Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE ja HAGI ASJAOLUD Hageja nõuab kostjalt tagasinõudeõiguse alusel kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) tõttu hüvitatud kahju summas 6372,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 26.09.2017-06.10.2017 eest summas 15,36 eurot väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates 07.10.2017 põhinõudelt (6372,90 €) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Hagi asjaolud: - 20.08.2016 põhjustas kostja ZZ kuuluva sõidukiga Audi A6 Quattro reg.märk xxxxxx(edas-pidi Audi) Tallinnas Sõle ja Kaera tn ristmikul liiklusõnnetuse, kui ei andnud teed eesõigusega liikunud sõiduki Nissan Qashqai reg.märk xxxxxx (edaspidi Nissan) juhile, mille tagajärjel põrkasid sõidukid kokku. Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt põhjustas õnnetuse kostja, kellel tuvastati joove, mistõttu alustati kostja suhtes kriminaalmenetlus ning väärteomenetlus lõpetati; - Harju Maakohtu 22.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr x on kostja süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ehk mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; - liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja juhitud Audi suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping hagejaga, mistõttu kohustus hageja hüvitama kannatanutele kostja poolt tekitatud liikluskahju; Tsiviilasi nr 2-17-14907

- hageja on hüvitanud kostja sõidukiga tekitatud liikluskahju kokku summas 6372,90 eurot, sh Nissani omanikule tekkinud kahju 6251,80 eurot ja Nissani juhile YY isikukahju (ravikulud vastavalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA esitatud müügiarvetele) summas 120,90 eurot; - Nissani taastusremont osutus majanduslikult ebaotstarbekaks, kuna sõiduki taastusremondikulu ületas sõiduki turuväärtust. Eurostauto OÜ kalkulatsiooni kohaselt oli Nissani taastusremondi kulu 13190,58 eurot, kuid tema liiklusõnnetuse eelne turuväärtus oli 10000 eurot. Vastavalt hageja 01.09.2016 kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusele hüvitas hageja Nissani omanikule DNB Pank A/S-le liikluskahju 10 000 eurot, esmalt sõiduki juhtumieelse ja –järgse väärtuse vahe 8000 eurot ning seejärel sõiduki jäänuki väärtuse 2000 eurot; - Nissani juht YY tasus liiklusõnnetuse tagajärjel sõitmisvõimetuks muutunud Nissani sundtei-saldamise tasu 34,80 eurot, mille hageja on omakorda liikluskahjuna hüvitanud; - Nissani jäänuki andis sõiduki omanik hagejale üle ning hageja müüs jäänuki oksjonil, saades jäänuki müügist 3900 eurot. Hageja hüvitas oksjoni korraldamisega seotud kulu 117 eurot vastavalt A OÜ 01.12.2016 arvele nr x; - tulenevalt eelnevast moodustus Nissaniga seotud liikluskahju summa järgmiselt: sõiduki väärtus 10000 eurot miinus jäänuki müügist saadud tulu 3900 eurot pluss sõiduki teisaldamiskulu 34,80 eurot pluss sõiduki utiliseerimise kulu (oksjon) 117 eurot = 6251,80 eurot; - hageja esitas kostjale 25.01.2017 tagasinõude ja 13.06.2017 korduva tagasinõude väljamakstud kindlustushüvitiste nõuetes kogusummas 6372,90 eurot maksetähtpäevaga 27.06.2017; - kostja esitas 24.07.2017 hagejale taotluse nõude tühistamiseks, millele hageja vastas 12.09.2017 koos täiendavate selgituste ja põhjendustega, andes kostjale tagasinõude tasumiseks lõpliku maksetähtpäeva 25.09.2017. Kostja ei ole hageja tagasinõuet tasunud. Hageja leiab, et tal on kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju tagasinõudeõigus kostja vastu LKindS § 53 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kuna kostja põhjustas liiklusõnnetuse juhtides sõidukit joobeseisundis, on hagejale kindlustusandjana õigus esitada tagasinõue kostja vastu väljamakstud liikluskahju hüvitiste ulatuses. Arvestades, et kostja ei ole tagasinõuet tähtaegselt (hageja antud lõplik maksetähtpäev oli 25.09.2017) tasunud, on hagejal kostja vastu nõudeõigus, samuti tasumisega viivituse eest alates 26.09.2017 õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni (tl 1-4). 