Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" (Eesti filiaali kaudu) hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 6. septembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Hind apellatsioonimenetluses
6 896,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Akciné "Gjensidige" (Eesti filiaali 11193232), esindaja Lea Pau
draudimo bendrové kaudu, registrikood
Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 6. septembri 2019 otsus osaliselt, s.o. XX-lt põhivõla 609 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 609 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks rahuldamata, jätta menetluskuludest 90% XX kanda ja 10% Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" kanda ning mõista XX-lt Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" kasuks välja menetluskulu 360 eurot.
3.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1 Rahuldada hagi osaliselt.
3.2 Mõista XX-lt Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" kasuks välja põhivõlg 5763 eurot 70 senti, viivis põhivõlalt ajavahemiku 26. septembrist 2017 kuni 5. oktoobrini 2017 eest 12 eurot 63 senti ning viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 6. oktoobrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni. 3.3 Jätta hagi põhivõla 609 euro 20 sendi ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks rahuldamata 3.4 Jätta menetluskuludest 90% XX kanda ja 10% Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" kanda. 3.5 Mõista XX-lt Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" kasuks välja menetluskulu 360 eurot.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas
6.oktoobril 2017 Pärnu Maakohtule hagi, milles palub XX-lt (kostja) välja mõista 6 372,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 26. septembrist 2017 kuni
6.oktoobrini 2017 eest 15,36 eurot ning viivise põhinõudelt alates 7. oktoobrist 2017 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt: -
põhjustas kosta 20. augustil 2016 YY-le kuuluva sõidukiga Audi A6 Quattro (registreerimisnumber XXXXXX, edaspidi Audi) Tallinnas Sõle ja Kaera tänava ristmikul liiklusõnnetuse. Kostja ei andnud teed eesõigusega liikunud sõiduki Nissan Qashqai (registreerimisnumber LLLLLL, edaspidi Nissan) juhile CC-le (edaspidi Nissani juht), mille tagajärjel põrkasid sõidukid kokku;
-
Kostja on Harju Maakohtu 22. augusti 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7136 süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 424 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 30. septembri 2019 väärteomenetluse lõpetamise määruse nr 2302,16,011539 (edaspidi väärteomenetluse lõpetamise määrus) kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse kostja, kellel tuvastati joove;
-
liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli Audi suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping hagejaga. Hagejal on kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju
tagasinõudeõigus kostja vastu liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 alusel, kuna kostja põhjustas liiklusõnnetuse juhtides sõidukit joobeseisundis; -
hageja hüvitas liiklusõnnetusega seotud liikluskahju kokku summas 6 372,90 eurot, sh Nissani omanikule 6 251,80 eurot ja Nissani juhile isikukahju 120,90 eurot;
-
Nissani taastusremont osutus majanduslikult ebaotstarbekaks, kuna remondikulu 13 190,58 eurot ületas Eurostauto OÜ kalkulatsiooni kohase sõiduki turuväärtuse 10 000 eurot. Hageja hüvitas 1. septembri 2016 kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse alusel Nissani omanikule DNB Pank A/S-le liikluskahju 10 000 eurot, st Nissani liiklusõnnetuse eelse ja järgse väärtuse vahe 8 000 eurot ning Nissani jäänuki väärtuse 2 000 eurot. Nissani juht tasus liiklusõnnetuse järgselt Nissani sundteisaldamise tasu 34,80 eurot, mille hageja on liikluskahjuna hüvitanud. Nissani jäänuki müüs hageja oksjonil, saades jäänuki müügist 3 900 eurot. Hageja hüvitas oksjoni korraldamisega seotud kulu 117 eurot vastavalt AMJ Autoäri OÜ 1. detsembri 2016 arvele nr 18489. Seega moodustas Nissani liikluskahju kokku 6 251,80 eurot (sõiduki väärtus 10 000 eurot - jäänuki müügist saadud tulu 3 900 eurot + Nissani teisaldamiskulu 34,80 eurot + sõiduki utiliseerimise kulu (oksjon) 117 eurot);
-
hageja on hüvitanud Nissani juhile isikukahju 120,90 eurot vastavalt sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) müügiarvetele;
-
hageja esitas kostjale 25. jaanuaril 2017 tagasinõude ja 13. juunil 2017 korduva tagasinõude maksetähtpäevaga 27. juuni 2017;
-
kostja esitas 24. juulil 2017 hagejale taotluse nõude tühistamiseks, millele hageja vastas 12. septembril 2017 koos täiendavate selgituste ja põhjendustega, andes kostjale tagasinõude tasumiseks lõpliku maksetähtpäeva 25. september 2017. Kostja ei ole hageja tagasinõuet tasunud;
-
Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates 26. septembrist 2017 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
4.Hageja ei ole tõendanud liiklusõnnetuse põhjustamist kostja poolt. Ainuüksi joobeseisundi tuvastamine ei tõenda kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist. Harju Maakohtu 22. augusti 2016 otsusega nr 1-16-7136 mõisteti kostja süüdi KarS § 424 järgi. Otsusest ei selgu, et kostja oleks põhjustanud liiklusõnnetuse ning sellega tekitanud kellelegi tervisekahjustuse või varalise kahju. Lisaks ei ole väärteomenetluse lõpetamise määrus käsitletav praeguses menetluses tõendina, sest see ei vasta väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 48 sätestatud nõuetele.
