Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-5857 Shepherd OÜ käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on Shepherd OÜ hagi A L J, Reval Premium Grundwert OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Hageja nõue kostja 1 vastu Hageja nõuab kostjalt 1 A L J põhivõlgnevuse tasumist summas 14 207.11 eurot, 15.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 93.13 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagi esitati 15.04.2019 ja võeti menetlusse 06.05.2019. Kostja 1 vastus hagile Kostja 1 A L J esitas 12.06.2019 hagile vastuse, milles avaldas, et vaidleb hagile ja selles toodud alusetutele väidetele tervikuna vastu ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Seda eeskätt põhjusel, et Shepherd OÜ’l puuduvad A L J’i vastu hagis toodud nõuded. Kõik nõuded on A L J’i poolt kohaselt täidetud, mida kinnitab 12.06.2019 maksekorraldus. Kostja 1 selgitab sellega seoses lisaks, et ta täitis Shepherd OÜ nõuded juba tegelikkuses varem, kuid Shepherd OÜ andis temale puudulikud arvelduskonto rekvisiidid, mistõttu makse ei läinud läbi ning Shepherd OÜ sattus vastuvõtuviivitusse. Seda kinnitab vastuse lisaks olev kirjavahetus menetlusosaliste vahel, xxxx panga 11. juuni 2019. a kiri kui ka 10. juuni 2019. a maksekorraldused. Viidatud maksekorralduse kohaselt tasus kostja 1 A L J 14 477.50 eurot (põhivõlgnevus + viivised) oma võlgnevuse eest hagejale 12.06.2019 ja muude viidatud tõendite kohaselt proovis kostja 1 seda teha juba alates 10.06.2019. Hageja avaldus hagist loobumiseks Hageja esitas 11.09.2019 kohtule hagist loobumise avalduse kostja 1 osas. Hageja selgitab, et tulenevalt asjaolust, et kostja 1 on hagi esitamise järgselt oma võlgnevuse hageja ees tasunud, on kostja 1 vastu esitatud nõude menetlemise vajadus ära langenud. Hageja palub tagastada ka pool tasutud riigilõivust. Hageja palub kostjalt 1 välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 5 427.62 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja menetluskulud kostja 1 osas summas 5 427.62 eurot moodustuvad järgnevalt: riigilõiv 700 eurot, tõlkekulu 253.12 eurot, registriväljavõtete kulu 12 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 4 462.50 eurot – mis tuleneb tunnihinnast 150 eurot/tund 29h ja 45m eest. 2(9)

2-19-5857

Kohus edastas hageja loobumise avalduse kostjale 1 seisukoha andmiseks Kostja 1 vastus hageja loobumisele Kostja 1 teatab, et nõustub hageja sooviga kostja 1 vastu esitatud hagist loobumiseks. Kostja 1 nõustub ka tsiviilasja nr 2-19-5857 menetluse tema suhtes lõpetamisega. Kostja 1 märgib, et selgitas ning tõendas juba vastuses hagiavaldusele, et hagejal puuduvad tema vastu hagis toodud nõuded ning et kõik nõuded on kostja 1 poolt kohaselt täidetud. Kostja 1 teatab, et ei nõustu hageja taotlusega mõista kostjalt 1 välja hageja kasuks menetluskulud summas 5 427.62 eurot ning taotlusega mõista kostjalt 1 välja hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja 1 palub jätta need taotlused rahuldamata, määrates menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Loobumine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja 1 suhtes. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine kostja 1 suhtes vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada kostja 1 osas seoses hagist loobumisega. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole riigilõivu tagastamine Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu ja kohus lõpetab menetluse loobumise alusel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, ehk 350 eurot (700-st). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 3(9)

2-19-5857 Antud juhul loobub hageja hagist kostja 1 vastu seetõttu, et kostja 1 on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja 1 palub jätta kõik hageja menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja 1 ei andnud hagejale oma käitumisega vähimatki põhjust hagi esitamiseks. Kohus kostja 1 seisukohaga ei nõustu. Hagiavaldusest ja sellega esitatud tõenditest nähtub, et hageja nõudis juba perioodil 15.03.2019–22.03.2019 kostjalt 1 raha tasumist üle 15 korra. Kostja 1 vastas hageja sõnumitele järjepidevalt (kokku ca 80 kostja 1 poolset sms-sõnumit), et kas raha on kohe-kohe tulemas või on parasjagu pangaga mingi probleem, mis takistab tal laenu tagasimakset tegemast, kostja 1 kinnistas korduvalt ka seda, et makse on juba teostatud, kuid ootab pangas laekumist (vt hagiavalduse Lisa 5 – hageja ja kostja 1 sms-suhtlus kokku 21 leheküljel). 28.03.2019 seisuga ei olnud kostja 1 laenusummat tagastanud, mistõttu esitas hageja 28.03.2019 kostjale 1 nõudekirja, milles nõudis laenusumma tagastamist koos viivisega ning laenu tähtaegselt tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist hiljemalt 01.04.2019 ja märkis et vastasel juhul võib hageja pöörduda hagiga kohtusse (vt hagiavalduse Lisa 6 – hageja nõudekiri). Hageja pöördus hagiga kohtusse 15.04.2019 ja kostja 1 ei tasunud nõuet enne kui 12.06.2019 (sh nõude tasumise proovimine 10.06.2019 ei muuda olukorda kuidagi paremaks). Seega andis kostja 1 oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja 1 leiab viidates TsMS § 162 lg 4, et arvestades, et kostja 1 ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis oleks kostja 1 suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui kostja 1 kanda jääksid hageja pahatahtliku hagi koostamisega seonduvad kulud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nagu kohus eespool juba märkis, siis kostja 1 siiski andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, mistõttu ei ole hageja menetluskulude kostja 1 kanda jätmine kostja 1 suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kostja 1 leiab viitega TsMS § 163 lg 2, et hageja menetluskulude hageja kanda jätmist õigustab seegi, et hageja keeldus sõlmimast käesolevas asjas kompromissi, olgugi et hagejale pakuti välja, et kõik nõutu tasutakse ära (vt hagi vastuse lisa 1, sh 31.05.2019 - 10.06.2019 kirjavahetus). Kostja 1 tasus ära kõik tema vastu esitatud nõuded, seega lahenes nõue kostja 1 vastu selliselt nagu kostja 1 pakkus. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