09.11.2017 seisukohas hageja märkis, et Harju Maakohtu 22.08.2016 otsuse nr x süüdistuse kui 30.09.2016 väärteomenetluse lõpetamise määruse (väärteoasi x) kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse XX. Liiklusõnnetuse asjaolud tuvastas hageja ka liiklusõnnetuse poolte antud selgituste ning sündmuskoha liiklusskeemi alusel. Kostja pole tõendanud, et liiklusõnnetuse põhjustas Nissani juht. Seoses Nissani juhi YY raviarvetega selgitas hageja, et YY oli SA Põhja-eesti Regionaalhaiglas patsiendina vastuvõtul liiklusõnnetuse toimumise päeval 20.08.2016, misjärel pöördub ta 26.08.2016 uuesti EMO-sse rindkere vasaku poole valu kaebusega, mida tundis ka juba liiklusõnnetuse toimumise päeval. Kuna Nissani juht YY viidi sündmuskohalt kiirabiga raviasutusse ning tema sõiduk muutus avarii tagajärjel liiklemiskõlbamatuks, pukseeris politsei Nissani sündmuskohalt minema ja esitades pukseerimise eest arve Nissani vastutavale kasutajale YY. Viimane tasus arve ja esitas seejärel hagejale taotluse hüvitise saamiseks. Hageja hüvitas YY Nissani pukseerimistasu. Hageja märkis, et sõiduki väärtuse leidmisel lähtutakse sõidukiga sarnaste kasutatud sõidukite müügipakkumistest. Nissaniga sarnaste sõidukite pakkumised vahetult pärast liiklusõnnetust kasutatud sõidukite müügiportaalis auto24.ee olid hinnavahemikus 8480-11550 eurot, pakkumiste arvutuslik keskmine 10 024 eurot. Müügipakkumistele tuginedes ning arvestades, et hinnatav sõiduk oli heas olukorras, määras hageja Nissani juhtumieelseks väärtuseks 10000 eurot ja jääkväär-tuseks 2000 eurot. Kindlustusandja hindab sõiduki jäänuki väärtust selle jaoks, kui kannatanu soovib jäänuki endale jätta. Sellisel juhul kuulub hüvitamisele sõiduki turuväärtus ja jäänuki väärtuse vahe. Antud juhul soovis kannatanu jäänuki üle anda ning kindlustusandja hüvitas Nissani omanikule kogu turuväärtuse. Kostjalt nõuab hageja väljamakstud sõiduki turuväärtust, millest on maha arvatud jäänuki müügist saadud tulu. Hageja ei nõua kostjalt Nissani taastusremondi kulu hüvitamist. Seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, et Eurostauto kalkulatsioon ei ole tõend, mille alusel hageja saaks kostjalt liikluskahju nõuda. Kui kostja arvates on Eurostauto kalkulatsioon ülepaisutatud, tuleb kostjal seda asjaolu tõendada. Kindlustusandjal on kannatanu ees taastusremondi teostamisel kvaliteetse remondi tagamise kohustus. Seetõttu tellib hageja teenuse üksnes sellisest remonditöökojast, mille puhul ei ole tööde kvaliteedis kahtlust. Kostja väide, et Nissani juhile YY ei ole kunagi juhtimisõigust antud, on ebaõige. YY oli väljastatud juhiluba kehtivusega 22.06.2006-22.06.2016. Liiklusõnnetuse toimumise päeval oli YY juhiloa kehtivus lõppenud, mida ta ei olnud märganud, kuid pärast liiklusõnnetust on YY väljastatud juhiluba kehtivusega kuni 18.09.2026. Nissani juhi juhiloa kehtivuse lõppemine, samuti asjaolu ei ole asjassepuutuv. Samuti ei puutu asjasse, kas sõiduki omanikuks olev DNB Pank, praeguse nimega Luminor Pank, andis juhtimise üle juhtimisõiguseta isikule, kuna need asjaolud ei mõjuta kuidagi hageja tagasinõude olemasolu või selle suurust. Hageja ei saa esitada tagasinõuet juhtimisõiguseta juhi vastu, kui see juht ei ole liikluskahju põhjustanud. Vale tõlgenduse tõttu ei ole asjakohane ka kostja väide selles, et kahjuhüvitist oleks pidanud vähendama VÕS § 139 lg 1-2 alusel. Nissani juhil oli juhtimisõigus eelnevalt olemas vähemalt 10 aastat ning seda polnud rikkumise vms tõttu ära võetud. Seega olid Nissani juhil tegelikud sõiduoskused olemas ning millegagi pole tõendaTsiviilasi nr 2-17-14907

