju oli väiksem kui hageja poolt esitatud nõue, on arvestatav ja seotud kostja poolt omaksvõetud allmärgitud seisukohaga. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja poolt esitatud traktori remondikuludest (arved I kd tl 31-36) on tõendatud 15438,81 (s.o 29298,81 - 1560 (haarats) 12300 (esilaadur)) eurot. Arvestades omavastutust 639,11 eurot iga kahjujuhtumi kohta, ei ole kostja kindlustuslepingust tulenev kohustus suurem kui 14799,70 eurot (15438,81-639,11). Kostja teatis (I kd tl 11-12), mille hageja esitas tõendamaks asjaolu, et kostja on keeldunud hüvitisest ja kostja ei ole kordagi esitanud asjaolu, et hagejal ei ole nõudeõigust, ei tingi hagi rahuldamist, sest kõikide vastuväidete kohene esitamine ei ole vajalik. Õige on hageja seisukoht, et Erik Tisleri toimepandud kuritegusid ei saa omistada hagejale. Kohtuotsus (I kd tl 74-81), millega kostja lükkas ümber hageja väite, mille kohaselt oli Erik Tisler hagejale teadmata isik, ei ole hagi tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid otseselt puudutav. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles nimetatud asjaoludes kahtlemiseks alused puuduvad. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 120 eurot. Hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas nimetatud õigusdokumentide koostamisega ja istungitel viibimisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks 16 tundi. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1920 (koos käibemaksuga) eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 1050 eurot (I kd tl 37).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.