Kostja I: Morfeme OÜ (registrikood 12070767) Kostja II: I V (isikukood xxxx) Kostja III: O V (isikukood xxxx) Kostjate esindaja: Paul Paas, e-post [email protected] Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSION
1.Rahuldada hagiavaldus täies ulatuses.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks põhinõudena 23 065,11 eurot.
3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 734,89 eurot.
4.Välja mõista kostjalt I hageja kasuks sissenõudmiskulu 80 eurot.
5.Välja mõista kostjalt II hageja kasuks sissenõudmiskulu 60 eurot.
6.Välja mõista kostjalt III hageja kasuks sissenõudmiskulu 60 eurot.
7.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
8.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 1 308 eurot.
9.Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt summas 1 308 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Liisinguleping nr 201308233
Hageja ja kostja I sõlmisid 31.05.2013.a. liisingulepingu nr 201308233. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse veoauto xxxx, tehasetähis xxxx, väljalaskeaasta 2007.
Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja II ning kostja III käenduslepingu nr 201308233. Käenduslepingu kohaselt vastutavad kostja II ja kostja III solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Iga käendaja vastutuse maksimumsumma on 44 064,00 eurot.
Kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 29.05.2015.a. liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 3 463,40 eurot (arve nr 12855002 summas 611,09 eurot; arve nr 12901113 summas 560,60 eurot; arve nr 12939836 summas 603,08 eurot; arve nr 12982222 summas 604,10 eurot; arve nr 13026093 summas 639,06 eurot; arve nr 13066806 summas 690,11 eurot; arve nr 13109206 summas 927,05 eurot). Kostja arvelduste saldo on 1 154,53 eurot ning kostja on eeltoodud arvete esitamise perioodil teinud makseid, kuid mitte täies ulatuses.
Vara valdus taastati 06.07.2015.a. ja hageja esindaja Credit Expert OÜ fikseeris selle üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr xxxx. Hageja esindaja suunas vara hoiule xxxx OÜ’sse. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis märgiti ka varal esinenud puudused: „Esiklaasis mõrad, parem esiudutuleklaas katki. Küljepeegli korpused katki, mõlemad tagumised poritiivad katki. Rehvid kulunud.“ Vara seisukord on näha seal tehtud fotodelt. xxxx OÜ vaatas vara üle ja
koostas 30.07.2015.a. hindamisakti, mille kohaselt hinnati vara turuhinnaks 18 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Sõiduk müüdi 24.11.2017.a. hinnaga 9 120 eurot (km-ga), mis on käibemaksuta 7 600 eurot. xxxx OÜ teostas sõidukile müügieelselt välispesu, salongipuhastuse ja eemaldas sõidukilt kleebised, mille eest esitas arve nr 4861 summas 195 eurot ja müügikulu arve nr 6180 kogusummas 955,11 eurot. Antud arvel on märgitud müügiteenusena 380 eurot, ARK kulu 100 eurot, sõidukile lisatud kütus 115,11 eurot ja sõidukile teostatud elektritööd ja mootori käivitamine 360 eurot ehk kokku 955,11 eurot. Seega on müügiga kaasnev kogukulu 1 150,11 eurot.
Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 7 600 eurot ja vara jääkmaksumus oli 16 308,38 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 8 708,38 eurot (16 308,38 – 7 600 = 8 708,38).
Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1 314,84 eurot: kaskokindlustuse kulu summas 164,73 eurot, vara müügiga seotud kulud kogusummas 1 150,11 eurot.
Kokkuvõtvalt on hageja liisingulepingust nr 201308233 tulenev solidaarnõue kostjate vastu summas 13 486,62 eurot (tasumata lepingumaksed summas 3 463,40 eurot, müügikahjust summas 8 708,38 eurot ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulud summas 1 314,84 eurot). Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist, liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas.
Liisinguleping nr 201400238
Hageja ja kostja I sõlmisid 23.01.2014.a. liisingulepingu nr 201400238. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse veoauto xxxx, tehasetähis xxxx, väljalaskeaasta 2006.