tud, et avarii on põhjustatud osaliselt sellest, et Nissani juhi juhiloa kehtivus oli kaks kuud enne õnnetust lõppenud (tl 62-68). 13.04.2018 seisukohas hageja märkis, et liiklusõnnetus toimus kostja parempöörde manöövri ajal, kus kostjal oli kohustus anda teed lõikuval teel liikuvatele kõikidele teistele juhtidele sõltumata nende sõidusuunast. Kostja rikkus oma manöövri sooritamisel nii liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid kui LS § 48 lg 2 nõudeid ning need rikkumised on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Hagejal on õigus kostjalt tagasi nõuda ravikulud sõltumata sellest, kelle nõude alusel hageja need tasus. Veel märkis hageja, et arvestades kokkupõrke löögijõudu, millest mõlemad sõidukid on olulisel määral deformeerunud, samuti lööki just juhipoolsele sõiduki osale, on põhjendatud valu kaebava Nissani juhi röntgenuuringud. Asjassepuutumatu on aga kostja küsimus selle kohta, kas Nissani juht YY oli alkoholi-joobes. Pole tõendatud, et liiklusõnnetus oleks põhjustatud YY tegevuse tõttu. Hageja täpsustas, et arvestas kannatanu sõiduki hindamisel nii hinnatava sõiduki seisukorda (heas seisukorras, korraliku varustusega, tehasegarantii) kui sarnaste sõidukite müügipakkumisi auto24.ee-s. Kuna hinnatava sõiduki seisukord oli hea, siis tuleb seda hindamisel arvesse võtta ehk aluseks tuleb võtta kesk-misest veidi kõrgem hind. Sõiduki turuväärtuse määramisel on läbisõidust olulisem sõiduki seisukord ja varustus. Garantiiga sõidukite puhul on oluline, et taastusremont ning kasutatavad varuosad vastaksid garantiitingimustele ehk sellisel juhul on põhjendatud taastusremondi teostamine sõiduki margiesinduses (tl 119-123). 01.06.2018 lõplikus seisukohas hageja lisas, et kindlustusandjad ja remondiettevõtted kasutavad remondikalkulatsioonide osas ühtset andmebaasi Cabas. Remondiettevõtted koostavad kalkulatsiooni otse selles andmebaasis ning kindlustusandja saab koostatud kalkulatsiooni samast andmebaasist kätte. Hageja kindlustusekspert kontrollib esitatud kalkulatsioone ning täpsustab vajadusel andmeid remondiettevõttega. Kannatanu sõiduki turuväärtus 10 000 eurot vastab müügis olevate sarnase kuue sõiduki keskmisele turuväärtusele (10 024 eurot), samuti arhiveeritud müügikuulutuste mediaankeskmisele hinnale (9490 eurot). Hageja kõrvutas remondikalkulatsiooni turuväärtusega ning otsustas, et odavama alusel toimub hüvitamine, mis vastab VÕS § 132 lg 1-3 ja LKindlS § 26 kahju hüvitamise põhimõtetele. Kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus tagada kannatanule kvaliteetne remont. Paljasõnaline on kostja väide, et põrutusest tingitud valude korral peaks kannatanul kindlasti olema mingid välised kahjustused. Röntgen on kõige tavapärasem ja odavam võimalus kontrollida sisemisi vigastusi. Kannatanule ei tehtud kallist kompuuteruuringut, mida sarnastel asjaoludel võidakse teha. Kannatanu ravikulud on põhjendatud ja mõistlikud vastavalt meditsiinilisele dokumentatsioonile ning kostja ei ole vastupidist tõendanud (tl 150-151).

