2-19-115845/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 655 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning viivised väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 08.10.2019 esitas hageja nõude täpsustuse, millest nähtub, et perioodil 01.11.2011-31.01.2016 ei esitanud Eesti Energia AS tõepoolest kostjale teenuse kasutamise eest arveid, kuna võrguühendus oli alates 06.09.2010 katkestatud. Fakt kostja poolt teenuse omavolilise kasutamise kohta selgus 11.01.2016, kui Eesti Energia AS elektrik L. A. avastas objekti kontrolli käigus juhuslikult, et kostja aadressil xxx xx-xx oli võrguühendus ebaseaduslikult taastatud ja tarbimiskoht oli omavoliliselt võrku lülitatud. Tuvastatud asjaolude kohta koostas elektrik olukorra fikseerimise akti nr 174467, milles on fikseeritud elektriarvesti viimane näit 7801 kWh. Seega oli peale võrguühenduse katkestamist omavoliliselt tarbitud teenust koguses 5163 kWh. Eesti Energia AS esitas intsidendi kohta 25.02.2016.a kuriteoteate, mille alusel algatati 07.03.2016.a kriminaalmenetlus nr 16244000290, mis lõpetati 09.06.2017a. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati omavoliliselt elektrienergia tarbimise asjaolu korteris elanud kahtlustatava isiku poolt, kuid ei suudetud tõendada et tema oli vastustav võrguühenduse ebaseadusliku taastamise eest ning menetlus lõpetati KrMS §199 lg 1 p 1 alusel. Kostja korteri omanikuna on vastutav korteriga seotud kommunaalteenuste tarbimisega seotud kulude eest hoolimata sellest, et teenust on tarbinud üürnik või keegi teine, kellel ta on lubanud oma korteris elada. Kuna võrguteenuse leping oli poolte vahel lõpetatud, kohaldus omavolilisele tarbimisele elektrienergia üldteenuse järgne tariif 0,0433 kWh, võrguteenusele elektri edastamise põhitariif 0,054 kWh ja taastuvenergia tasu tariif 0,0096 kWh. 31.01.2016 koostas Eesti Energia AS kostjale tarbitud teenuse eest arve vastavalt tarbitud elektrienergia teenuse kogusele 5163 kWh, lähtudes eelnimetatud tariifidest. Elektrienergia üldteenus koguses 5163 kWh, hinnatariifiga 0,0433, kokku 268,27 eurot (teenus 223,56 eurot + KM 20% 44,71 eurot); võrguteenus koguses 5163 kWh, kokku 421,73 eurot (elektri edastamine hinnatariifiga 0,054, summas 278,80 eurot; taastuvenergia tasu hinnatariifiga 0,0096, summas 49,56 eurot; elektriaktsiis hinnatariifiga 0,00447, summas 23,08 eurot, kokku 351,44 eurot + KM 20% 70,29 eurot). Hageja palus hagi rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 887,79 eurot, samuti alates 18.09.2019 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (690 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 655 eurot, sh riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabi kulud 480 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 480 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 4 lk, millest ca 1⁄2 moodustavad viited seadustele), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 4 tundi! Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 295 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.