Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu avaldus solidaarvõlgnike V. G.i ja A. G.i vastu võlgnevuse 13 166,34 euro nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu (registrikood 80152416) Avaldaja esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post xxx) Puudutatud isik: V. G. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx xxxxx, e-post xxx) Puudutatud isik: A. G. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx linnaosa, xxx xxxxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu avaldus solidaarvõlgnike V. G.i ja A. G.i vastu võlgnevuse 13 166,34 euro nõudes osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt V. G.ilt ja A. G.ilt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga Kalevi tn xx-xx, Kohtla-Järve, majandamiskulude, sh halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia põhivõlgnevus perioodi 01.01.2012- 31.12.2018 eest summas 2 519 (kaks tuhat viissada üheksateist) eurot 26 senti.
3.Viivise, summas 8 357,04 eurot perioodi 01.01.2012- 31.12.2018 eest, väljamõistmise nõudes jätab kohus avalduse rahuldamata.
4.Jätta avaldaja menetluskulud nende õigustatud ulatuses, so summas 250 eurot, solidaarselt V. G.i ja A. G.i kanda ja välja mõista solidaarselt V. G.ilt ja A. G.ilt KohtlaJärve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 250 (kakssada
viiskümmend) eurot. Rahuldamata osas jäävad avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda.
5.Välja mõista solidaarselt V. G.ilt ja A. G.ilt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (250 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Menetluskulude (riigilõivu) summas 536,59 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
7.Jätta puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda.
8.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Korteriühistu Kalevi 25 esitas 28.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 6 400 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on võlgnikud korteriühistu liikmed ning on jätnud tasumata majandamiskulud ajavahemikul 01.01.2015 - 30.10.2018. Kohus tegi 18.12.2018 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikele A. G.ile ja V. G.ile kätte toimetatud 27.12.2018. Võlgnik A. G. esitas 09.01.2019 nõudele vastuväite. Võlgnik V. G. esitas 10.01.2019 nõudele vastuväite. Võlgnikud tunnistasid nõuet osaliselt, summas 3 780,23 eurot, vastuväidete kohaselt on nende poolt tasutud võlgnevus summas 2 619,77 eurot. Pärnu Maakohus 29. jaanuari 2019 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu avalduse V. G.i ja A. G.i vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 01.02.2019 määrusega (maksekäsuga) kohustas kohus V. G.`it ja A. G.`it solidaarselt tasuma Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistule võlgnevuse summas 3 780,23 eurot, riigilõivu summas 113,41 eurot ning menetluskulud summas 20 eurot. 04.02.2019 määrusega andis kohus korteriühistule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so korrektse nõude esitamiseks.
3.Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu esitas 01.03.2019 Viru Maakohtule hagi solidaarvõlgnike V. G.i ja A. G.i vastu võlgnevuse 13 166,34 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistu korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Kostjatele kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr xx ja nad on korteriühistu liikmed. Hageja on esitanud kostjatele igakuiselt arveid arvestades kostjate korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Kostjad on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved. Hageja nõuab kostjatelt võlgnevust ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.12.2018. Kostjate põhivõlgnevus 31.12.2018 seisuga moodustab 8 589,53 eurot. KÜ Kalevi 25 põhikirjaga § 45., KÜS § 7 lg 4 ja KrtS § 42 on ette nähtud viiviste arvestamine
arvete mittetähtaegsel tasumisel ja võla tekkimisel. Kostjate viivise võlgnevus 31.12.2018.a seisuga moodustab 8 357,04 eurot. Kokku moodustab kostjate võlgnevus 31.12.2018 seisuga moodustab 16 946,57 eurot. Viru Maakohus oma 01.02.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 218-131526 kohustas võlgnikke V. G.it ja A. G.it solidaarselt tasuma Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 25 korteriühistule võlgnevuse summas 3 780,23 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostjate võlgnevus kokku 13 166,34 eurot, mille hageja palus solidaarselt kostjatelt välja mõista. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
4.12.03.2019 määrusega andis kohus avaldajale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude, sh viivisenõude ja viivisearvestuse täpsustamiseks/esitamiseks, korrektsete tõlgete esitamiseks. Avaldaja esitas 22.03.2019 nõude osalise täpsustuse.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUSED
5.V. G. ja A. G. esitasid 24.04.2019 vastused, milles nõuet ei tunnistanud. Vastuste kohaselt ei ole nende vastu esitatud nõue mõistlik, samuti ei tunnista nad intresse (viiviseid). Nõue ei ole tõendatud. Neile pakuti kompromissi, kuid nad keeldusid selles märgitud tingimuste tõttu. Puudutatud isikud palusid pöörata tähelepanu kompromissis märgitud summale. Menetluskulud palusid puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Vastusele lisatud 15.02.2019 kompromissi p. 2 nähtub, et V. G.i ja A. G.i võlgnevus korteriühistu ees 15.02.2019 seisuga moodustab 2 619,77 eurot.
