XX kaebus Harju piirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse
03.septembri 2019 otsustele täiteasjades nr 022/2017/910 ja nr 022/2019/1519
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Suido Västra esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik: Harju piirkonna kohtutäitur Elin Vilippus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Harju piirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on Swedbank AS ja Intrum Estonia AS avalduste alusel täitemenetlused nr 022/2017/910 ja nr 022/2019/1519 XX suhtes.
2.Võlgnik esitas 14.08.2019 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada võlgniku igakuise riikliku pensioni arestimine ja saata vastav teade Sotsiaalkindlustusametile, vabastada võlgniku igakuine riiklik pension aresti alt täies ulatuses, tühistada võlgniku igakuise töötasu arestimine osas, mis ületab seaduses sätestatud piirmäära ja saata vastav teade H AS-le ning vabastada aresti alt võlgniku igakuine töötasu osas, mis ületab seaduses sätestatud piirmäära. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur arestinud vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 132 kogu võlgniku töötasu ja pool tema riiklikust pensionist, mistõttu ei ole tal võimalik oma lapse ülalpidamiskohustust täita. Võlgniku 2019.a töötasu, mis arestiti täies ulatuses, oli jaanuaris 670,50 eurot, veebruaris 809,28 eurot, märtsis 780,14 eurot, aprillis 746,88 eurot, mais 712,50 eurot, juunis 519,70 eurot. Kui võlgniku sissetulek ühes kuus oleks töötasu palga alammääras 540 eurot ja riiklik pension 401,48 eurot, s.o kokku 941,48 eurot, ja arvestades ühte ülalpeetavat, kuuluks sissetulekust kinnipidamisele kokku 212,57 eurot. Võlgnikul ei ole võimalik praeguse töölepingu alusel jätkata tema tervisliku seisundi tõttu.
3.Kohtutäitur rahuldas 03.09.2019 otsusega kaebuse osaliselt ja edastas 02.09.2019 H AS-le töötasu arestimise akti muutmise korralduse, millega võimaldas igakuisest töötasust 519,26 euro kättesaamise. Muus osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Võlgniku sissetulek juulis 2019 oli kokku 817,24 eurot (töötasu 416,76 eurot ja pension 401,48 eurot). TMS § 132 alusel võis kohtutäitur arestida sellest 64,83 eurot (817,24-720=97,24 eurot; 97,24×2/3=64,83 eurot). Kuna ekslik arestimine selgus tagantjärele ning 10.07.2019 ja 11.07.2019 toimunud laekumised on edasi kantud sissenõudjale, ei ole kohtutäituril võimalik summasid tagastada. Kohtutäitur on juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et tal tuleb kohtutäiturit viivitamata teavitada, kui ta ei saa arestimisele mittekuuluvat sissetulekut kasutada ja esitada sissetulekute suurust tõendavad dokumendid. Võlgnik tõendas sissetulekute suurust alles oma kaebuse esitamisel.
4.Avaldaja esitas 12.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 03.09.2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja nõude mitte arestida ja mitte pöörata sissenõuet tema igakuisele riiklikule pensionile ja kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale temalt alusetult sisse nõutud riikliku pensioni ja töötasu. Kohtutäitur arestis vastuolus TMS §-ga 132 pool avaldaja riiklikust pensionist ja avaldajal ei ole võimalik täita lapse ülalpidamiskohustust. Avaldajale tuleb võimaldada igakuiselt kätte saada riiklik pension täies ulatuses. Kohtutäitur ei põhjendanud sissenõude pööramist 50%-le avaldaja pensionist, vaid põhjendas oma otsust lähtudes avaldaja igakuisest kogusissetulekust. Kohtutäitur leidis, et juunikuu sissetulekust, mis ületab 720 eurot, on õigus arestida 64,83 eurot. Kohtutäiturile esitatud kaebuses väitis avaldaja ekslikult, et kohtutäitur on arestinud kogu töötasu. Avaldaja tööandja 09.09.2019 tõendi kohaselt pöörati sissenõue avaldaja töötasust, s.o 415,76 eurost 240 eurole, sh täiteasjas I 200 eurole, seega vähemalt 135,17 eurot ilma õigusliku aluseta (200-64,83). Avaldaja juunikuu netotöötasust pidas tööandja kinni 40 eurot kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks. Avaldaja jäi juunis haiguslehele. Viimati pidas tööandja kinni juulikuu töötasust 89,74 eurot ja kandis avaldajale üle 40,74 eurot. Seega oli avaldaja sissetulek koos pensioniga 241,48 eurot, mis on väiksem, kui arestimisele mittekuuluva osa. Kuna augustis avaldaja töötasu ei saanud, ei olnud võimalik pöörata sissenõuet mingile osale avaldaja töötasust, kuid kohtutäitur siiski pööras sissenõude 50%-le pensionist. Avaldajal on õigus saada pension kätte täies ulatuses
sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte. Kuna avaldaja pensioni suurus on teada, on töötasust arestimisele kuuluva summa arvutamisel võimalik lähtuda sellest, et 720 eurot on mittearestitav.