KOSTJA VASTUVÄITED

07.11.2017 vastuses kostja tema vastu esitatud nõudeid õigeks ei võtnud ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leidis, et tõendatud ei ole liiklusõnnetuse põhjustamine kostja poolt. Ainuüksi joobe olemasolu ei tõenda tema poolt liiklusõnnetuse põhjustamist. Tõendatud ei ole, et kostja ei andnud teed eesõigusega liikunud sõiduki Nissan juhile. Kostja väitel on liikusõnnetuse toimumise kohal T-kujuline ristmik. Tema hakkas tegema parempööret Sõle tänavale ja veendus eelnevalt, et tee oli parempöörde tegemiseks vaba. Kokkupõrge Nissaniga toimus ootamatult. Nissan liikus eelnevalt Sõle tänaval. Kostja väitel vähendas ta parempöörde sooritamiseks kiirust. Tõendatud ei ole, et Nissan liikus piirkiirusel ega asjaolu, et Nissani juht soovis jätkata edasisõitu Sõle tänava suunal, ei olnud ümberreastunud vasakpöörde tegemiseks ega alustanud vasakpööret Kaera tänavale. Nissani juhil puudus juhtimisõigus. Hageja peab tõendama, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja ja hagejal on õigus esitada tagasinõue kostja vastu, mitte aga juhtimiskeeldu eiranud YY või isiku vastu, kes andis sõiduki üle juhtimisõiguseta YY või sõiduauto Nissan omaniku vastu. Harju Maakohtu 22.08.2016 kohtuotsusega x mõisteti kostja süüdi KarS § 424 järgi. Otsuses ei sisaldu, et kostja oleks põhjustanud liiklusõnnetuse või liiklusõnnetuse tulemusena tekitanud kellelegi tervisekahjustuse või varalise kahju. Väärteomenetluse lõpetamise määrus ei vasta VTMS §-s 48 nõuetele, mistõttu pole ka sellega tõendatud, et kostja liiklusõnnetuse põhjustas. Kostjat pole väärteomenetluse raames ka kordagi liiklusõnnetuse põhjustajana üle kuulatud. Liiklusõnnetus pole ka määruse “Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord” (edaspidi määrus) nõuete kohaselt registreeritud. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt (20.08.2016) puudub YY kohta tõend selle kohta, et tervishoiuasutus on järginud määruse § 6 lg 2 p – des 5 ja 6 sätestatud nõudeid ja YY väidetavad tervisekahjustused nõuetekohaselt dokumenteerinud. Tõendatud ei ole põhjuslik seos YY väidetava tervisekahjustuse ja väidetava kostja poolse liiklusõnnetuse põhjustamise vahel. Hageja poolt esitatud PERH–i arved ei anna alust hageja poolt kulude väljanõudmiseks. Arve puksiiriteenuse kasutamise kohta, kui puudub kuludokument, välistab puksiiriteenuse eest hüvitisnõude esitamise kostja vastu. Eurostauto OÜ kalkulatsioon ei ole läbi-nähtav, kuna sellelt ei nähtu, milliseid varuosasid ja materjale vajas sõiduk selle taastamiseks, millised olid vajaminevate varuosade kogused ja hinnad. Remonditööde puhul ei ole arusaadav, kas tegemist on tundide või minutitega ja millised on hinnad. Kalkulatsioonilt puudub kalkulatsiooni koostamise kuupäev, koostanud isiku nimi ja allkiri, andmed sidevahendite kohta. Kostja arvates hindas hageja jäänuki väärtuse ebaõigesti, et põhjendada taastusremondi majanduslikku ebaotstarbekust. On väheustav, et oksjonilt ostetakse sõiduk, mille turuväärtus on 10 000 eurot hinnaga 3900 eurot ja sellele hakatakse tegema taastusremonti, mille puhul hageja väidete kohaselt ainuüksi varuosade ja materjalide maksumus ületab sõiduki turuväärtust. Maanteeamet e-teeninduse andmetel oli seisuga 20.07.2017 Nissanil kehtiv liikluskindlustus ja kuni 12.2018 kehtiv tehnoülevaatus. Järgmise tehnoülevaatuse ajast järeldub, et sõiduautole Nissan tehti tehniline ülevaatuse 2–ks aastaks juba detsembris 2016. Seega osales kõne all Tsiviilasi nr 2-17-14907