10.Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja II ning kostja III käenduslepingu nr 201400238. Käenduslepingu kohaselt vastutavad kostja II ja kostja III solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Iga käendaja vastutuse maksimumsumma on 31 104,00 eurot.
11.Kuivõrd kostja I jättis liisingumakse tähtaegselt tasumata, ütles hageja 29.05.2015.a. liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 2 681,59 eurot (arve nr 12855004 summas 458,40 eurot; arve nr 12901115 summas 518,96 eurot; arve nr 12939838 summas 519,43 eurot; arve nr 12982224 summas 558,00 eurot; arve nr 13026095 summas 512,26 eurot; arve nr 13066808 summas 521,59 eurot; arve nr 13109208 summas 570,31 eurot). Kostja tasumata arvelduste saldo on 1 662,42 eurot ning kostja I on eeltoodud arvete esitamise perioodil teinud makseid, kuid mitte täies ulatuses.
12.Hagejal õnnestus vara valdus taastada 29.06.2015.a. vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile nr xxxx. Hageja esindaja suunas vara hoiule xxxx OÜ’sse. Vara üleandmisevastuvõtmise aktis märgiti ka varal esinenud puudused: „Tagumine reg. number puudub, tagumised poritiivad katki, parema küljepeeglite korpused katki.“ Vara seisukord on näha seal tehtud fotodelt. Kuivõrd liisinguvõtja vara 5 päeva jooksul ei tagastanud, siis kasutas hageja
liisingueseme tagastamiseks Credit Expert OÜ abi ning Credit Expert OÜ esitas vara tagastusteenuse eest arve nr 04027 summas 250 eurot.
13.Krone Scanbalt OÜ vaatas vara üle ja koostas 30.07.2015.a. hindamisakti, mille kohaselt hinnati vara turuhinnaks 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
14.Sõiduk müüdi 18.10.2017.a. hinnaga 9 300 eurot (km-ga), mis on käibemaksuta 7 750 eurot. xxxx OÜ teostas müügieelselt sõidukile välispesu ja keemilise puhastuse, mille eest esitas arve nr 4861 summas 195 eurot. Sõidukile lisati kütust ja xxxx OÜ esitas kütuse eest arve nr 4896 summas 51,72 eurot. Sõiduki müügiteenuse kulu arve nr 6139 kogusummas 487,50 eurot. Antud arvel on märgitud müügiteenusena 387,50 eurot, ARK kulu 100 eurot ehk kokku 487,50 eurot. Seega on müügiga kaasnev kogukulu 734,22 eurot.
15.Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 7 750 eurot ja vara jääkmaksumus oli 13 527,06 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 5 777,06 eurot (13 527,06 – 7 750 = 5 777,06).
16.Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1 119,84 eurot (kaskokindlustuse kulu summas 135,62 eurot, vara tagastusteenuse kulu 250 eurot, vara müügiga seotud kulud kogusummas 734,22 eurot).
17.Kokkuvõtvalt on liisingulepingust nr 201400238 tulenev hageja solidaarnõue kostjate vastu summas 9 578,49 eurot (tasumata lepingumaksed summas 2 681,59 eurot, müügikahju summas 5 777,06 eurot ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulud summas 1 119,84 eurot). Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist, liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas.
18.Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja vastuväited
19.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
20.Kostjal I tekkisid majanduslikud raskused ja ta tagastas liisingulepingu objektiks olevad sõidukid hagejale.
21.Hageja ei hakanud liisingu objektiks olevaid sõidukorras sõidukeid kohe müüma, vaid hakkas neid hooldama ja osaliselt kulunud detaile välja vahetama. Kostjad I ja II on seisukohal, et selline tegevus ainult suurendas kostjatele esitatavat nõuet, sest kasutatud sõidukitele tehtud kulutused ei kata sõiduki turuväärtuse kasvu ja lisaks sellele ainult suurendasid kostjatele arvestatavat viivist. Hagiavalduse punktide 1.5 ja 2.2.5 kohaselt sai hageja sõidukid oma valdusse 06.07.2015 ja 29.06.2015. Hagiavalduse punktide 1.7 ja 18.2.7 kohaselt suunati sõidukid müüki alles 24.11.2017 ja 18.10.2017. Seega suunati sõidukid müüki alles kaks aastat hiljem ja sellega on tegemist juba hageja poolse viivitusega. Kuna sõidukite hind sõltub sõidukite vanusest, st mida vanem sõiduk seda odavam, siis järelikult langes sõidukite võimalik müügihind ja turuväärtus jällegi hageja enda tegevuse tulemusena.
