Võlaõigus › Võõrandamislepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kostja A. H. ja hageja sõlmisid 20.04.2018 käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos S. P. OÜ-ga vastutama müügilepingust nr 2018010 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja müüs S. P. OÜ-le perioodil 02.05.2018 kuni 24.05.2018 ehitusobjektile xxx erinevaid kaupu. Müüdud kaupade eest esitas hageja 25.05.2018 S. P. OÜ-le arve nr 20181546 kokku summas 14 280,733 eurot. S. P. OÜ arve nr 20181546 maksetähtpäev oli 24.06.2018. S. P. OÜ ja kostja arvet tähtaegselt ega käesoleva ajani täielikult tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 86,72 eurot ja viivise seisuga 11.11.2019 kokku 1 812,84 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja möönab käenduslepingu sõlmimist. Kostja leiab, et kuna hageja on jätnud esitamata müügilepingu p-i 5.1 järgi arvete esitamise aluseks olevate toodete hinnakirja, ilma milleta puudub kostjal võimalus kontrollida arvel esitatud tasude korrektsust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et Vaga Tehnika Eesti OÜ ja S. P. OÜ sõlmisid 20.04.2018 müügilepingu nr 2018010 (dtl 22-26). Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 20.04.2018 käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos S. P. OÜ-ga vastutama müügilepingust nr 2018010 tuleneva kohustuse nõuetekohase täitmise eest (dtl 27) ning vastavalt käenduslepingu punktile 1.2 oli kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 21 000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus ka järgmiste asjaolude osas: hageja müüs S. P. OÜ-le perioodil 02.05.2018 kuni 24.05.2018 ehitusobjektile xxx erinevaid kaupu. Vaidlus puudub, et tellitud tooted on ostja kätte saanud (dtl 33-46) ja pretensioone ei ole esitanud. Müüdud kaupade eest esitas hageja 25.05.2018 S. P. OÜ-le arve nr 20181546 kokku summas 14 280,733 eurot (dtl 2932). Pooled ei vaidle, et hageja ja S. P. OÜ leppisid müügilepingu punktis 5.4 kokku viivise määraks 0,1% iga viivitatud päeva eest. Tuvastatud on, et S. P. OÜ-lt on menetluse kestel sundtäitmisel oleva S. P. OÜ suhtes 27.02.2019 tehtud maksekäsu kohtumääruse alusel täiteasjas 023/2019/500 laekunud järgmised maksed: 07.06.2019 1 053,85 eurot, 26.06.2019 879,29 eurot, 28.06.2019 875,49 eurot ja 27.08.2019 1 898,48 eurot, kokku 4 707,09 eurot (dtl 144). Vaidlust ei ole, et S. P. OÜ-l on hagejale tasumata on põhivõlgnevus 86,72 eurot ja viivised 1 812,84 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kostja on leidnud, et hageja on jätnud esitamata müügilepingu p-i 5.1 järgi arvete aluseks oleva toodete hinnakirja, mistõttu puudub kostjal võimalus kontrollida arvel esitatud tasude korrektsust. Hageja on tõendanud, et arved S. P. OÜ-le on esitatud vastavalt hinnapakkumisele (dtl 121-123). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tasumisele kuuluv arve, ei vasta poolte poolt kokku lepitud tingimustele. VÕS § 142 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 149 lg 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole täitnud S. P. OÜ täitmata kohustust arvest 20181546 86,72 eurot ning vaidlust ei ole, et S. P. OÜ on olnud arve maksmisega viivituses alates arve sissenõutavaks muutumisest, s.o. 25.06.2018, millest arvestatuna on viivise suuruseseks 1 812,84 eurot, millist viivist kostja käendajana hagejale ei ole tasunud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates 25.06.2018 kuni 11.11.2019 kokku summas 1 812,84 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 86,72 eurot ja viivis 1 812,84 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl 47-50, dtl 120), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus Ttsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 562,50 eurot, millele lisandub hageja õigusabikulu 11.11.2019 kohtuistungil osalemise eest (9 minutit, s.o 13,5 eurot (hageja esindaja tunnitasu 90 eurot)). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hagihinnaks on 7 741,64 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 475 eurot. Hageja tasus nõutava riigilõivu. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus leiab, et hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg 6 tundi ja 24 minutit on põhjendatud ja vajalik ning hageja esindaja tunnitasu 90 eurot/tund vastab turuhinnale. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulud 576 eurot, kokku 1 051 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.