5.Hageja on jätnud tähelepanuta, et Nissani juhil puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus. Sellega on Nissani juht toime pannud liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteo või KarS § 4231 sätestatud kuriteo. Erinevalt joobes juhtimisest eeldatakse LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt, et liiklusõnnetuse põhjustas juhtimisõiguseta isik. Arvestades Nissani juhi vanust ja juhtimisõiguse puudumist, ei ole välistatud, et tema tervisesesund keelas temal sõiduki juhtimise üldse (LS § 70). Tõendatud ei ole ka see, et Nissani juht liikus piirkiirusel. Seevastu kostja töötab elukutselise autojuhina.
6.Lisaks ei ole liiklusõnnetus Vabariigi Valitsuse määruse “Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord” (edaspidi
määrus) nõuete kohaselt registreeritud. Kontrollimata on jäetud Nissani juhi võimalik joobeaste ning puuduvad andmed sõidukite kiiruse kohta liiklusõnnetuse hetkel. Peale selle on PERH jätnud 31. augustil 2016 ja 7. septembril 2019 väljastatud müügiarved Nissani juhile osutatud raviteenuste kohta nõuetekohaselt dokumenteerimata. Seega ei ole tõendatud põhjuslik seos Nissani juhi tervisekahjustuse ja kostja poolse liiklusõnnetuse põhjustamise vahel.
7.Nissani juht pöördus 31. augusti 2016 müügiarve kohaselt tervishoiuasutusse esmakordselt 11 päeva peale liiklusõnnetuse toimumist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli nr 3110.16.0.119350 (sündmuskoha vaatlusprotokoll) kohaselt toimetati Nissani juht ka liiklusõnnetuse järgselt PERH Mustamäe korpusesse, kuid selle külastuse kohta puuduvad andmed. Aktsepteeritavaks tõendiks kostja tervisekahjustuse tekkimise kohta saaks pidada üksnes 20. augustil 2016 tervishoiuasutuse poolt registreeritud akti.
8.Hageja esitas puksiiriteenuse tõendamiseks üksnes maksekorralduse. Kuivõrd arve puksiiriteenuse kasutamise kohta asja materjalidest puudus, siis välistab selle arve puudumine puksiiriteenuse eest hüvitisnõude esitamise kostja vastu.
9.Eurostauto OÜ kalkulatsioonist Nissani remondikulude kohta ei ole läbinähtav. Kalkulatsioonist ei nähtu, milliseid varuosasid ja materjale vajas Nissan selle taastamiseks, millised olid vajaminevate varuosade kogused ja hinnad. Remonditööde puhul ei ole arusaadav, kas tegemist on tundide või minutitega ja millised on hinnad. Kalkulatsioonilt puudub akti koostamise kuupäev, selle koostanud isiku nimi, allkiri ja info tema sidevahendite kohta.
10.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks kontrollida, et Nissani turuhind oli 10 000 eurot. Lisaks hindas hageja Nissani jäänuki väärtuse ebaõigesti, et põhjendada taastusremondi majanduslikku ebaotstarbekust. On väheustav, et oksjonilt ostetakse sõiduk turuväärtusega 10 000 eurot hinnaga 3 900 eurot ja sellele hakatakse tegema taastusremonti. Maanteeameti e-teeninduse andmetel osales Nissan uuesti liikluses juba ca peale ühe kuu möödumist selle ostu sooritamist. Seega on paljasõnaline hageja väide, et Nissani taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas.