KOHTUISTUNG
6.18. novembri 2019 kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud nõude juurde, paludes välja mõista võlgnevus koos viivisega perioodi 01.01.2012-31.12.2018 eest kogusummas 13 166,34 eurot. Esindaja märgib, et kohtule esitatud saldoarvestusest on näha nii võlgnevuse kujunemine kui ka viiviste arvestus. Esindaja väitel on võlgnevuse suurus ära toodud kohtule esitatud hagis, põhivõlgnevus moodustab 4809,30 eurot. Hageja nõuded ei ole aegunud. Esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad avaldaja menetluskulud kokku kas 750 või 1 050 eurot. Puudutatud isikud nõustusid nõudega osaliselt, summas 2 206,06 eurot, viiviseid nad ei aktsepteeri. Puudutatud isiku A. G.i ütluste kohaselt moodustasid märgitud aastate jooksul arved kokku 10 751,38 eurot, makstud oli 4 151,89 eurot ja võlg moodustab
099,49 eurot. Võlgnevuse summast tuleb maha arvestada maksekäsuga väljamõistetud summa (3 780,23 eurot).
7.Puudutatud isikud esitasid 20.11.2019 taotluse mõista avaldajalt nende kasuks menetluskulud kogusummas 1500 eurot.
8.Avaldaja esindaja 27.11.2019 seisukohas puudutatud isikute menetluskuludega ei nõustunud, märkides, et on avaldusest ei ole võimalik aru saada, millistest kuludest käib jutt. Avaldaja esindaja palus jätta taotlus rahuldamata ja avaldaja kulud puudutatud isikute kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kuigi kohus menetles maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud nõuet ja kohtule esitatud hagi hagimenetluse sätete kohaselt, peab kohus vajalikuks/põhjendatuks teha lõpplahend kooskõlas TsMS § 613 lg 1 p 1 sätetega, so hagita menetluse sätete kohaselt.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Seega asjaolu, et kohus kuni lahendi tegemiseni menetles nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, kuid teeb lahendi hagita menetluse sätete alusel, ei anna alust tehtava lahendi tühistamiseks. Põhinõue
10.Puudutatud isikud kohtule esitatud vastuses nõudega ei nõustunud. 18.11.2019 kohtuistungil nõustusid nad võlgnevusega summas 6 099,49 eurot, millest tuleb maha arvestada maksekäsuga väljamõistetud summa, tunnistades võlgnevust summas 2 206,06 eurot. Viivisenõudega puudutatud isikud ei nõustunud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx xx-xx, KohtlaJärve (registriosa nr xxxxx). Puudutatud isikud on jätnud perioodil 01.12.2012 – 31.12.2018 tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 16 946,57 eurot, sh põhiosa 8 589,53 eurot ja viivis 8 357,04 eurot. 01.02.2019 maksekäsu määrusega on võlgnikelt avaldaja kasuks solidaarselt välja mõistetud põhivõlgnevus summas 3 780,23 eurot, seega moodustab puudutatud isikute võlgnevus kokku 13 166,34 eurot, sh põhivõlgnevus 4 809,30 eurot ja viivised 8 357,04 eurot.
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu koondväljavõtted ja arved puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla jäägi 4809,30 eurot perioodi 01.01.2012 – 31.12.2018 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida on tasutud osaliselt.
Puudutatud isikud nõustusid võlgnevusega osaliselt, summas 2206,06 eurot. Puudutatud isikute poolt 18.11.2019 kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt on perioodil 01.01.2012-31.12.2018 neile esitatud arveid kogusummas 10 751,38 eurot, makstud oli 4 151,89 eurot ja võlg moodustab 6 099,49 eurot.
