Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja vastuväited Kostja on 27.08.2019 vastuses märkinud, et tal vastuväiteid hagile ei ole. Hagi on õige ja nõuded on ka õiged. Kostja vastuhagi esitada ei soovi ja leiab, et menetluskulud tuleb jagada võrdselt. Kostja möönab ka võimalust lahendada asi kompromissiga. Kuna nii palju raha kohe ei ole, on valmis tasuma maksegraafiku järgi. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Kostja on hagiga nõustunud ja seda ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on jätnud endale võetud kohustused täitmata ja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Kohtule on esitatud I OÜ ja Aktiva Finants OÜ vaheline nõude loovutamise leping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud hagejale tasumata I OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingu nr. xxxx alusel saadud krediidi summas 1400 eurot ning lepinguga ettenähtud intressi lepingu lõpetamise seisuga summas 1308,75 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses viivise määras alates lepingu lõpetamisest 06.03.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

10.06.2019 kokku summas 142,30 eurot. Kostja on hageja viivisenõude õigeks võtnud. Juhindudes TsMS §-st 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 11.06.2019 – 10.12.2019 tagastamata põhivõlalt (1400 eurolt) summas 56,15 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis seisuga 10.12.2019 (k.a) kokku summas 198,45 eurot (142,30 + 56,15). Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude edaspidise viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohaldamisele ei kuulu TsMS § 168 lg 6 kuivõrd kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hageja kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuluna riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot (käibemaksuta), ajakulu kokku 7 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h ning viivise menetluskuludelt. Kostja arvates tuleb menetluskulud jaotada võrdselt. Kohus leiab, et sõltumata kostjapoolsete sisuliste vastuväidete puudumisest, tuleb kohtul hinnata esitatud kulude põhjendatust. Kohus on seisukohal, et tasutud ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu näol summas 275 eurot, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 7 tunni ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Tegemist on trafaretse hagiga, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole

pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et arvestades mõistlikku aega hagiavalduse koostamiseks on hageja lepingulise õigusteadmistega esindaja kulude hüvitamise nõue põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks saab seega pidada lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 525 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 250 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.