1.Rahuldada Intrum Debt Finance AG hagi osaliselt.
2.Välja mõista V Klt Intrum Debt Finance AG kasuks võlgnevus 920,72 eurot (sh põhivõlgnevus 588,24 eurot, intress 69,14 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 223,34 eurot perioodi 16.02.2016. a - 08.11.2018. a eest).
3.Välja mõista V Klt Intrum Debt Finance AG kasuks viivis alates 09.11.2018. a põhinõudelt (588,24 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.1.Menetluskulud jäävad kostja, V K kanda. 4.2.Välja mõista V Klt Intrum Debt Finance AG kasuks menetluskulud 200 eurot.
4.3.Välja mõista V Klt Intrum Debt Finance AG kasuks viivis menetluskuludelt (200 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS (endine xxx) 24.11.2014. a laenulepingu nr xxx ja xxx AS andis kostjale laenu 1 000 eurot, osamaksega 29,30 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 13,90% aastas. Lepingutasuks lepiti kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks 0,90 eurot. Kostja maksegraafiku järgseid makseid ei tasunud. xxx AS ütles 15.02.2016. a kostjaga laenulepingu üles ning sellest ajast muutusid sissenõutavaks kõik laenulepingust tulenevad kohustused, st tasumata põhivõlgnevus 894,64 eurot, intress 69,14 eurot ja viivitusintressid 13,24 eurot ning lepingu haldamisega seotud muu kulud 3,60 eurot. Kostja tasus peale lepingu ülesütlemist 310 eurot, mille hageja arvestas vastavalt lepingule esimeses järjekorras lepingu rikkumisega põhjustatud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Seega oli kostja võlgnevus peale tasumist 670,62 eurot. 29.12.2017. a loovutas xxx AS nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 670,62 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 223,34 eurot ja jooksev viivis 13,90 % aastas 588,24 eurolt alates 09.11.2018. a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda
2.Kostja väide, et tema ei ole laenulepingut digitaalselt allkirjastanud, ei ole tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et kostja isikuandmeid oleks kuritarvitatud. Kostja oleks pidanud avalduse esitama politseile siis kui nägi, et tema arvele on kantud raha.
Esitatud maksekorraldusest nähtub, et hageja on kostjale laenusumma üle kandnud, seega on kostja laenu saanud. Hageja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Laenuleping on allkirjastatud digitaalselt ning seda tegi tema tütar N G. Kostja palub ütluste andmiseks kohtusse tunnistajana ülekuulamiseks N G, kes oskab anda ütlusi selle kohta, kes allkirjastas lepingu, kes on raha tegelik saaja ja kas kostja oli sellest teadlik, et ta laenu võttis. Kostja on vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on pension 350 eurot. Kuivõrd käesolev nõue ei ole ainuke, mida kostja peab täitma, siis kostja tasub võlgade katteks ca 250 eurot kuus. Ülejäänud summa 100 eurot kasutab ta oma kulude katteks.
KOHTUISTUNG
4.Kostja esindaja selgitas 06.06.2019. a istungil, et tema esindatav ei oska arvutit kasutada ja laene võtta, laenud võttis kostja tütar, kes ei maksa laene tagasi. Kostja ja tütre vahel olid usalduslikud suhted ja ta ise andis tütrele oma pangakonto paroolid ja dokumendid, kuid mitte selleks, et laene vormistada ja võtta. Kohus rahuldas tunnistaja taotluse. Kohus kohustas kostjal isiklikult järgmisele kohtuistungile tulema.
5.17.09.2019. a istungil selgitas kostja, et 2014. aastal palus tütar võtta tal laenu, kostja võttis tütrele laenu 950 eurot, mille vormistas Jõhvi postkontoris. Raha laekus kostja kontole ja hiljem tütar võttis selle kostja kontolt endale välja. Tütar palus kostjalt ID-kaarti, et kostjale tagasi maksta tütrele võetud laen, peale ID-kaardi ei andnud kostja tütrele ei PIN-koode ega pangakaarti. Tütar ei maksnud laenu tagasi, vaid võttis uusi laene juurde. Kahe aasta pärast kostja pangakonto arestiti ja hakkasid tulema kirjad, et kostja on võtnud tarbijalaene. Kostja on maksnud võlgasid kolm aastat. Kostja ei ole lubanud tütrel neid laene võtta, tütar võttis kostja nimel laene ilma kostjalt küsimata. Pangakontol tehtavad tehinguid aitab teha kostjal E Gi nimeline meesterahvas. Eduard maksab kostja kommunaalteenuseid ja praegu maksab laenu 80 eurot kuus. Eduardil on tahvelarvuti ja sealt maksab, pangakontole sisenemiseks kasutab ta PIN-kalkulaatorit ja siis teostab makseid. Tütre jaoks on kostja sõlminud ainult ühe laenulepingu. Enne vaidlusaluse laenu võtmist sõlmis tütar laenulepingud. Hiljem kostja selgitas, et ta on tütre jaoks võtnud kolm korda laenu. Hiljem selgitas, kostja et ei oska kiirlaene ega pangaautomaadist raha välja võtta. Tunnistaja N G selgitas, et ta aitas emal vormistada laenulepingu taotluse ja ema võttis ise laenud. Asjaolu, et peale laenu laekumist see tunnistaja arvele kanti, tulenes sellest, et ema ei soovinud, et temaga koos elav meesterahvas sellest teadlik oleks. ID-kaarti kostja tunnistajale ei andnud vaid käis sellega ise tunnistaja juures. Kostja esindaja selgitas, et käesolevas asjas on võimalik sõlmida kompromiss, kui kõik võlausaldajad tulevad oma nõuetega siis tuleb kohtule esitada võlgade ümberkujundamise avaldus. Kostjal on olemas vara, tema korter, kus ta elab. Esindaja soovib kahte nädalat, et pidada hagejaga läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas. Kohus rahuldas kostja esindaja taotluse ja andis kaks nädalat kompromissi läbirääkimisteks. Kohus märkis, et kui kompromissi ei tule siis kohus jätkab asja lahendamist kirjalikus menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et 24.11.2014. a on kostja ID-kaardiga arvutivõrgu vahendusel sõlmitud laenuleping nr xxx, mis on xxx AS (endine xxx) poolt üles öeldud 15.02.2016. a ning et viimane on nõude kostja vastu 29.12.2017. a seisuga loovutanud hagejale. Lepingu on kostja allkirjastanud digitaalselt 26.11.2014. a.
