Bronx Wood Grupp OÜ hagi E V vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes 18 000 eurot Hageja Bronx Wood Grupp OÜ (registrikood 10817742), seaduslik esindaja juhatuse liige Kaido Koppel Kostja E V (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm 13.11.2019
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 7.02.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus keelas raie teostamise kostjale kuuluval kinnistul katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVVja Keskkonnaametil raieõigusega seonduvate mistahes lubade menetlemise.
Välja mõista Bronx Wood Grupp OÜ-lt E V kasuks tasaarvestuse tulemusena menetluskulud summas 1681 eurot.
6.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-18-19572 Hageja nõue, asjaolud
1.Bronx Wood Grupp OÜ esitas 28.12.2018 maakohtule hagi E V vastu. Hageja palub kostjalt: 1) välja mõista otsene varaline kahju summas 15 000 eurot ja leppetrahv summas 3 000 eurot; 2) Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi tagamisega tekitatud kahju 15 000 eurot; 3) Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolud kohaselt Bronx Wood Grupp OÜ (edaspidi hageja) ja E V (edaspidi kostja) sõlmisid 13. septembril 2017. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kinnistul katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVV(edaspidi raieõiguse müügileping; lisa 1). Raieõiguse müügilepingu p 6 kohaselt tasus hageja raieõiguse eest kostjale 2 000 eurot ning p 9 alusel oli hagejal õigus teostada raieõigust kuni ühe aasta möödumiseni metsateatises näidatud raieõiguse algustähtajast. Metsateatise kohaselt oli raieõiguse algustähtaeg 28. september 2017. a, mistõttu sai hageja raieõigust teostada kuni 28. septembri 2018. a. OÜ Bronx Wood ja kostja sõlmisid 13. septembril 2017. a kinnistu registriosa nr-ga VVVVVVVVVVVVjagamisel tekkinud kinnistu katastritunnusega VVVVVVVVVVVVV müügi- ja asjaõiguslepingu (edaspidi kinnistu müügileping; lisa 2). Kinnistu müügilepingu p 2.2 alusel tasus OÜ Bronx Wood jagamisel tekkiva kinnistu omandamise eest kostjale ostuhinna 15 000 eurot. Jagatava kinnistu registriosa esimesse jakku oli enne jagamist kantud ka katastritunnus VVVVVVVVVVVVVVVV, s.t maaüksus, mille osas sõlmisid hageja ja kostja raieõiguse müügilepingu. Kuigi hageja ja OÜ Bronx Wood (edaspidi ühiselt äriühingud) on formaalselt kaks erinevat juriidilist isikut, siis juhib äriühinguid sama isik. Äriühingute seotust kinnitab mh sama tegevusala, posti- ja elektronposti aadress, juhatuse liige ja osanik (lisa 3). Tehingute kohta andis äriühingutele teavet kostja naabrimees, Andres Pärn, kes vahendas äriühingute ja kostja vahel kogu tehinguinfot ning tehingute toimumist. Algselt nõustusid äriühingud kahe müügitehingu eest tasuma kokku 24 000 eurot, millest 7 000 eurot moodustas kinnistu müügileping ja 17 000 raieõiguse võõrandamise müügileping (lisa 4). Lepingu esemetega tutvumise järgselt lepiti poolte vahel tehingute hinnaks kokku 17 000 eurot koos kostja lisatingimusega. Nimelt teatas kostja pärast algset hinnapakkumist A P vahendusel äriühingutele, et ta tahab müügitehingute väärtused tulumaksu optimeerimise eesmärgil ära vahetada, s.t kinnistu müügilepingu väärtuseks saab raieõiguse väärtus ning raieõiguse väärtuseks kinnistu müügilepingu väärtus. Nimelt tulnuks kostjal raieõiguse tulult maksta 20% tulumaksu, aga kinnistu kui kostjale tagastatud maa esmamüük olnuks tulumaksuvaba. Järelikult tulnuks kostjal tasuda tulumaksu 2 000 euro, mitte 15 000 euro pealt. Kostja tulumaksu optimeerimise soovi tõttu leppisid pooled omavahel kokku, et formaalselt saab kinnistu tehinguväärtuseks 15 000 eurot ja raieõiguse tehinguväärtuseks 2 000 eurot. Tegelikus turuolukorras oli kinnistu väärtus oluliselt väiksem kui 15 000 eurot ja raieõiguse väärtus oluliselt rohkem kui 2 000 eurot (lisa 5). Äriühingute seotuse ja kostja lisatingimuse tõttu oli tegemist