14.Kohus, tutvudes kohtule esitatud arvetega ja koondväljavõtetega perioodi 01.01.201231.12.2018 eest tuvastas, et: 2012. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 348,98 eurot, võlgnike poolt on tasutud 921,38 eurot (191,07+155,61+51,07+51,07+59,07+59,07+59,07+59,07+ 59,07+59,07+59,07+59,07), võlgnevus moodustab 427,60 eurot; 2013. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 543,74 eurot, võlgnike poolt on tasutud 998,09 eurot (mitte 1198,09 eurot, 75,07+59,07+59,07+590,18+ 14,70+200); võlgnevus moodustab 545,65 eurot (mitte 345,60 eurot); 2014. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 579,72 eurot, võlgnike poolt on tasutud 170 eurot (mitte 177 eurot); võlgnevus moodustab 1 409,72 eurot; 2015. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 481,87 eurot, võlgnike poolt on tasutud 696,81 eurot (186,81+400+110); võlgnevus moodustab 785,06 eurot; 2016. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 746,83 eurot, võlgnike poolt on tasutud 758,08 eurot (410+348,08); võlgnevus moodustab 988,75 eurot; 2017. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 506,92 eurot, võlgnike poolt on tasutud 582,53 eurot (229,53+303+50); võlgnevus moodustab 924,39 eurot; 2018. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 543,32 eurot, võlgnike poolt on tasutud 325 eurot (200+125); võlgnevus moodustab 1 218,32 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on võlgnikele perioodil 01.01.2012-31.12.2018 esitatud arveid kogusummas 10 751,38 eurot, võlgnike poolt on tasutud kogusummas 4 451,89 eurot ja võlgnevus moodustab 6 299,49 eurot. Nimetatud summast kuulub maha arvestamisele 01.02.2019 maksekäsu määrusega väljamõistetud summa 3 780,23 eurot, seega moodustab puudutatud isikute tegelik põhivõlgnevus mitte 4 809,30 eurot, nagu avaldaja esindaja kohtuistungil väitis, vaid 2 519,26 eurot (6 299,49 - 3 780,23 = 2 519,26). Kohus peab vajalikuks märkida, et saadud summa on ligilähedane ka avaldaja enda poolt 15.02.2019 kompromissis märgitud võlgnevuse summale – 2619,77 eurot. Seega mõistab kohus solidaarselt puudutatud isikutelt välja põhivõla summas 2 519,26 eurot.
15.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
16.Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista viivise summas 8 357,04 eurot perioodi 01.01.2012-31.12.2018 eest.
17.12.03.2019.a täiendava puuduste kõrvaldamise määruse põhjendavas osas märkis kohus viivistega seonduvalt, et „Kohtu hinnangul on hagejal mõistlik esitada üks ülevaatlik tabel kogu võlgnevuse perioodi kohta. Tabelis peab kajastuma kommunaalarve kuupäev, maksetähtaeg ning arve tasumise kuupäev. Lisaks peab hageja välja tooma arvel märgitud summa, laekumise summa, põhivõlgnevuse summa, millest võlgnevus koosneb kululiikide kaupa, viiviste summa ja arvutamise käigu (iga arve kohta eraldi). Tabel peab olema selgelt loetav ja jälgitav. Kohtul ja kostjal peab olema võimalik loogiliselt jälgida kõrvalnõuete kujunemist, st arvutuskäigus peab olema võimalik eristada mitu päeva on kostja iga konkreetse makse tasumisega viivituses ning millise määraga ja millise perioodi eest on viivis arvestatud. Praegusel hetkel pole hageja selgitanud, kuidas on viivis arvestatud – kas iga arve eest eraldi või mitte. Kui viivis on arvestatud iga arve eest, tuleb märkida, mitu päeva on kostja iga arve eest nõutava summa osas viivituses olnud, st peab olema selge ja läbipaistev viivise arvestamise metoodika. Samuti peab hageja näitama ära viivise määra. Kõik need andmed tuleb korrektselt välja tuua juba hagiavalduses, kohus ei pea otsima andmeid arvetest ja muudest lisadest. Kohtule jääb ka ebaselgeks, kas viivist on arvestatud ka enne 01.01.2012 tekkinud võlgnevuse summalt või ainult alates 01.01.2012 tekkinud võlgnevuselt?“
18.Avaldaja ei esitanud korrektset viiviste arvestust ka 22.03.2019 kohtule esitatud avalduse täpsustuses. Avaldaja on küll lisanud koondväljavõtte viiviste kohta, kuid antud väljavõttest ei nähtu korrektset viiviste arvestust ja metoodikat (so milliselt summalt, millise perioodi eest, mitu päeva on kostja olnud viivituses iga konkreetse arve tasumisega).