11.Kuna Nissani juhil puudus juhtimisõigus, oleks hageja pidanud arvestama VÕS § 139 lg –tes 1 ja 2 sätestatuga ja kahjuhüvitist vähendama. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi 6. septembri 2019 otsusega osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 6 372,70 eurot, viivise põhinõudelt perioodi 26. september 2017 - 5. oktoober 2017 eest summas 13,97 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 6. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis põhinõude rahuldamata summas 0,20 eurot ja viivise nõude summas 11,39 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot.
13.Maakohus tuvastas, et puudub vaidlus, et -
Tallinnas Sõle ja Kaera tänava ristmikul toimus 20. augustil 2016 liiklusõnnetus, milles põrkusid kokku joobeseisundis kostja poolt juhitud sõiduk Audi ja Nissani juhi juhitud sõiduk Nissan, mille tagajärjel said sõidukid tehnilisi vigastusi;
-
liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjal hagejaga sõlmitud Audi suhtes liikluskindlustuse leping;
-
hageja on kindlustusandjana hüvitanud liiklusõnnetuse tagajärjel Nissaniga seotud kahju kokku 6 251,80 eurot (sõiduki väärtus 10 000 eurot – jäänuki müügist saadud tulu 3 900 eurot + sõiduki teisaldamiskulu 34,80 eurot + oksjoni korraldamise kulu 117 eurot) ja Nissani juhi ravikulud summas 120,90 eurot;
14.Maakohus luges tuvastatuks, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes juhtis Audit joobeseisundis. Kostja vastutab VÕS § 1056 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest ning hagejal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõudeõigus kostja vastu.
15.Põhjendamatu on kostja väide, et liiklusõnnetuse asjaolusid ei ole välja selgitatud. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamisel on tõendatud Harju Maakohtu
22.augusti 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7136 ning väärteomenetluse lõpetamise määruses märgituga. Kostja esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitu kinnitab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur on liiklusõnnetuse registreerinud, sündmuskohta vaadelnud ja fotografeerinud. Ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi liiklusõnnetuse andmetest nähtuvalt on liiklusõnnetuse põhjustajaks kostja. Nissani juhi 24. augusti 2016 selgitused hagejale tõendavad samuti, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse. Ka hageja esitatud fotolt nähtuv sõidukite kokkupõrkejärgne asend kinnitab Nissani juhi seletuses kirjeldatut.
16.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et Nissani juht ei omanud liiklusõnnetuse hetkel kehtivat juhiluba ning et puuduvad andmed Nissani juhi seisundi kohta liiklusõnnetuse hetkel (joobes või kaine), kuna tõendamist ei ole leidnud, et Nissani juht oleks põhjustanud sõidukite kokkupõrke.
17.Lisaks on tõendatud liiklusõnnetuse põhjustamise tagajärjel tekkinud kahju ning põhjuslik seos kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja tekkinud kahju vahel.
18.Nissani kahjustused on tõendatud sündmuskoha fotoga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja liiklusõnnetuses osalenud Nissani juhi selgitustega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel said liiklusõnnetuses tervisekahjustusi Nissani juht ja HH. Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse kostja ning sellega varalise kahju YY-le ja AS-le DNB Pank ning kerged tervisekahjustused HH-le ja Nissani juhile. PERH haigusloo nr 361972394 väljavõttest nähtuvalt on Nissani juhil liiklusõnnetuse järgselt diagnoositud selja alaosa ja vaagna kontusioon ja pealaenaha pindmine vigastus.
19.Maakohus luges Eurostauto OÜ koostatud kalkulatsioonis märgitud Nissani taastamisremondi maksumuse (13 190,58 eurot, sh varuosade maksumus 8 748,94 eurot) õigeks. Kalkulatsiooni on hageja välja prinditud kindlustusfirmade ja remondiettevõtete ühisest andmebaasist Cabas, mistõttu on kalkulatsiooni väljatrükil hageja andmed. Kostja ei tõendanud, et kvaliteetse taastamisremondi maksumus oleks väiksem kui Eurostauto OÜ kalkulatsioonis märgitud.