komplekttehingutega, s.t ühte tehingut ei oleks tehtud teiseta. Liiatigi tehti tehingu samal päeval. Äriühingud tulnud vastu kostja soovile maksukoormust optimeerida, leidsid end seejärel olukorrast, kus kostja esitas 14. detsembril 2017. a oma menetlusõigusi kuritarvitades hageja vastu hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-17-17147) poolte vahel sõlmitud raieõiguse müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes (lisa 6). Sisuliselt väitis kostja, et ta oli piiratud teovõimega ning raieõiguse müügileping on vastuolus heade kommetega, sest ostuhind (2 000 eurot) erines turuhinnast kordades. Formaalselt oli raieõiguse müügihind tõepoolest 2 000 eurot, kuid tegelikkuses tasusid äriühingud kostjale raieõiguse võõrandamise eest ostuhinna summas 15 000 eurot ja kinnistu müügi eest 2 000 eurot. Sisuliselt kasutas kostja ära äriühingute vastutulelikkust ning soovis äriühingute kulul alusetult rikastuda. Nimelt tähendanuks hagiavalduse rahuldamine seda, et kostja saanuks äriühingutelt tagasi 15
2-18-19572 000 eurot rahas ning lisaks vähemalt 15 000 eurot maksva raieõiguse. Seevastu äriühingud saanuks 17 000 euro vastu sisuliselt 2 000 euro väärtuse kinnistu. Enne hagiavalduse esitamist taotles kostja kohtult hagi tagamise korras raieõiguse müügilepingu objektiks oleval kinnisasjal raieõiguse teostamise ning Keskkonnaametilt raielubade menetlemise keelamist, mille Pärnu Maakohus oma 29. novembri ja 1. detsembri 2017. a määrustega rahuldas. Eeltoodu tõttu ei saanud hageja raieõigust teostada, kuid raieõiguse teostamise tähtaeg juba kulges. Lisaks esitas kostja 22. jaanuaril 2018. a taotluse menetluse peatamiseks paralleelselt kostja eeskoste asjus toimuva tsiviilasjaga nr 2-17-16999. Kohus rahuldas 24. jaanuari 2018. a määrusega kostja taotluse ja peatas tsiviilasjas nr 2-1717147 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-16999 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-17-16999 jõustus kohtulahend 4. aprillil 2018. a. Kostja teatas kohtule jõustunud kohtulahendist alles oma 2. oktoobri 2018. a taotluses, s.t 4 päeva pärast raieõiguse tähtaja möödumist, milles palus menetluse lõpetamist hagist loobumise tõttu (lisa 7). Taotluse kohaselt loobus hageja raieõiguse teostamisest ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu loobus kostja hagist. Tegelik olukord oli sootuks vastupidine. Hagejal oli kostja esitatud hagi tagamise taotluse tõttu keelatud raieõigust teostada, mitte ta ei loobunud sellest vabatahtlikult. Kostja seesugune käitumine oli äärmiselt pahauskne ja kohut eksitav, sest üheltpoolt esitati taotluses kohtule väärasjaolusid, kuid teisalt teatati kohtule teovõime menetluses tehtud lahendi jõustumisest alles pärast raieõiguse tähtaja möödumist. Kuivõrd kostja oli raieõiguse teostamise tähtajast ja hagi tagamisest teadlik, siis soovis kostja sisuliselt tekitada olukorra, kus hageja ei saa enam raieõigust teostada. Samuti on tänaseks selgunud, et tsiviilasja nr 2-1717147 menetluse peatamiseks tegelikult põhjust ei olnud. Nimelt ei hinnatud kostja psüühilist seisundit tehingute tegemise aja seisuga. Tehingute tühisus eeldas aga kostja piiratud teovõime tuvastamist just tehingute ajal, mitte selle järgselt. Eelöeldust nähtub üheselt, et kostja kuritarvitas oma menetlusõigusi, mistõttu tegi hagejal võimatuks raieõiguse teostamise. Tänaseks päevaks ei ole kostja tagastanud hagejale raieõiguse müügilepingu alusel tegelikult saadut (15 000 eurot) ega lubanud teostada raieõigust. Seeläbi on hagejal tekkinud 15 000 euro suurune varaline kahju. Hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks on kostjaga sõlmitud lepingute kehtivus. Kuivõrd kostjal ei ole tuvastatud piiratud teovõimet tehingute tegemise aja seisuga, siis võib ostuhindade vahetamise tõttu rääkida näilikest tehingutest. Antud juhul soovisid pooled kinnistu müügilepinguga varjata raieõiguse tegelikku