22.Viivise määr on ülemäära kõrge. lepingu sõlmimisel oli kostjad seatud olukorda, kus nad ei saanud mõjutada viivismäära vähendamist mõistliku suuruseni. Viivis ei ole panga intress, mille pealt lepingupool soovib sisuliselt teenida intresse. 0,2% viivise määr päevas tähendab 73-protsendist viivise määra aastas. Kostjad on seisukohal, et viiviste osas tuleks piirduda
VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses toodud viivismääraga. Seda enam, et kaks kostjatest on eraisikud.
23.Hageja seisukohtades on märgitud, et vara pandi müüki 11.08.2015 ja alandatud hindadega 28.10.2015, 28.01.2016, 03.05.2016, 09.08.2016, 24.01.2017, 21.04.2017, 28.07.2017, 19.09.2017. Kostjad on seisukohal, et hageja poolne pikk müügiprotsess on tingitud valest alghinnast (turu väärtuse hinnast) ja valest pakkumismetoodikast.
24.Turuväärtuse hind on kauba see hind, mille eest seda kaupa turul ka ostetakse. Kuna kauba turuväärtust tuli korduvalt alandada, siis on üheselt selge, et kauba turuväärtus on määratletud valesti. Alghinna (turuväärtuse) määramise korraldas hageja, mis omakorda põhjustas korduva ümberhindamise ja müügi protsessi venimise. Hageja on ka vastutav müügi venimise eest. Kostjad ei olnud korraldanud kauba turuväärtuse hindamist ja müüki. Kostjatel oli lubatud ainult hageja poolt määratud hinnast kõrgema hinnaga ostja leidmine. Vale on hageja on seisukoht, et hind, millega õnnestus vara müüa, oligi ühtlasi ka sõiduki tagastamise aegne turuhind.
25.Müüdavaks kaubaks olid kasutatud veokid, mille turuhind sõltub veoki vanusest ja ekspluatatsiooni algusajast. Hagiavalduse kohaselt oli ühe veoki väljalaske aasta 2007 ja see anti kostjale I üle 2013.a.. Teise veoki väljalaske aasta 2006 ja see anti kostjale I üle 2014.a.. Hagiavaldusele lisatud vara vastuvõtuaktidest ei selgu veokite läbisõit. Loomulikult on turuväärtusel vahe, kas veok 8 või 10 aastat vana. Seega veokite tegelik turuväärtus langes kaheaastase müügiprotsessi käigus. Kostjad ei pea kandma eelmainitud hinnalangusest tulenevat kahju ja viiviseid.
26.Vale on hageja väide, et kostjatel oli võimalus liisinguese välja osta. Kostjatel selline võimalus puudus rahaliste vahendite puudumise tõttu ja veokite rakendamise võimaluse puudumise tõttu.
27.Lähtudes eeltoodust paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendav osa
28.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, asjas esitatud tõenditega ning, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
29.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg-s 2 on sätestatud, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
30.Kohus on tuvastanud alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: • Luminor Liising AS ning Morfeme OÜ sõlmisid 31.05.2013.a. liisingulepingu nr 201308233 (tl 7-8) ja 23.01.2014.a. liisingulepingu nr 201400238 (tl 31-32);
• Hageja ja kostja II ning kostja III sõlmisid 31.05.2013.a. liisingulepingut nr 201308233 tagava käenduslepingu, millega kostja II ja kostja III käendasid kostja I liisinglepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p 2 näeb ette iga käendaja kohustuste ülempiiri: 44 064 eurot (tl 11-12). Hageja ja kostja II ning kostja III sõlmisid 23.01.2014.a. liisingulepingut nr 201400238 tagava käenduslepingu, millega kostja II ja kostja III käendasid kostja I liisinglepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p 2 näeb ette iga käendaja kohustuste ülempiiri: 31 104 eurot (tl 35-36); • 29.05.2015.a. esitas hageja kostjatele liisingulepingute ülesütlemise teated (tl 13, 37); • 06.07.2015.a. taastati liisingulepingu nr 201308233 liisingueseme (edaspidi liisinguese 1) valdus ning 29.06.2015.a. taastati liisingulepingu nr 201400238 liisingueseme (edaspidi liisinguese 2) valdus (tl 1-5); • Liisingulepingu nr 201308233 puhul on tasumata lepingumakseid summas 3 463,40 eurot ning liisingulepingu nr 201400238 puhul on tasumata lepingumakseid summas 2 681,59 eurot (tl 1-5).