20.Maakohus luges hageja poolt Nissani liiklusõnnetuse eelse väärtuse 10 000 euro määramise õigeks. Hageja on esitanud auto24.ee väljatrüki, millest nähtuvalt on hageja aluseks võtnud viie Nissan Qashqai väljalaske aastaga 2011 hinnad vastavalt 8 480 eurot, 9 200 eurot, 9 900 eurot, 10 990 eurot, 11 550 eurot, so keskmiselt 10 024 eurot. Arvestades, et Nissani taastamisremondi maksumus ületab Nissani avariieelse väärtuse, oleks Nissani taastusremondi tegemine olnud ebamõistlik. Seega on põhjendatud kahjustatud isikule kindlustushüvitise maksmine rahas.
21.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et Nissani kahjustamisega seoses on tekkinud varaline kahju summas 6 251,80 eurot (sõiduki väärtus 10 000 eurot - jäänuki müügist
saadud tulu 3 900 eurot + sõiduki teisaldamiskulu 34,80 eurot + oksjoni korraldamise kulu 117 eurot) ja Nissani juhi ravikulusid summas 120,90 eurot, põhinõudena kokku 6 372,90 eurot. Ka avariilise sõiduki teisaldamistasu on kahju, mida kahju tekitaja peab hüvitama.
22.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Nissani juhi ravikulud on põhjendamatud ning Nissani juhile raviteenuse osutamine seoses liiklusõnnetusega ei ole tõendatud. PERH
31.augusti 2016 ja 7. septembri 2016 müügiarvetele on märgitud ka Nissani registreerimisnumber, Nissani juhile osutatud teenused, tema vigastused ja et ta oli sõidukite kokkupõrkel vigastatu. Nissani juhi haiguslugude väljavõtetest nähtuvalt on temale seoses liiklusõnnetuses osalemisega 20. augustil 2016 ja 26. augustil 2016 raviteenust osutatud. Raviasutuses valukaebuse esitamisel on sõidukite kokkupõrkes osalenud juhile uuringute tegemine vajalik ja põhjendatud.
23.Hageja nõudis kostjalt põhinõudena 6 372,90 euro hüvitamist, kuid kostja on hagejale liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitanud kahju kokku summas 6 372,70 eurot (so 0,20 eurot vähem), mistõttu rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6 372,70 eurot.
24.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 26. september 2017 - 5. oktoober 2017 eest VÕS § 113 lg 1 järgses viivisemääras 13,97 eurot ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Maakohu pidas õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda, sest hageja nõue jäi rahuldamata vaid 0,03% ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot, mille maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus
26.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, st osas millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 6 372,70 eurot, viivise põhinõudelt perioodi 26. september 2017 kuni 5. oktoober 2017 eest summas 13,97 eurot, viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 6. oktoobrist 2017 ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus rikkus materiaal- ning menetlusõigusnorme ja hindas tõendeid ebaõigesti.
28.Maakohus ei arvestanud, et hagejal oli tagasinõude õigus nii kostja kui ka Nissani juhi vastu, sest Nissani juhil puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus. Kuna liiklusõnnetuses osalejad olid mõlemad mootorsõiduki juhid ja mootorsõiduki juht vastutab VÕS § 1056 lg 1 kohaselt oma süüst sõltumata, siis oleks tulnud kahjud jagada mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi vahel võrdselt, mitte esitada tagasinõue üksnes kostja vastu.
29.Lisaks ei ole liiklusõnnetuse põhjustajat välja selgitatud. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamisel ei ole tõendatud Harju Maakohtu 22. augusti 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7136, väärteomenetluse lõpetamise määrusega ega Nissani juhi kui huvitatud isiku subjektiivsete ütlustega. Kriminaalasi algatati kostja suhtes KarS § 424 järgi. Kohus ei uurinud kriminaalasja liiklusõnnetuse põhjustaja seisukohalt. Ka
väärteomenetluse lõpetamise määruses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kostja süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel. Määruses on paljasõnaliselt väidetud, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Seejuures lähtuti üksnes asjaolust, et kostja tuli kõrvalteelt ja teine sõiduk liikus peateel. Alati ei ole süüdi kõrvalteelt tulija, vaid süüdi võib olla ka peateel liikuja. Kuna politsei tuvastas kostjal joobe, siis ideaalkogumi tõttu kaotas politsei huvi liiklusõnnetuse konkreetse põhjustaja ja kõigi liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks.
30.Liiklusõnnetuse konkreetse põhjustaja väljaselgitamiseks oleks pidanud hindama sõidukite kiirust liiklusõnnetuse tekkimise hetkel ning mõlema sõidukijuhi tervislikku seisundit vahetult peale liiklusõnnetust. Seega ei saa asuda seisukohale, et Nissani juhi tervislik seisund lubas tal üldse sõidukit juhtida.
