Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on M M (pankrotis) pankrotihaldur L Ü hagi K M vastu lepingute kehtetuks tunnistamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 30.11.2019 edastas hageja kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Avalduse kohaselt esitas hageja 11.06.2019 kohtule taotluse asja arutamise edasilükkamiseks kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise nõudes HMK ts. asjas nr. 2-19-5508 kuni M M (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande kohtu poolt kinnitamiseni ja jõustumiseni, mille järgselt hageja esitab kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja teatab kohtule, et seisuga 29.11.2019 on M M (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärus jõustunud, mistõttu on hagi alus ära langenud ning hageja esitab TsMS § 429 lg 1 alusel kohtule käesoleva avalduse hagist loobumiseks. Hageja kinnitab, et on vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. Kuna hageja on kohtule teatanud, et ta loobub hagist, puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 219-5508 lõpetada. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 16.04.2019 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus kandis hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud, aadressil Xxxx asuvale K M (isikukood xxxx) kuuluvale kinnisasjale pankrotihaldur L Ü kasuks, mis tagab M M (pankrotis) pankrotihaldur L Ü poolt K M vastu esitatud lepingute kehtetuks tunnistamise nõuet. 30.11.2019 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumise kohta, milles muuhulgas palus ka tühistada hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kantud eelmärke, aadressil

Xxxx asuvale K M (isikukood xxxx) kuuluvale kinnisasjale pankrotihaldur L Ü kasuks, millega tagati M M (pankrotis) pankrotihaldur L Ü poolt K M vastu esitatud lepingute kehtetuks tunnistamise nõuet. Kohus leiab, et kuna hageja on hagist loobunud ja kohus lõpetab käesoleva määrusega menetluse, kuulub hageja taotlus rahuldamisele. Kohus tühistab 16.04.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Hageja on kohtule esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus 15.04.2019 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 1150 eurot. Käesoleva määrusega võttis kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja nr 2-19-5508 menetluse. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale tagastamisele tasutud riigilõiv summas 575 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu M M (pankrotis) kontole nr XXXX AS-is SEB Pank. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja kinnitas kohtule, et loobub HMK ts. asja nr. 2-19-5508 lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi edasikaebamise õigusest ning palus kohtulahend jõustada ilma edasikaebe tähtaega andmata. Kohus selgitab, et TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule poolte kokkulepet selle kohta, et pooled oleksid kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud, esitatud ei ole. Seega ei saa kohus ainult hageja taotlusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust välistada. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.