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses peavad kostjad hüvitama hagejale kui liisinguandjale liisinguesemete müügikahju, nende tagastamisega seotud kulutused ja viivised. Lepingute kvalifikatsioon
32.Luminor Liising AS ning Morfeme OÜ sõlmisid 31.05.2013.a. liisingulepingu nr 201308233 ja 23.01.2014.a. liisingulepingu nr 201400238.
33.Vaidlusalused liisingulepingud vastavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgsetele liisingulepingu tunnustele. Viidatud sätte kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on VÕS § 401 lg 2 järgi ühtlasi krediidileping. Lepingute lõppemine
34.29.05.2015.a. esitas hageja kostjatele liisingulepingute ülesütlemise teated. Lepingud lõppesid hageja poolt lepingute ülesütlemisega. Liisingulepingutest tulenevad nõuded
35.VÕS § 361 kohaselt on liisinguvõtja peamiseks kohustuseks maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. Sama kohustus tuleneb ka poolte vahel sõlmitud lepingutest. Täiendavalt leppisid pooled lepingutes kokku intressi tasumise kohustuses. VÕS § 8 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
36.Pooled ei vaidle selle üle, et liisingulepingu nr 201308233 puhul on tasumata lepingumakseid summas 3 463,40 eurot ning liisingulepingu nr 201400238 puhul on tasumata lepingumakseid summas 2 681,59 eurot. Kostjad ei ole esitanud nimetatud nõuete osas mistahes sisulisi
vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja nõue liisingulepingustest tulenevate võlgnevuste osas on põhjendatud ning kuulub kostjalt I väljamõistmisele VÕS § 361 alusel.
37.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS § 367 lg 2). Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki väärtuse määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 65, mille kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 367 lg 4 näeb ette, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
38.Täiendavalt tuleb kohaldada Luminor Liising AS ning Morfeme OÜ vahel sõlmitud liisingulepingutes sätestatut sedavõrd, kuivõrd tegu ei ole tühiste tüüptingimustega. Asja lahendades on kohtu kohustus muu hulgas tüüptingimuse tühisuse tuvastamine, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-109-11, p 12; 3-2-1-56-08, p 13, 3-2-1-10613, p 24).
39.Hageja müüs liisingueseme 1 24.11.2017.a. (mille valdus taastati 06.07.2015.a.) hinnaga 7 600 eurot (käibemaksuta hind) ning liisingueseme 2 18.10.2017.a. (mille valdus taastati 29.06.2015.a.) hinnaga 7 750 eurot (käibemaksuta hind). Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal liisingueseme 1 puhul müügikahju 8 708,38 eurot ning liisingueseme 2 puhul 5 777,06 eurot.
40.Kostjad on leidnud, et kuna liisinguesemed müüdi alles kaks aastat hiljem, on tegemist hageja poolse viivitusega. Kostja tõi välja, et sõidukite hind sõltub sõidukite vanusest, järelikult langes sõidukite võimalik müügihind ja turuväärtus hageja enda tegevuse tulemusena.
41.Liisingulepingute punktis 6.7. on välja toodud, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse ja põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie päeva jooksul alates liisinguandja poolt nõude esitamisest. Samade lepingute punkt 6.8. ütleb, et kui liisinguandjal ei õnnestu vara võõrandada kolme kalendrikuu jooksul alates lepingu ülesütlemisest, siis on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt kahju hüvitamist lepingu punktis 6.7. sätestatud summas.