31.Lisaks ei kinnita hageja poolt kohtule esitatud fotol olev sõidukite asend, et kostja sõitis otsa Nissanile. Sel juhul oleks Nissan pidanud õnnetuse järgselt asuma teises sõidureas, mitte aga oma sõidureas.
32.Lisaks ei pruugi kostja joobeseisund olla liiklusõnnetuse toimumise põhjuseks, sest kostjal on suured kogemused sõidukijuhina. Suurte kogemuste korral muutuvad sõiduki juhtimisega seotud asjaolud ja liigutused automaatseks.
33.Kuna liiklusõnnetuse põhjustajat ei ole välja selgitatud puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel. Peale selle ei ole hageja tõendanud väidetavat kahju suurust, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele.
34.Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja on Nissani turuhinna õigesti määranud. Ebaõiged on maakohtu seisukohad, et turuhinna määramisel ei oma tähtsust sõidukite võimsus, sõidukite läbisõit ning kas tegemist sedaaniga või luukpäraga sõidukiga. Turuhinna määramisel saab aluseks võtta ainult sarnased sõidukid. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et Nissanil oli lisavarustus. Ka ei ole hageja tõendanud, et Nissanil oli tehase garantii.
35.Täiendavalt ei nõustu kostja, et Nissani remont oleks olnud majanduslikult ebaotstarbekas. Hageja kohtule esitatud kalkulatsioon Nissani remondikulude kohta on ebaõige, sest Eurostauto OÜ asemel on Nissani remondikulude kalkulatsiooni koostanud hageja. Hageja kui kindlustusandja ei ole ekspert autoremondi küsimustes. Kostja on esitanud omapoolsed varuosade hinnad, mis on tunduvalt väiksemad hageja kalkulatsioonis näidatust.
36.Lisaks hindas hageja Nissani jäänuki väärtuseks 2 000 eurot, kuid jäänuk müüdi ligi kaks korda kallimalt (3 900 eurot). Seega ei tõenda hageja esitatud kalkulatsioon, et jäänuki reaalne ja õige remondikulude maksumus on 13 190,58 eurot.
37.Mõned kuud peale hageja poolt Nissani parandamise ebamõistlikuks tunnistamist, osales sõiduk uuesti liikluses. Ükski isik ei osta sõidukit mille taastamine on kallim, kui sõiduki turuhind.
38.Kui hageja hüvitas Nissani omanikule suurema kahju kui reaalselt oli vaja, siis on tegemist hageja enda kahjuga, mida ta peab ise kandma.
39.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 500 eurot, kuid vastavalt riigilõivuseadusele pidi hageja tasuma riigilõivu 450 eurot. Kostjale ei saa panna kohustust tasuda riigilõivu hageja poolt enam tasutud osas (50 eurot). Vastus apellatsioonkaebusele
40.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 609 eurot, sellelt summalt viivise ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata ja jaotab ja määrab kindlaks menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.
42.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta osales liiklusõnnetuses sõidukijuhina ning, et ta oli seejuures joobes. Seega esineb LKindlS § 53 lg 1 p-s 4 sätestatud kindlustusandja tagasinõude eeldus. Pooled vaidlevad sisuliselt tagasinõutava summa suuruse üle.
43.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses esmalt sellele, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustaja.
44.Ringkonnakohus märgib, et LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus üldjuhul suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Seega vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat. Suurema ohu allika valitseja riskivastutus kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allikale. Seega tekib VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja (vt Riigikohtu 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-10, p 11).
45.Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast tulenevalt pidada kostja vastuväiteid selle kohta, et tema liiklusõnnetust ei põhjustanud, suunatuks sellele, et kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. VÕS § 139 kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel. VÕS § 139 võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. VÕS § 139 tähenduses tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p-d 27-33).