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Põhjendamatu on etteheide, et kohtutäitur ei selgitanud, miks on sissenõude pööramine pensionile seaduslik. Võlgnikule on selgitatud, et ta peab tõendama oma sissetulekute kohta käivaid andmeid. Kohtutäitur edastas võlgnikult saadud andmete alusel tööandjale akti, millega võimaldas töötasust 519,26 euro kättesaamise. Arvestades, et riiklikust pensionist on võimaldatud kättesaamine 50% ulatuses (200,74 eurot), on võlgnikule tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek 720 eurot. Võlgnik väljub oma kaebuses kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest osas, viidates, et juuli 2019 töötasust kandis tööandja augustis üle 40,74 eurot. Tegelikult sai võlgnik augustis töövõimetuse hüvitist 356,83 eurot, mis kanti kolmanda isiku arvelduskontole. Seega ei ole õige, nagu oleks võlgnik saanud augustis kasutada ainult 241,48 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis kohus kindlaks määramata ja menetluskulud välja mõistmata.
7.TMS § 131 eesmärk on koostoimes eelkõige TMS §-dega 130 ja 132-136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalsed vajalikud vahendid. Riiklikust pensionist võib kinnipidamise teha riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel (§ 47), kusjuures kinni ei või pidada enam kui 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile tuleb säilitada vähemalt 50% rahvapensioni määrast. RPKS § 47 lg-3 ja TMS § 132 kohaselt võib riiklikule pensionile sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale.
8.Kohtutäitur märgib arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa talle teadaolevate andmete põhjal (TMS § 133 lg 1). Kohtutäitur on juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et kuna tal on mitu sissetulekut ja sissetulekute suurus on erinev, tuleb tal teatada, kui ta ei saa arestimisele mittekuuluvat sissetulekut kasutada ja esitada sissetulekute suurust tõendavad dokumendid. Sissetulekute kohta käivate andmete tõendamiskoormis lasub avaldajal.
9.Kohtutäitur selgitas õigesti, et juulis 2019 olid riiklikule pensionile sissenõude pööramise eeldused täidetud, arvestades võlgniku sissetuleku suurust. Samuti selgitas kohtutäitur, miks ei ole võimalik laekunud summasid tagastada.
10.Avaldaja ei vaidlustanud tähtaegselt oma juunikuus arestitud töötasu. Selles osas on kohtueelne kaebemenetluse kord läbimata. Kohtutäituri otsust täitemenetluse alustamiseks tuli vaidlustada kümne päeva jooksul alates päevast, kui avaldaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Määruskaebus
11.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 03.09.2019 otsuse peale osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata nõude tühistada arestimine ja mitte pöörata sissenõuet avaldaja igakuisele
riiklikule pensionile ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale temalt alusetult sisse nõutud riiklik pension ja töötasu. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
12.Kohus jättis lahendamata nõude vabastada avaldaja pension täies ulatuses. Arestimisest tuleb vabastada kogu avaldaja igakuine pension. Kohtutäitur tagastas avaldajale perioodi eest 08.09.2019-07.10.2019 arestitud sissetulekust 260,73 eurot, kuid tagastada tuleb kogu arestitud pension. Ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur tagastas avaldajale 23.10.2019 raha omal initsiatiivil, on piisav alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks ja avaldaja pensioni täies ulatuses arestist vabastamiseks.
13.Avaldaja pensioni täies ulatuses arestimisest vabastamise nõue on esitatud tähtaegselt. 04.08.2019 avaldajale väljamaksmisele kuulunud pensioni arestimisele 14.08.2019 esitatud kaebus on tähtaegne. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse arestimise tühistamiseks 07.08.2019 ja kohtutäiturile kaebuse 14.08.2019, seega tähtaegselt.