42.Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08, p 18), et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja
selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi.
43.30.07.2015.a. ehk paar nädalat pärast valduse taastamist on koostatud liisingueseme 1 kohta hindamisakt, mille kohaselt on liisingueseme 1 turuhinnaks 18 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 30.07.2015.a. ehk paar nädalat pärast valduse taastamist on koostatud liisingueseme 2 kohta hindamisakt, mille kohaselt on liisingueseme 2 turuhinnaks 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelnevast tulenevalt nähtub, et liisinguese 1 müüdi 10 400 euro võrra odavamalt (18 000 – 7 600) ning liisinguese 2 müüdi 7 250 euro võrra odavamalt (15 000 – 7 750). Hinnaerinevus on üle 10% turuväärtusest ning seetõttu tuleb lähtuda VÕS § 367 lg-st 3 ehk liisinguesemete väärtusest tagastamise hetkel. VÕS § 42 lg 2 sätestatut arvestades, kehtib hageja ja kostja vaheline kokkulepe üksnes siis, kui liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt eseme turuväärtusest.
44.Riigikohus on korduvalt leidnud, et vastupidine tüüptingimus, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses, on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine (3-2-1-33-08 p 17 ja 3-2-1-52-11 p 15). Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08, p 17), et selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses.
45.Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud ja tõendanud, et müügiprotsessi tulemusel üritati vara realiseerida parimal võimalikul viisil. Varade kuulutused avaldati auto24.ee portaalis, mis on Eestis tuntud kasutatud sõidukite müügiplatvorm. 18.10.2018.a hageja seisukohas on hageja selgitanud, et hageja suunas mõlemad varad müüki 11.08.2015.a ning teavitas kostjaid samal päeval e-kirja teel (tl 93), et alustab varade realiseerimise protsessi. Liisingulepingu nr 201308233 vara nimetusega xxxx suunatakse müüki hinnaga 22 400 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Liisingulepingu nr 201400238 vara nimetusega xxxx suunati müüki hinnaga 19 000 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Hageja selgituste kohaselt ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et varade müügihindasid on vähendatud järk-järgult ligi kahe aastase perioodi jooksul. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul on liisinguasja teinud mõistlikke pingutusi müüa asi võimalikult kiiresti ja võimalikult hea hinnaga, asja turuhind ja müügiperiood on aga kujunenud vabaturu tingimustes. Hageja on võimaldanud kostjatel müügiprotsessis osaleda, tehes neile ettepaneku müüa asi hageja kontrolli all või teada anda, kui kostjad leiavad varale ise ostja (vt hageja e-kirju kostjatele, tl 93-101). Seega oli kohtu hinnangul kostjatel võimalik mõjutada varade realiseerimise protsessi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liisingulepingu eseme müügihind on vastavuses turuväärtusega.
46.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et liisingulepingute esemed on müüdud parimal võimalikul viisil ja vastavad turuväärtusele. Kohus on seisukohal, et liisingueseme 1 puhul müügikahju summas 8 708,38 eurot ning liisingueseme 2 puhul summas 5 777,06 eurot tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks.
47.Hageja nõuab kostjatelt liisingulepingu nr 201308233 ülesütlemisega seotud kulusid summas 1 314,84 eurot ja liisingulepingu nr 201400238 ülesütlemisega seotud kulusid summas
1 119,84 eurot. Kostjad väitsid, et hageja ei hakanud liisinguesemeid kohe müüma, vaid hakkas neid hooldama ja osaliselt kulunud detaile välja vahetama. Nad on seisukohal, et selline tegevus suurendas kostjatele esitatavat nõuet, sest kasutatud sõidukitele tehtud kulutused ei kata sõiduki turuväärtuse kasvu ja lisaks suurendati kostjatele arvestatavat viivist.
48.Riigikohus on sedastanud, et olukorras, kus liisinguvõtja vaidleb liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb kohtul lisakulude hüvitamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas iga lisakulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkis liisingulepingu ülesütlemise tõttu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 13). Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas lisakulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkisid liisingulepingu ülesütlemise tõttu.