19.Puudutatud isikud viivisega ei nõustunud, märkides, et viivise arvestus on tehtud rikkumistega. Kohus, lähtudes asjaoludest, et hagis ei ole esitatud täpset viivise arvestust, kohtule on ebaselge, millise perioodiga seotud võlgnevuselt on viivist arvestatud (kohtule jääb ebaselgeks, kas viivist on arvestatud ka enne 01.01.2012 tekkinud võlgnevuse summalt või ainult alates 01.01.2012 tekkinud võlgnevuselt, pigem tundub tõenäolisena, et seda on arvestatud ka enne 01.01.2012 tekkinud võlgnevuselt), so hageja ei ole täitunud seadusest tulenevat tõendamiskoormust; leiab, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus arvestab ka sellega, et avaldaja on niivõrd palju aastaid viivitanud nõude esitamisega (võlgnevus on alates 2012. aastast, nõue on esitatud 2018. aasta novembris), sellega kunstlikult suurendanud viivist. Kohus lähtub antud juhul ka Tartu Ringkonnakohtu poolt 16.11.2018 kohtuotsuse 2-17-8577 p. 12 kolmandas lõikes märgitud seisukohast, et „Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole täitnud talle TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Ringkonnakohtu arvates oleks hageja pidanud oma nõude tõendamiseks esitama kostjale osutatud teenustele kehtestatud tariifid (või siis muu kokkuleppe kostjaga), millest hageja on lähtunud kommunaalkulude suuruse arvestamisel, kuid hageja ei ole seda teinud.“ Kohus jätab viivise, perioodi 01.01.2012-31.12.2018 eest, nõude rahuldamata.
20.Seega kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2 519,26 eurot.
Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite
või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isikute kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud, samas on avaldaja esindaja märkinud erinevad menetluskulude summad: 750 eurot ja 1 050 eurot. Kohus lähtub tegelikest andmetest, mis moodustab kokku 1 050 eurot, sh tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 400 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulud 50 eurot; hagi koostamine 200 eurot; kohtuistungil osalemine 100 eurot ja ettevalmistus kohtuistungiks 50 eurot). Avaldaja palus välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hagita menetluse avalduse esitamisel moodustab riigilõiv 50 eurot, mitte 650 eurot, nagu avaldaja on tasunud ning võlgnikelt on 01.02.2019 maksekäsu määrusega vastavalt TsMS § 4842 välja mõistetud riigilõiv summas 113,41 senti, siis kohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 536,59 (650-113,41) tagastamiseks.
23.Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt avaldaja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulusid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Avaldaja poolt esitatud andmed (arveid ei ole avaldaja esitanud): Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine - ajakulu 30 minutit, tasumisele kuulub 50 eurot (maksumusega 100 eurot tund). Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks, kuna TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Menetluskulu summas 20 eurot on puudutatud isikutelt välja mõistetud 01.02.2019 maksekäsu määrusega, seega jätab kohus selles osas taotluse täielikult rahuldamata. Hagiavalduse koostamine – ajakulu kokku 2 tundi, tasumisele kuulub 200 eurot. Kohus on seisukohal, et nn masshagides ehk trafaretses hagides, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 1 tunni, maksumusega 100 eurot. Ettevalmistus kohtuistungiks - ajakulu 30minutit, tasumisele kuulub 50 eurot – kohus peab antud kulu põhjendatuks ja rahuldab selles osas taotluse. 18.11.2019 kohtuistungil osalemine - ajakulu 1 tund, tasumisele kuulub 100 eurot – istung algas kell 11.06 ja lõppes 11.46, seega kestis 40 minutit, seega peab kohus antud ajakulu põhjendatuks ja rahuldab selles osas taotluse. Eeltoodu põhjal on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 250 (100+100+50). Kokku moodustavad avaldaja põhjendatud menetluskulud 250 eurot, mis kuuluvad puudutatud isikutelt väljamõistmisele. Rahuldamata osas jäävad avaldaja menetluskulud avaldaja enda
kanda.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 250 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (250 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
25.Puudutatud isikud esitasid 20.11.2019 taotluse mõista avaldajalt nende kasuks menetluskulud kogusummas 1500 eurot. Puudutatud isikud ei ole korrektselt märkinud, milles need kulud seisnesid (märgitud on „puhkuse ajal kulutatud ja varastatud aeg, elekter, internet ja stress“), seega on kulude tekkimine/kandmine ebaselge. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus puudutatud isikute menetluskulud, kui nad ka olid tekkinud, nende endi kanda.
26.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.