Võlaõigus

SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb Bondora AS ja X vahel 30.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4541708 ja 05.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4476863, mille alusel kostja sai laenu kokku 900 eurot. Kostja rikkus lepingutest tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 30.12.2024 erakorraliselt üles. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 821,82 euro ja 14,58 euro viivise tasumist. Hageja nõuab ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõla (821,82 eurot) tasumata osalt aastas alates 27.02.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõuab hageja vaid põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist. Kostja sai laenu 900 eurot ja on teinud tagasimakseid 78,18 eurot. Hageja on arvestanud kõik maksed põhivõla katteks, mille tulemusena on põhivõla jääk 821,82 eurot. Hageja ei nõua intressi ega muude lepingujärgsete tasude (sissenõudmiskulu, haldustasu) maksmist. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab seadusele ning kuna hageja nõue on piiratud põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumise nõudega, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal oleks, juhul kui jaatada selle põhimõtte rikkumist. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 25.04.2025 avaliku E-toimiku kaudu. Hagile vastamise tähtpäev oli 15.05.2025. Kostja hagile ei vastanud. Kuna kostja hagile

ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, maakohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 245 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 1,5 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamises ning riigilõivu tasumises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole ülemäärane. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1,5 * 80 = 120 eurot. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 245 + 120 + 20 = 385 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.