49.Liisingulepingu nr 201308233 ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1 314,84 eurot: 1) Kaskokindlustuse kulu summas 164,73 eurot. Vastavalt kindlustusteatisele nr ZK201504070099 on kindlustusperiood üks aasta ning kindlustusmakse kuus 96,93 eurot. Hageja tasus ise kostja eest kindlustusmakseid perioodil 17.06.2015-06.08.2015 ehk 51 päeva. Arvutuskäik: (96,93 / 30) * 51 = 164,73 eurot. 2) Vara müügiga seotud kulud kogusummas 1 150,11 eurot ehk vara müügiks ettevalmistamine 195 eurot vastavalt xxxx OÜ arvele 4861, välispesu, salongipuhastuse ja sõidukilt kleepsude eemaldamine. Lisaks kulud vastavalt xxxx OÜ arvele 6180, mis koosneb müügiteenusest 380 eurot ja ARK kulust 100 eurot ning lisaks sõidukile lisatud kütuse kulust 115,11 eurot ja sõidukile teostatud elektritööde ja mootori käivitamise kulust 360 eurot.
50.Liisingulepingu nr 201400238 ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1 119,84 eurot: 1) Kaskokindlustuse kulu summas 135,62 eurot. Vastavalt kindlustusteatisele nr ZK201506040107 on kindlustusperiood üks aasta ning kindlustusmakse kuus 81,37 eurot. Hageja tasus ise kostja eest kindlustusmakseid perioodil 14.06.2015-05.08.2015 ehk 50 päeva. Arvutuskäik: (81,37 / 30) * 50 = 135,62 eurot. 2) Vara tagastusteenuse kulu 250 eurot vastavalt Credit Expert OÜ arvele 04027. 3) Vara müügiga seotud kulud kogusummas 734,22 eurot vastavalt xxxx OÜ arvele 4861 summas 195 eurot, arvele 4861 ja arvele 6139.
51.Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja kindlustusega seotud kulu ning vara tagastusteenusega seotud kulu osas. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega. Hageja on selgitanud kohtule, et tegemist oli remonti ja hooldust vajavate sõidukitega. Kohus on seisukohal, et hagejale ei saa ette heita, et hageja oleks pidanud müüma remonti vajavat sõidukit või et hagejal oleks õnnestunud sõiduk odavamalt remontida mõnes teises kohas. Kohtu hinnangul ei ole kostjad veenvalt põhistanud ega tõendanud, et sõiduki realiseerimine remonti vajavana oleks olnud tulusam kui remonditud sõiduki ja selleks tehtud kulutusi kogusummas arvestades. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka sõidukite müügieelne hooldus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kindlustuse ja müügiks ettevalmistuse ning
remondikulutuse näol on tegemist põhjendatud kulutustega, mis tekkisid liisingulepingu ülesütlemise tõttu.
52.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et liisingulepingu nr 201308233 ülesütlemisega seotud kulud summas 1 314,84 eurot ja liisingulepingu nr 201400238 ülesütlemisega seotud kulud summas 1 119,84 eurot on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt I väljamõistmisele. Viivised
53.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
54.Hageja palub kostjatelt välja mõista liisingulepingust nr 201308233 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 974,89 eurot ning liisingulepingust nr 201400238 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 760 eurot. Liisingulepingutes oli viivise määraks kokku lepitud 0,25% päevas. Hageja on arvestanud liisingulepingust nr 201308233 tulenevat sissenõutavaks muutunud viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 04.06.2015.a. kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevaste 10.01.2018.a. Hageja on arvestanud liisingulepingust 201400238 tulenevat sissenõutavaks muutunud viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 14.07.2014.a. kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevaste 04.01.2018.a. Hageja vähendas viivist tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära.
55.Kostjad leiavad, et viivise määr on ülemäära kõrge. Samuti, et kostjad seati olukorda, kus nad ei saanud mõjutada viivise määra vähendamist mõistliku suuruseni.