väärtust, et kostjal lasuks väiksem tulumaksu tasumise koormis. Selleks märkisid pooled kokkuleppeliselt raieõiguse väärtuseks kinnistu väärtuse ja vastupidi. Sel juhul tuli kostjal tasuda tulumaksu väiksemalt summalt, s.t 2 000 eurolt, mitte 15 000 eurolt. Järelikult oli kinnistu müügileping varjatud tehing ning raieõiguse müügileping varjatav tehing. Seetõttu on kinnistu müügileping näilik ja tühine TsÜS § 89 lg 2 alusel. Käesoleval juhul on raieõiguse müügilepingust tulenev raieõiguse teostamise tähtaeg möödunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmise asemel tekitatud kahju hüvitamist. Raieõiguse müügilepingu p 15 alusel kohustus kostja mitte takistama metsamajanduskava ja/või metsateatise kinnitamist ja raieõiguse teostamist. Raieõiguse teostamiseks takistamiseks loeti mh kuid mitte ainult raiepiletite ja raiekava kinnitamata jätmist, ligipääsu takistamist Lepingu objektile ja metsamaterjali väljevedamise takistamist. Käesoleval juhul esitas kostja raieõiguse müügilepingu sõlmimise järgselt kohtule hagi tagamise taotlused. Kohus rahuldas kostja taotlused ja keelas raie teostamise ning Keskkonnaametil raielubade menetlemise kostjale kuuluval kinnistul registriosa nr-ga VVVVVVV kuni tsiviilasjas nr 2-17-17147 lahendi jõustumiseni. Eeltooduga takistas kostja otseselt hagejal raieõiguse teostamist ning rikkus see läbi raieõiguse müügilepingu p-d 15. Samuti rikkus kostja raieõiguse teostamist, kui ta taotles tsiviilasja nr 2-17-17147 menetluse peatamist kostja teovõime menetluse tõttu. Kostja teovõimet ei hinnatud tegelikkuses tehingute tegemise aja seisuga, seega ei sõltunud
2-18-19572 peatatud tsiviilasja menetluse tulemus vähimalgi määral teovõime menetluse lahendist. Järelikult soovis kostja üksnes menetlust venitada. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 koosmõjus tuleb kostjal hagejale hüvitada otsene varaline kahju raieõiguse ostusumma näol, s.t 15 000 eurot. Hageja rõhutab, et kostja on menetlusõigusi kuritarvitades loonud olukorra, kus ta on hagejalt saanud 15 000 eurot ja vähemalt 15 000 eurot maksva raieõiguse. Raieõiguse müügilepingu p 18 kohaselt kui müüja takistab mh raieõiguse teostamist, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi summas 3 000 eurot. Hageja selgitas hagiavalduse p-des 21-23, et kostja takistas raieõiguse teostamist. Seetõttu nõuab hageja lisaks kahju hüvitamisele kostjalt ka leppetrahvi tasumist summas 3 000 eurot. Leppetrahv katab üksnes osaliselt hageja saamata jäänud tulu, mistõttu on see lisaks otsese varalise kahju hüvitamise nõudele põhjendatud. Kui kohus ei rahulda hageja kahju hüvitamise nõuet lepingu alusel, siis nõuab hageja hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissiga. Käesoleval juhul lõpetas Pärnu Maakohus tsiviilasja nr 2-17-17147 menetluse kostja taotlusel hagist loobumise tõttu. Järelikult on TsMS § 391 lg 1 p 1 eeldused täidetud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja 13.09.2017.a. sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu omakorda võõrandanud 18.09.2017.a. teisele metsafirmale - A&P Mets AS-ile (reg kood 10321314, asukoht Tartu linn) 28 800 euro suuruse summa eest (käesoleva vastuse lisa 1). Seega pole hageja tegelikult kahju saanud, vastupidi hageja on saanud vähemasti 26 800 eurot kasu. 13.09.2017.a. E Vi ja Bronx Wood Grupp sõlmitud leping (hagiavalduse lisa 1) on tühine, kuna selle on teinud piiratud teovõimega isik, kes selle tehinguga kahjustas oluliselt oma huvisid. Pärnu Maakohtu 20.märtsi 2018.a. määrusega tsiviilasjas 2-17-16999 (vastuse lisa 2) seati E Vi üle eestkoste ning määrati eestkostja. Hageja pole jätkuvalt tõendanud kas, kui palju ja mil moel Bronx Wood Grupp tasus E Vile 13.09.2017 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse lepingu eest. Kui hageja viidatud dokumendi esitab, on kostjal võimalik ka alusetult saadu tagastada. On raske uskuda, et VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVV isik, suudaks hoomata oma metsa väärtust, veelgi enam tulumaksu maksmise nüansse ning teha ettepanekuid näilike tehingute tegemiseks, et tasuda vähem tulumaksu. Kindalasti ei olnud E V võimeline välja mõtlema skeemi, mille alusel ta tasuks vähem tulumaksu kasvava metsa võõrandamise eest ning tegema ettepanekuid tehingute sõlmimiseks. On enam kui tõenäoline, et metsa hinna ütles müüjale ostja ning tegi ka ettepaneku maksta maa eest 15 000 eurot ja metsa raiumise eest 2000 eurot. Kaudselt kinnitab seda ka asjaolu, et kasvava metsa võõrandamise lepingu projekt oli koostatud ostja poolt ning sisaldas ainult müüja vastutuse punkte. Ostja kohustuste rikkumise eest ei olnud mingisugust vastutust ette näha. Seega on hageja väited paljasõnalised ning ei seostu objektiivsete asjaoludega. Kostja seaduslik esindaja, eestkostja A K on 2.mail 2018.a. esitanud kohtule avalduse E Vi poolt 13.septembril 2017.a. Bronx Wood OÜ-ga sõlmitud kinnistu asukohaga Saaremaal VVVVVVVVVVVVVV kinnistul katastriüksuse tunnusega VVVVVVVVVVVVVV ostumüügilepingu, millega E.V võõrandas ühe osa oma kinnistust ligikaudne suurus 6,63 ha 15 000 euro eest, tagantjärgi heaks kiitmiseks ning Pärnu Maakohtu 01.juuni 2018.a. kohtumäärusega (vastuse lisa 6) on tehing heaks kiidetud. Seega pole nimetatud tehing tühine ning ei kuulu tagasitäitmisele. Käesolevas tsiviilasjas on kostja E Vile tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mis on tuvastanud, et tehingute tegemise ajal 13.09.2017 oli ta nõrgamõistuslik lapseeast ning piiratud teovõimega.
2-18-19572 Seega oli 13.09.2017 tehtud kahepoolne tehing- kasvava metsa raieõiguse müük tühine kooskõlas TsÜS § 11 lg-ga 1. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja on tsiviilasja menetluse ökonoomika printsiibist tulenevalt nõus tunnistama, et lepingu tasu 2000 eurot on tasutud E Vile sularahas, mis kuuluks tehingu tühisuse tõttu hagejale- Bronx Wood Grupp OÜ-le tagastamisele. Ometigi on poolte vahel olnud eelmise vaidluse- 2-17-17147 menetluskulud summas 462 eurot hagejalt Bronx Wood Grupp OÜ-lt Tallinna Ringkonnakohtu poolt kostja kasuks välja mõistetud (Riigikohus keeldus hageja määruskaebust menetlusse võtmast), mistõttu teeb kostja hagejale tagastatava summa osas tasaarvestuse 2000-462= 1538 eurot, kooskõlas VÕS § 197 ja 198 (lisa 1). Käesoleva asja eest nõuab kostja hagejalt menetluskulusid 2964,00 euro suuruses, millest 1538,00 euro osas teeb kostja samuti tasaarvestuse. Hageja Bronx Wood Grupp OÜ on kostjaga 13.09.2017 sõlminud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille eest ta on väidetavalt tasunud 2000 eurot. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks ta nõuab tühise tehingu järgi tagastamisele kuuluva 2000 asemel 15 000 eurot, hageja pole seda summat ju kostjale andnud, pole ka selles ulatuses kahju saanud. Seega on ebaõiged hageja Bronx Wood Grupp OÜ väited, et tegemist on näilike tehingutega ning et tagasitäitmine toimub nii nagu see oleks olnud tegelike tehingute järgi, kuna puudub kahepoolse tehingu tegemiseks vajalikud kaks poolt (on vaid üks pool) ning kasvava metsa võõrandamise leping oli tühine algusest peale ning on tagasitäidetav väidetava 2000 tasutud euro ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Esitatud hagis leiab hageja, et kostja peab talle hüvitama läbi hagi tagamise raieõiguse keelamise tõttu tekkinud varalise kahju raieõiguse ostusumma näol st 15 000 eurot, raieõiguse takistamise tõttu leppetrahvi 3000 eurot ja alternatiivselt soovib hageja hagi tagamisega tekitatud kahju 15 000 euro hüvitamist. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga sõlminud raieõiguse võõrandamise lepingut vaba tahte alusel, kuna ta ei mõistnud mõõduka vaimse alaarengu tõttu 13.09.2017 toimunud metsamüügi tehingut sisuliselt ja seega ei olnud võimeline juhtima teadlikult oma tegusid.