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditest (liiklusõnnetuse foto (tl 7), väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl 8), liiklusõnnetuses osalenute seletused (tl 70-73) nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja ning Nissani juhi roll liiklusõnnetuse põhjustamises sisuliselt puudus. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest ja mõlema juhi selgitustest nähtub, et kostja asus sooritama kõrvalteelt (Kaera tn) peateele (Sõle tn) parempööret. Sündmuskoha fotolt nähtub, et Sõle tänaval on selles
kohas mõlemas suunas kaks sõidurada. Nõuetekohaselt parempööret tehes ei tohiks seega olla võimalik kokku põrgata vastassuunas liikuva sõidukiga. Fotolt nähtub aga, et kostja auto on ületanud parempööret tehes kahekordse pidevjoone ning asub vastassuunavööndis kõige teeäärepoolsemal sõidurajal. Seega lisaks peateel liikuvale sõidukile tee andmise kohustuse eiramisele sõitis kostja ka vastassuunavööndisse. Kostja väited Nissani juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise ning vasakpöörde sooritamise kohta ei lähe fotolt nähtuvaga kokku. Mingeid tõendeid enda väidete kinnitamiseks kostja esitanud ei ole. Seega ei ole alust kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel vähendada.
47.Ringkonnakohus märgib, et kostja väited Nissani juhil juhtimisõiguse puudumise kohta ei ole asjakohased. Nagu eelnevalt tuvastatud põhjustas liiklusõnnetuse üksnes kostja käitumine. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et juhiloa kehtivuse kaotamine tähtaja möödumise tõttu ei too endaga kaasa juhtimisõiguse puudumist, vaid üksnes selle peatumise (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-15, p 11).
48.Teiseks vaidleb kostja vastu hüvitatava kahju suurusele.
49.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et Nissani remonti oleks olnud võimalik teha odavamalt, ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud võimalike remondikulude tõendamiseks Eurostauto OÜ kalkulatsiooni (tl 15 ja 78-93), mille kohaselt oleks Nissani remondikulu 13 190,58 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kalkulatsiooni sisust nähtub, et selle on koostanud Eurostauto OÜ, mitte hageja. Kalkulatsioonil on märgitud Eurostauto OÜ nimi ja kontaktandmed. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kalkulatsiooni väljatrükil on hageja logo. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid remondi maksumuse kohta. Sellises olukorras lähtus maakohus õigesti hageja esitatud tõenditest.
50.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus on tuvastanud Nissani turuväärtuse valesti, on osaliselt põhjendatud. Maakohus viitab otsuses üldiselt, et uuritud tõendid ei anna alust lugeda hageja määratud Nissani väärtust valeks. Maakohtu põhjendustest ei nähtu selgelt, millistele tõenditele see järeldus tugineb. Hageja on esitanud Nissani väärtuse tõendamiseks väljavõtted auto24.ee müügikuulutustest (tl 94 ja tl 128-133). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et esimeses väljavõttes (tl 94) toodud viiest sõidukist kaks kallimat olid vaidlusalusest autost võimsama mootoriga, mistõttu ei saa neid võtta sõiduki väärtuse määramisel arvesse. Teisest väljavõttest (tl 128) nähtub, et vaidlusaluse autoga sama mootoriga autode keskmine hind oli 9391 eurot. Hageja on küll väitnud, et vaidlusalune sõiduk oli heas seisukorras, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel oleks võimalik objektiivselt hinnata, kas vaidlusalune sõiduk oli teistest müügikuulutustes toodud autodest paremas või halvemas seisukorras. Sellises olukorras leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lähtuda sõiduki väärtuse määramisel keskmisest müügihinnast, mille järgi sõiduki väärtus on 9391 eurot. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi jätta rahuldamata 609 euro osas, st osas, milles hageja väidetud sõiduki väärtus ületab kohtu tuvastatud väärtust.
51.Kuna hageja põhivõla nõue jääb osaliselt rahuldamata, siis on alusetu ka sellelt põhivõla osalt arvutatud viivisenõue, mille osas tuleb samuti maakohtu otsus tühistada ja hagi jätta rahuldamata. Maakohtu väljamõistetud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisest moodustab see 1,34 eurot.
52.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jaotab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi
rahuldatakse ca 90% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskuludest 90% jätta kostja ning 10% hageja kanda.
53.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte menetluskuludeks üksnes vastavalt hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 500 eurot ning kostja on tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 450 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagilt hinnaga kuni 7000 eurot tuli riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda lõivu 450 eurot. Seega on hageja tasunud hagilt lõivu 50 eurot ettenähtust enam. Selles osas ei ole alust riigilõivu vastaspoolelt välja mõista, kuid hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kostja kanda tuleb jätta seega hageja hagilt tasutud lõivust 405 eurot (90% 450 eurost) ning hageja kanda tuleb kostja apellatsioonkaebuselt tasutud lõivust jätta 45 eurot (10% 450 eurost). Kohus tasaarvestab poolte vastastikkused nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 360 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.