olev sõiduk liikluses juba ca peale ühe kuu möödumist selle ostu sooritamist (müük 08.11.2016). Eurostauto OÜ kalkulatsioon ei tõenda sõiduauto Nissan taastamise majanduslikku ebaotstarbekust. Kuna YY puudus juhtimisõigus, oleks hageja pidanud arvestama VÕS § 139 lg –tes 1 ja 2 sätestatuga ja kahjuhüvitist vähendama (tl 43-52). 11.04.2018 seisukohas kostja nõustus hageja käsitlusega muude liiklusalaste rikkumiste lugemisega joobes juhtimisega üheks teoks. Kostja väitel liiklusõnnetuse toimumise täpseid asjaolusid politsei ei uurinud ja välja ei selgitanud. Hageja ei ole välja toonud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja liikluskahju tekkimise vahel, milline lähtuks hageja enda poolt kogutud ja uuritud tõenditest. Välja on selgitamata Nissani kiirus. Hageja poolt esitatud müügiarved ja väljavõtted haigusloost ei anna alust kostjalt ravikulusid nõuda, kuna müügiarvetes ei ole viidatud haigusloo numbritele vaid raviteenuste arvetele. Seetõttu ei ole kontrollitav, kas müügiarved on esitatud nende haiguslugude kohta. Kuna YY tehtud uuringutega ei tuvastatud ühtegi tervisekahjustust, ei pea kostja hüvitama raviarveid, kuna ei ole selget meditsiinilist põhjendust erinevate röntgeni uuringute tegemiseks. Hageja on ebaõigesti määranud Nissani turuhinna, kuna on arvestanud ka kahe Nissanist (86 kW) võimsama (104 kW) sõidukiga. Ka on hageja arvestanud turuhinna määramisel sõidukiga, mille kohta on märgitud luukpära, kuid õnnetuses osalenud sõiduk oli universaal. Hageja ei ole arvestanud ka võrdluseks võetud sõidukite Nissanist erinevate läbisõitudega. Kostja leidis, et arvestades liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Nissan vanust ja läbisõitu, pidi hageja remondimaksumuse kalkuleerimisel võtma aluseks eelkõige B varuosad, mitte aga A varuosad (originaalvaruosad). Kostja arvates LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel oli kindlustusandjal võimalik esitada tagasinõue ka Nissani juhi vastu (tl 103-111). 14.05.2018 täiendavas seisukohas kostja märkis, et kalkulatsioonilt ja selle detailandmetelt puudub kalkulatsiooni koostanud Eurostauto OÜ vastutava esindaja nimi ja kinnitus, et kalkulatsioon on koostatud nimelt Eurostauto OÜ poolt. Kuna “joonealusena” on kõikidel kalkulatsoonidel märgitud ADB Gjensidige Eesti filiaal, järeldab kostja, et kalkulatsiooni ei koostanud Eurostauto OÜ, vaid hageja. Seetõttu ei saa kalkulatsiooni lugeda erapooletuks. Kõik kalkulatsioonides toodud varuosad on A-varuosad (originaalvaruosad), mitte B-varuosad (analoogvaruosad). Arvestades sõiduki vanust ja läbisõitu, oli Nissanit võimalik taastada ka olemasolevate B-varuosadega. Esitatud pole üksikasjalikku kirjeldust Nissani vigastuste fikseerimise kohta sõltumatu eksperdi poolt. Pildi järgi ei ole kostjal võimalik Nissani vigastusi tagasiulatuvalt hinnata. Kostjal ei ole võimaldatud olla Nissani vigastuste fikseerimise juures ja tutvuda Nissani vigastustega. Kostjal ei ole võimalik tagantjärele hinnata, kas kõik kalkulatsioonides nimetatud varuosad olid ka tegelikult vajalikud (tl 135-137). 21.05.2018 kokkuvõtvas seisukohas jäi kostja seisukohale, et liiklusõnnetuse asjaolud ja põhjustaja ei ole selged ja Nissani turuhind on valesti määratud (selge pole, milliseks müügihind oleks tegelikult kujunenud). Väide, et Nissani seisukord oli hea ja sõiduk oli olulise lisavarustusega, on paljasõnaline ja tõendamata. Nissani taastusremondi kulud on põhjendamatult suured. Kostja arvab, et taastusremondi maksumus jäi tunduvalt alla 6100 euro, kuna sõiduk osteti oksjonilt suhteliselt kiiresti ja oli suhteliselt kiiresti ka uuesti liikluses. Sõiduki ostnud Z OÜ esindaja sõnade kohaselt jäi materjalide ja varuosade maksumus alla 3000 euro. Kostjat ei ole menetlusse kaasatud, samuti puudub sõltumatu eksperdi arvamus sõiduki liiklusõnnetuse järgse seisukorra kohta. YY väidetavate valude kohta puuduvad kindlad tõendid (välised tunnused) valude olemasolu kohta (tl 142-145).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