6.Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 13.09.2017. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kinnistul katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVV. Nimetatud lepingu p 6 kohaselt tasus hageja raieõiguse eest kostjale 2 000 eurot ning p 9 alusel oli hagejal õigus teostada raieõigust kuni ühe aasta möödumiseni metsateatises näidatud raieõiguse algustähtajast /t.l. 6-9/; - metsateatise kohaselt oli raieõiguse algustähtaeg 28. september 2017.a, mistõttu sai raieõigust teostada kuni 28. septembri 2018. a. / 48-49/; - samal kuupäeval so 13.09.2017 sõlmisid kostja ja OÜ Bronx Wood kinnistu registriosa nrga VVVVVVVV jagamisel tekkinud kinnistu katastritunnusega VVVVVVVVVVVVV müügi- ja asjaõiguslepingu. Kinnistu müügilepingu p 2.2 alusel tasus OÜ Bronx Wood jagamisel tekkiva kinnistu omandamise eest kostjale ostuhinna 15 000 eurot /t.l. 10-14/; -18.09.2017 võõrandas hageja kostjalt ostetud kasvava metsa raieõiguse edasi A&P Mets ASle hinnaga 28 800 eurot /t.l. 65-68/; - kostja poolt tellitud 13.12.2017 metsa väärtuse hindamise akti kohaselt on kinnistul katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVVmetsamaa ja kasvava metsa müügihinnaks 39 000 -44 000 eurot /t.l. 103-105/; 14.12.2017 esitas E V Pärnu Maakohtule hagi OÜ Bronx Wood (esialgne kostja) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks – ts asi nr 2-17-17147 /t.l. 154/;
2-18-19572 - enne hagi esitamist rahuldas maakohus ts asjas nr 2-17-17147 17.11.2017 ja 29.11.2017 määrusega E.Vi taotluse hagi tagamiseks ja määras:1) Hagi tagamise korras seada käsutamise keelumärge OÜ-le Bronx Wood (registrikood 10334558) kuuluvale kinnistule asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, VVVVVVVVVVVVVV) E Vi VVVVVVVVVVVVkasuks; 2) Kohustada OÜ-t Bronx Wood peatama OÜ-le Bronx Wood kuuluval kinnisasjal (registriosa nr 9186950) asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, VVVVVVVVVVVVVVVV raie teostamine ja omandatud metsa kasutamine või mistahes kohustuse tagamine; 3) Kohustada OÜ-t Bronx Wood peatama E Vile kuuluval kinnisasjal (registriosa nr VVVVVVVVVV) asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, VVVVVVVVVVVVVVV (katastriüksus VVVVVVVVV) raie teostamine ja omandatud metsa kasutamine mistahes viisil või mistahes kohustuse tagamiseks; 4) keelata raie teostamine E Vile (V, isikukood VVVVVVVV) kuuluvale kinnistul asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, VVVVVVVVVVVV - 23.01.2018 esitas hageja maakohtule taotluse kostja asendamiseks ja menetluse peatamiseks, milles palus asendada esialgne kostja OÜ-ga Bronx Wood Grupp (registrikood 10817742) (kostja), kuna esimene kostja oli hagiavaldusse esitatud ekslikult ning peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17147 kuni tsiviilasjas nr 2-17-16999 otsuse jõustumiseni; - 24.01.2018 määrusega asendas Pärnu Maakohus kostja ja peatas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-16999 tehtava lahendi jõustumiseni. - Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega ts asjas nr 2-17-16999 seati E Vi üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks A K kuni 20.03.2023 /t.l. 50/; -Pärnu Maakohtu 1.06.2018 määrusega on tagantjärele heaks kiidetud eestkostja avalduse alusel kostja ja OÜ Bronx Wood vahel 13.09.2017 sõlmitud kinnistu ostu-müügileping /t.l. 56/ ; - 02.10.2018 esitas hageja E.V ts asjas 2-17-17147 Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. - 03.10.2018 määrusega võttis Pärnu Maakohus hageja loobumise hagist vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning määras tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (resolutsiooni punkt 3). - 14.12.2018 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus Bronx Wood Grupp OÜ määruskaebuse osaliselt ja tühistas Pärnu Maakohtu 03.10.2018 määruse osas, millega kohus jättis menetluses kõik menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. - 11.01.2019 määrusega taastas Pärnu Maakohus menetluse E Vi hagis OÜ Bronx Wood Grupp vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ning toimetas hageja taotluse hagist loobumiseks kätte kostjale ja andis talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks; - Pärnu Maakohtu 21.01.2019 määrusega võeti vastu hageja E Vi loobumise hagist OÜ Bronx Wood Grupp vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja lõpetati tsiviilasja nr. 2-17-17147 menetlus; tühistati 17.11.2017, 29.11.2017 ja 01.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda; -28.01.2019 on A&P Mets AS saatnud hagejale 18.09.2017 lepingust taganemise avalduse alates 28.01.2019 ja nõude lepinguhinna ja leppetrahvi 3000 euro tasumiseks /t.l. 70-71/; - Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2019 määrusega, mis jõustus 31.07.2019 otsustati: 1) Pärnu Maakohtu 21.01.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2) Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Bronx Wood Grupp kanda. 3) Rahuldada E Vi avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 4) Määrata kindlaks ning mõista OÜ-lt Bronx Wood Grupp E Vi kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 462 eurot (s.o
2-18-19572 lepingulise esindaja kulu). 5) Jätta rahuldamata E Vi avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 216 euro ulatuses; - käesolevas asjas teostati E Vi suhtes kohtu määramisel kohtupsühhiaatriaekspertiis ning ekspertiisiakti / t.l. 137/ järelduste kohaselt on E V
VVVVVVVVVVVVVV.
VVVVVVVVVVVVVVVVV, mistõttu ta ei olnud 13.09.2017a. võimeline ise oma tegusid juhtima ja neist aru saama. E V ei olnud VVVVVVVVVVVV tõttu 13.09.2017a.võimeline konstrueerima tulumaksu maksmise optimeerimiseks komplekstehingut, milles ühele ettevõttele müüakse kinnistu koos metsaga poole kallimalt ning teisele ettevõttele müüakse kasvav mets enam kui kümme korda odavamalt. E V ei olnud VVVVVVVVVVVVVV tõttu 13.09.2017a. võimeline hindama metsa väärtust objektiivselt ja ei oska õigesti hinnata olukordi ning ette näha metsa müümisest tulenevat tulumaksu maksmise optimeerimist. VVVVVVVVVVVV tõttu ei mõistnud E V 13.09.2017a. tema ümber toimunud metsamüügi tehingut sisuliselt ja seega ei olnud ta võimeline juhtima teadlikult oma tegusid.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alaealisel ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 11 lg l kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Antud juhul ei ole raieõiguse võõrandamise tehingut hiljem heaks kiidetud. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Kuivõrd hageja ei saa nõuda tühise kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõue jätta rahuldamata. Lepingu tühisuse korral toimub tagasitäitmine vaid juhul, kui esinevad VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud eeldused. Esmaseks eelduseks on isiku rikastumine. Kostja ei eita tühise kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel 2000 euro saamist ja möönab, et see kuuluks hagejale tagastamisele, kuid kuna kostjal on hageja vastu ts asjast nr 2-17-17147 tulenev jõustunud lahendiga väljamõistetud menetluskulude nõue /t.l. 154/ summas 462 eurot, siis teeb kostja hagejale tagastatava summa osas tasaarvestuse 2000-462= 1538 eurot, kooskõlas VÕS §-dega 197 ja 198 /vt kostja 28.08.2019 menetlusdokument t.l. 152/. Käesolevas asjas nõuab kostja hagejalt menetluskulusid 2964 euro suuruses, millest 1538 euro osas on kostja samuti tasaarvestust soovinud /vt kostja 13.11.2019 menetlusdokument t.l. 177/.