56.Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul, kus viivise määraks on 0,25% (mis on suurusjärgult sarnane Riigikohtu poolt käsitletud määraga 0,2% päevas) ei vasta antud lepingutingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele ja ei ole seega tühine, vaid kehtiv ja kohaldatav.
57.Hagis esitatud arvutuste kohaselt kujunes viiviste kogusummaks vastavalt 8 679,50 eurot ning 7 652,54 eurot. Kohus märgib, et hageja on oluliselt vähendanud oma viivisenõuet, paludes kostjatelt välja mõista liisingulepingust nr 201308233 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 974,89 eurot ning liisingulepingust nr 201400238 viivis summas 760 eurot. Kohus leiab, et hageja viivistenõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
58.Ülalviidatud põhjendustel tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista liisingulepingust nr 201308233 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 974,89 eurot ning liisingulepingust nr 201400238 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 760 eurot.
Kostjate II ja III vastutus (sh käenduse alusel)
59.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjalt I kui põhivõlgnikult tuleb välja mõista liisingulepingust nr 201308233 tulenev võlgnevus summas 13 486,62 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 974,89 eurot ja liisingulepingust nr 201400238 tulenev võlgnevus summas 9 578,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 760 eurot. Seega rahuldab kohus hagi kostja I suhtes täies ulatuses.
60.Kostjad II ja III vastutavad käenduse alusel. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
61.Hageja ja kostja II ning kostja III sõlmisid 31.05.2013.a. liisingulepingut nr 201308233 tagava käenduslepingu, millega kostja II ja kostja III käendasid kostja I liisinglepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p 2 näeb ette iga käendaja kohustuste ülempiiri: 44 064 eurot (tl 11-12). Hageja ja kostja II ning kostja III sõlmisid 23.01.2014.a. liisingulepingut nr 201400238 tagava käenduslepingu, millega kostja II ja kostja III käendasid kostja I liisinglepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p 2 näeb ette iga käendaja kohustuste ülempiiri: 31 104 eurot (tl 35-36). Hageja ja kostjate II ja III vahel sõlmitud lepingud vastavad käenduslepingu tunnustele.
62.Kohus kohaldab õigust ise ja peab hagi rahuldamiseks veenduma, et kõik asjaolud oleksid nõuetekohaselt tõendatud. Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt käendajate vastutuse eeldusi.
63.Kohus mõistis ülalmärgituga kostjalt I liisingulepingu nr 201308233 alusel välja põhivõlgnevuse summas 13 486,62 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 974,89 eurot. Kuivõrd kostjate II ja III vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt iga käendaja osas 44 064 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjatelt II ja III välja mõista.
64.Kohus mõistis ülalmärgituga kostjalt I liisingulepingu nr 201400238 alusel välja põhivõlgnevuse summas 9 578,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 760 eurot. Kuivõrd kostjate II ja III vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt iga käendaja osas 31 104 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjatelt II ja III välja mõista.
65.VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Pooled ei ole käenduslepingutes seadnud kostjate II ja III vastutust sõltuvusse sellest, et kostja I lepingut ei täida. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad II ja III solidaarselt kostjaga I liisingulepingutest tulenevate nõuete eest. Sissenõudmiskulude nõue
66.Kuivõrd kostjad vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Estonia AS-le. Seetõttu nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kostjalt I summas 80 eurot ja kostjalt II summas 60 eurot ja kostjalt III summas 60 eurot.
67.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
68.Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sissenõudmiskulude osas. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on hageja teinud võla sissenõudmiseks kohtumenetluse eelselt toiminguid ja nõue jääb VÕS § 1131 lgtes 1 ja 2 sätestatud summa piiridesse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
69.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 165 lg-s 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
70.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
71.06.11.2019.a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 900 eurot ja lepingulise esindaja tasust summas 408 eurot. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele.
72.Kohus leiab, et nii riigilõiv kui kõik hageja poolt taotletud õigusabikulud kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele.
74.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi 6h ja 48 min vältel tunnihinnaga 60 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks ka õigusabi tunnihinda, milleks on 60 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1 308 (riigilõiv summas 900 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 408 eurot).
75.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
76.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.