Kohus märgib, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud, siis on kindlustusandjal LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, seega on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi liiklusõnnetuse andmetest (tl 6) nähtuvalt on antud liiklusõnnetuse põhjustajaks XX. Liiklusõnnetuses osalenud YY 24.08.2016 kindlustusandjale (hagejale) antud seletuses ( tl 72) märgitu, mille kohaselt tema poolt juhitud Nissan Qashqai-le, millega ta liikles mööda Sõle tänavat Paldiski maantee suunas, olles kõige parempoolses reas, sõitis otsa alkoholijoobes Audi A6 juht, kes sõitis Kaera tänavalt Sõle tänavale väga suure kiirusega, üritades sooritada parempööret ning sõitis praktiliselt otse vastassuunda ja Nissanile otsa, tõendab kohtu hinnangul samuti hageja väidet, et kostja põhjustas liikusõnnetuse. Hageja esitatud fotolt (tl 7) nähtuvalt paiknevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid kokkupõrke järgselt Nissani sõidusuunda arvestades sõidutee parempoolses ääres, kusjuures Nissan paikneb esiosaga teelt väljas. Kohtu hinnangul kinnitab sõidukite kokkupõrkejärgne asukoht ja asend Nissani juhi seletuses kirjeldatut. Kohus leiab et asjaolud, et Nissani juht YY ei omanud liiklusõnnetuse hetkel kehtivat juhiluba (juhiluba oli kehtivusega 22.06.2006 kuni 22.06.2016, vt tl 95), samuti asjaolu, et puuduvad andmed YY seisundi (joobes, kaine) kohta liiklusõnnetuse hetkel, ei oma asjas tähtsust, kuna tõendamist ei ole leidnud, et Nissani juht oleks põhjustanud sõidukite kokkupõrke. Eeltoodut kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Ühtegi asjaolu ega tõendit, mis veenaks kohut vastupidises, asjas esitatud ei ole.

Tsiviilsi nr 2-17-14907

Hageja selgitusel on kalkulatsiooni koostanud hageja koostööpartner Eurostauto OÜ ning kalkulatsioon on hageja poolt välja prinditud kindlustusfirmade ja remondiettevõtete ühisest andmebaasist Cabas, mistõttu on kalkulatsiooni väljatrükil hageja andmed. Kohus peab hageja eeltoodud põhjendust usutavaks ega nõustu seetõttu kostja kahtlusega, et kalkulatsiooni on koostanud hageja ise. Kohus nõustub hagejaga, et kindlustusandja peab tagama sõiduki kvaliteetse (seda enam, et tegmist oli garantiilise sõidukiga) remondi ja varuosad. Kostja ei ole tõendanud, et kvaliteetse taastamisremondi maksumus (varuosad, remonditööd) oleks väiksem Eurostauto OÜ koostatud kalkulatsioonis märgitust. Eeltoodut arvestades hindab kohus sõiduki Nissan taastamisremondi maksumuse põhjendatuks ja õigeks.

Tsiviilasi nr 2-17-14907

Eeltoodut kogumis arvestades on kohtu hinnangul tõendatud, et seoses Nissani kahjustamisega on tekitatud varalist kahju kokku summas 6251,80 eurot (sõiduki väärtus 10 000 eurot miinus jäänuki müügist saadud tulu 3900 eurot pluss sõiduki teisaldamiskulu 34,80 eurot pluss oksjoni korraldamise kulu 117 eurot).

Hageja on riigilõivu 500 eurot tasunud (tl 32). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 (alates 01.07.2014 kehtivas redaktsioonis) kohaselt tuleb hagilt hagihinnaga 6898,09 eurot tasuda riigilõivu 500 eurot. Seega on hageja kulutused riigilõivule summas 500 eurot kooskõlas seadusega ja seega ka vajalikud ja põhjendatud. Arvestades, et menetluskulude jaotuse kohaselt kannab käesoleva tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja, tuleb XX hageja kasuks välja mõista 500 eurot hageja põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik

Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2019 otsusega

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.