8.VÕS § 197 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Riigikohus on leidnud, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangu saab tasaarvestada ainult olemasolevaid nõudeid. Kuna hagejal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, siis saab seda tasaarvestada. Hageja ei ole kostja tasaarvestuse nõudele vastuväiteid esitanud.
2-18-19572 Kohus leiab, et olukorras kus kostja on tasaarvestanud alusetult saadud 2000 eurot oma menetluskulude nõudega kattuvas ulatuses, on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud VÕS § 186 p 2 alusel. Mis puutub kostja ja Bronx Wood OÜ vahel 13.09.2017.a sõlmitud kinnistu ostumüügilepingusse, millega E.V võõrandas ühe osa oma kinnistust 15 000 euro eest, siis see on Pärnu Maakohtu 1.062018.a. määrusega tagantjärgi heaks kiidetud ja seega pole nimetatud tehing tühine ning ei kuulu tagasitäitmisele.
9.Nagu nähtub asja materjalist on kostja näol tegemist juba lapseeast vaimse alarenguga isikuga, mis avaldub tema juures sõnavara piiratuses, sotsiaalses abituses, suhtlemisraskustes, mõttekäigu primitiivuses, üldistusabstraktsioonivõime puudulikkuses. Mõistlikult käituval inimesel on võimalik hageja vaimsest olukorrast koheselt tõene pilt ette saada. Metsamaa ja raieõiguse müümisel hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, on hageja vaimset seisundit teise poole poolt ära kasutatud. Kohtu hinnangul oli peale metsamaa ja kasvava metsa tegeliku väärtuse selgumist õigustatud kostja õiguste kaitseks kohtusse pöördumine raieõiguse võõrandamise tehingu tühisuse tunnustamiseks ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks hagi tagamise taotlemine (ts asi nr 2-1717147). Hageja hagi tagamisi ei vaidlustanud. Samuti oli kõnealuses tsiviilasjas õigustatud menetluse peatamine, kuni E Vi eestkoste seadmise asjas lahendi jõustumiseni, mille raames anti mh hinnang E.Vi teovõimele. Hageja menetluse peatamise määrust ei vaidlustanud.
10.TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2019 määrusest nähtub /t.l. 154/, et hageja (E.V) loobus tsiviilasjas nr 2-17-17147 hagist, sest hageja ja kostja OÜ Bronx Wood Grupp) poolt 13.09.2017 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping oli sõlmitud raieõiguse teostamiseks 1 aasta jooksul, metsateatis raiumiseks oli välja antud 28.09.2017 ning metsateatise tähtaeg oli möödunud. Seega ei saanud kostja selle lepingu alusel enam oma raieõigust teostada ja hageja saavutas enda soovitu, mistõttu puudus vajadus asja edasiseks menetlemiseks. Seega puudub alus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks TsMS § 371 lg 1 p 1 alustel ning hageja alternatiivne nõue tuleb samuti rahuldamata jätta. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi rahuldamata.
11.Kuna hagi jääb rahuldamata tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel Pärnu Maakohtu 7.02.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise /t.l. 91/, millega kohus keelas raie teostamise kostjale kuuluval kinnistul katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVVja Keskkonnaametil raieõigusega seonduvate mistahes lubade menetlemise.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud juhul jätab kohus hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
12.1.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja /t.l. 177-178/, milles palub määrata kostja menetluskulude suuruseks kokku 3219 eurot, mis koosnevad kostja esindaja tasust summas 2964 eurot ja ekspertiisitasust 255 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ta soovib ka käibemaksu väljamõistmist hagejalt. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
12.2.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas oma seisukohta avaldanud.
2-18-19572
12.3.Kohus hinnanud kostja esindaja poolt käesolevas asjas teostatud õigusabitoiminguid, koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Osutatud õigusabi on kostjale osutatud mahus olnud põhjendatud ja vajalik. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasuks on 120 eurot (lisandub käibemaks 24 eurot) /vt t.l. 156/, mida võib esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid arvestades pidada põhjendatuks tasuks. Ka Riigikohus on nimetatud tunnitasu põhjendatuks pidanud (3-2-193-13). Õigusabi on osutatud 20,02 tunni ulatuses. Arvestades asjaolu, et kostja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kostja põhjendatud õigusabikulude suurus 2964 eurot (148x20,02 tundi). Hageja peab kostjale hüvitama ka ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 255 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja kostjale hüvitama menetluskulud summas 1681 eurot (2000462=1538; 3219-1538=1681). Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.