8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma
9.Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga VÕS §-de 52 lg 1, 621, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi.
10.VÕS § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
11.Kostja väitel võttis ta laenu tütrele, kes pidi laenu tagastama. Kostja väidab, et ta ei oska kasutada internetipanka ja ega oska pangaautomaadist raha välja võtta. Kostja väitis, et ta andis ise tütrele oma ID-kaardi kuid ei andnud pangakoode ega pangakaarti. Kostja ei ole väitnud, et tema ID-kaart oleks olnud kadunud või keegi kolmas isik kasutas ID-kaarti tema tahte vastaselt.
12.Kostja tütar N G ütluste kohaselt oli ema (kostja) tema juures ja palus, et tütar näitaks ja abistaksin laenulepingut internetis vormistada.
13.Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu ta on võhik nii arvutitest, pangaautomaatidest jne ning asjaolu, et ta ei suuda pangaautomaadist isegi sularaha võtta ja arveid maksta, on väheusutav. Kohus märgib, et kostja kui täisealine teovõimeline isik peaks aru saama, et kui on võetud laen ehk kohustus siis tuleb seda kohustust ka täita. Kohtuistungil kostja ise kinnitas, et ta võttis tütrele laene kolm korda. Väide, et tütar lubas laenu tagasi maksta, ei anna põhjust kohustuse täitmata jätmiseks. Kui laen on võetud kostja nimel siis on ka kostja vastutav kohustuse täitmise osas. Kohtu hinnangul ei muuda see, kui keegi abistab arvutivõrgus laenulepingu sõlmimisel teist isikut - abistajat laenulepingu pooleks ega näita tahet laenuleping sõlmida. Seega on kostja poolne käitumine vastutustundetu, kuna ta ei hinda oma majanduslikku olukorda ja tagasimakse võimalusi laenukohustuste võtmisel.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusaluse lepingu on sõlminud kostja, kes vastutab ka lepingu täitmise eest. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja graafikujärgseid krediidimakseid ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles.
15.Hageja märgib, et lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 980, 62 eurot, sh põhivõlgnevus 894,64 eurot, tasumata intress 69,14 eurot, kahjuhüvitis 13,24 eurot ning lepingu haldamisega seotud kulud 3,60 eurot. Kostja tasus peale lepingu ülesütlemist 310 eurot, mille hageja arvestas vastavalt lepingu punktile 3.3 esimeses järjekorras lepingu rikkumisega põhjustatud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Seega on kostja võlgnevus peale 310 euro tasumist 670,62 eurot. Hageja ise märgib, et arvestab viivist põhivõlgnevuselt 588,24 eurolt ja kuna lepingus puudub punkt 3.3, siis kohus loeb kostja poolt peale lepingu ülesütlemist tasutuks lepingu haldamisega seotud kulud 3,60 ja põhivõlgnevusest 894,64 eurost 306, 40 eurot (894, 64 - 306,40 = 588,24). Hagiavalduses märgib hageja, et arvestas kostja poolt tasutud 310 eurost kahjuhüvitist 13, 24 eurot. Kuna hageja arvutused on ebamäärased siis kohus luges 310 eurost tasutuks põhivõlgnevus 306,40 eurot ja lepingu haldamise tasu 3,60 eurot. Kahjuhüvitise 13,24 euro nõuet ei ole hageja mitte millegigi tõendanud. Kohustuse rikkumine on küll eeldus kahju hüvitamise nõude esitamiseks (VÕS § 115 lg 1), kuid eeltoodu ei tähenda seda, et hageja vabaneb nõude põhjendamise ja tõendamise kohustusest. Kahju hüvitamise nõude 13, 24 euro väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. Viivis
16.Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu.
VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.
17.TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesoleval juhul on hageja arvestanud viivist 13,90 % aastas. Nimetatud viivisemäär ületab seaduses ettenähtud viivisemäära. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 588,24 eurot VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega..
18.Kohus möönab, et kostja jätnud oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Leping lõpetati 2016. aastal nõue esitati kohtule 2018. aastal.
19.Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 40 euro väljamõistmist. Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt V Klt välja hageja Intrum Debt Finance AG kasuks 920,72 eurot millest 588,24 eurot on põhivõlgnevus, tasumata intress 69,14 eurot, 40 eurot sissenõudmisekulu, sissenõutavaks muutunud viivis 223,34 eurot ja alates 09.11.2018. a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 588,24 eurolt, kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 200 eurot mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.