14.Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole võimalik kohtutäituril pöörata sissenõuet avaldaja sissetulekule seaduses sätestatud piirmääras, ilma pensionit arestimata. Avaldaja igakuine sissetulek lisaks pensionile on olnud töötasu ja/või töövõimetuse hüvitis, mille kohta on kohtutäituril võimalik andmeid saada tööandjalt ja/või Eesti Haigekassalt aegsasti enne väljamakse tegemist. Arvestades pensioni väljamakse päeva (iga kuu 4. kuupäev), töötasu väljamakse kuupäeva (iga kuu 8. kuupäev) ja ajutise töövõimetuse hüvitise väljamakse kuupäeva (kõige varasem oktoobri 14. kuupäev ja kõige hilisem septembri 23. kuupäev), on kohtutäituril piisavalt aega, et välja selgitada, millisele osale avaldaja muust sissetulekust peale pensioni on alus sissenõue pöörata ilma avaldaja pensionit arestimata. Vastus määruskaebusele
15.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jäta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
18.Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja esitatud kaebus on ebaselge ja üldsõnaline, on sellest võimalik järeldada, et avaldaja eesmärk on välistada riikliku pensioni arestimine kohtutäituri poolt. Ringkonnakohus saab kaebusest aru nii, et avaldaja arvates võib kohtutäitur pöörata sissenõude vaid tema töisele sissetulekule.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata, kuna asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse jõuda seisukohale, et avaldaja pensioni arestimine on ebaseaduslik. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
20.Avaldaja menetluses esitatud seisukohtadest ja ka määruskaebusest ei tulene selgelt, millisel põhjusel avaldaja leiab, et sissenõude pööramine riiklikule pensionile ei ole lubatud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3 kohaselt võib riiklikule pensionile
sissenõude pöörata kuni 50% ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale (Riigikohtu 05.06.2019 määrus nr 2-18-4480 p 16). Seega on riikliku pensioni arestimine seaduses sätestatud tingimustel lubatud ja avaldaja seisukoht, nagu oleks tal õigus saada pension kätte täies ulatuses sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte, ei ole kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse ega täitemenetluse seadustikuga. Seda selgitas õigesti ka maakohus.
21.Kohtutäituri selgituste ja asja materjali kohaselt arestis kohtutäitur avaldaja sissetulekud selliselt, et talle võimaldatakse töötasust 519,26 euro ja riiklikust pensionist 200,74 euro kättesaamine. Seega on avaldajale iga kuu tagatud 720 euro suurune sissetulek, mis vastab TMS § 132 lg 1 ja lg 2 nõuetele. Samuti nähtub asja materjalist see, et kui kohtutäiturile on saanud teatavaks võlgniku sissetuleku muutumine, on ta teinud asjakohased ümberarvestused.
22.Avaldaja ei ole konkreetselt esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et talle ei ole tagatud kas esialgu või ümberarvestuse tulemusel TMS §-s 132 sätestatud mittearestitava summa. Avaldaja taotleb määruskaebuses üldsõnaliselt ebaseaduslikult arestitud riikliku pensioni ja sissetuleku tagastamist, kuid ei too konkreetselt esile, millal ja millises ulatuses on kohtutäitur avaldaja sissetulekuid tema arvates ebaseaduslikult arestinud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik selles osas avaldaja taotlusele sisulist hinnangut anda.
23.Ekslik on avaldaja seisukoht, nagu peaks kohtutäitur sissenõude pöörama muule sissetulekule ja jätma riikliku pensioni arestimata. Ringkonnakohus selgitab, et seda, millisele sissetulekule sissenõue pööratakse, otsustab kohtutäitur. Avaldaja on viidanud oma kaebustes TMS § 132 lg-le 12 ja lg-le 13, kuid ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mida saaks eelnimetatud sätetega seostada.
24.Kuna avaldaja vaidlustas kohtutäiturile esitatud kaebuses riikliku pensioni arestimise abstraktselt, jättes esile toomata asjaolud, mille alusel saaks teha järelduse, et talle ei ole mingitel konkreetsetel kuudel olnud tagatud sissetuleku mittearstitav osa seaduses sätestatud ulatuses, ei saa ringkonnakohus anda hinnangut avaldaja kaebuses toodud arvutustele erinevatel kuudel ja perioodidel arestitava summa kujunemisele. Kohtutäiturile esitatud kaebuses tugines avaldaja vaid sellele, et kohtutäitur on ebaseaduslikult arestinud kogu avaldaja töötasu, kuid kohtule esitatud kaebuses ta märkis ise, et see ei vasta tõele. TMS § 218 lg 1 alusel saab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse kohtule, mis tähendab seda, et kohus saab kaebuse lahendamisel hinnata kohtutäituri konkreetse otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Seega oleks avaldajal tulnud konkreetsed asjaolud ja taotlused, millega ta soovis mingi eesmärgi saavutamist, esile tuua juba kohtutäiturile esitatud kaebuses.
25.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.