4(9)

2-19-5857 Kostja 1 poolt viidatud kirjavahetusest nähtub, et kostja 1 soovis kompromissi korras tasuda ainult enda võlgnevuse, kuid hageja soovis, et kostja 1 tasuks ka hageja menetluskulud. Kohus leiab esiteks, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei ole antud juhul võimalik, kuivõrd viidatud säte kuulub kohaldamisele hagi osalise rahuldamise korral, mis nähtub sätte sõnastusest ning mida kinnitab ka TsMS kommenteeritud väljaanne. Antud juhul ei ole vaieldamatult tegemist hagi osalise rahuldamisega vaid hagist loobumisega. Isegi kui viidatud säte oleks kohaldatav, ei ole kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd asjaolusid arvestades, ei oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Esitatud ja tõendatud asjaoludest nähtub, et hageja on käitunud ainult heas usus, üritades kostjalt 1 võlgnevust tagasi saada esmalt kohtuväliselt ilma lisakuludeta (vt ülalviidatud sms-id) ja alles seejärel tasulist õigusabi kasutades. Hageja poolt advokaadibüroo poole pöördumine peale mitmekümnekordset edutut võla tagasinõudmist omal käel, ei ole põhjendamatu. Kostja 1 oleks võinud vältida menetluskulude tekkimist tasudes võlgnevuse nõudmise peale enne kohtumenetlust, kuid kostja 1 seda täiesti teadlikult ei teinud. Asjaolu, et peale kohtumenetluse algatamist soovis kostja 1 kompromissi korras tasuda ainult oma võlgnevust ja mitte hagejale võla sissenõudmisega tekkinud menetluskulusid, mis tekkisid ainult seetõttu, et kostja 1 ei tasunud võlgnevust enne kohtumenetluse algatamist, ei anna põhjust jätta menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd see ei ole õiglane hageja suhtes. Kostja 1 käitumine on pahatahtlik, kuivõrd menetluskulusid ei oleks tekkinud, kui kostja 1 oleks võlgnevuse õigeaegselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud seoses hageja nõudega kostja 1 vastu, tuleb jätta kostja 1 kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 5(9)

2-19-5857

Hageja palub kostjalt 1 välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 5 427.62 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja menetluskulud kostja 1 osas summas 5 427.62 eurot moodustuvad järgnevalt: riigilõiv 700 eurot, tõlkekulu 253.12 eurot, registriväljavõtete kulu 12 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 4 462.50 eurot – mis tuleneb tunnihinnast 150 eurot/tund 29h ja 45m eest. Riigilõiv Hageja tasus hagiavalduse esitamiselt riigilõivu 700 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1 riigilõivu hüvitamist summas 700 eurot ja kohtult poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 350 eurot. Kostja 1 palub jätta rahuldamata hageja taotluse tagastada tsiviilasjas nr 2-19-5857 tasutud pool hagi esitamisega seoses tasutud riigilõivust ehk 350 eurot. Kostja 1 leiab, et riigilõivu tagastamise taotlemisel on hageja lähtunud ebaõigesti hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivude summast 700 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (mis on praegusel juhul 325 eurot), kuid mitte pool rahuldamata jäänud taotluse esitamisel tasutud riigilõivust (millise võib TsMS § 169 lg 3 alusel taotluse esitanud menetlusosalise kanda jätta). Seal hulgas tuleb silmas pidada, et käesolevas asjas oli kaks kostjat. Kohus saab aru, et kostja 1 on arvamusel, et hageja tasus riigilõivu hagiavalduselt 650 eurot + 50 eurot hagi tagamise avalduselt ja leiab, et hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot ei tohiks arvestada. Kohus märgib, et kostjal 1 on iseenesest õigus, et hagejale ei tagastata ega mõisteta teiselt poolelt välja rahuldamata jäetud hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kuid hageja on tegelikkuses tasunud riigilõive 700 hagiavalduselt + 50 hagi tagamise avalduselt, mitte 650 + 50. Antud hagiavalduselt oli korrektne riigilõivu suurus 700 eurot, mille hageja ka tasus ja sellele lisaks veel 50 hagi tagamise avalduselt (hagiavalduses endas on summaks ilmselt ekslikult märgitud 650 + 50). Küll aga on hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus seoses hagiavalduselt tasutud riigilõivuga summas 700 eurot osaliselt põhjendamatu seetõttu, et ühest küljest taotleb hageja endale riigi poolt poole riigilõivu tagastamist ning teisest küljest kostjalt 1 kogu riigilõivu väljamõistmist. Seega kui hageja taotlus rahuldada, saaks hageja endale 700 euro asemel 1050 eurot (700 + 350), rikastudes alusetult kas riigi või kostja arvelt. Kohus eeldab et hageja tegi lihtsalt vea nõudes samal ajal riigilõivu nii riigilt kui ka kostjalt 1. Seoses kostja 1 märkusega, et käesolevas asjas oli kaks kostjat märgib kohus, et riigilõiv on 700 eurot ka ainult kostja 1 vastu esitatud nõudelt ja seega ei oma teise kostja olemasolu tähtsust. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv 700 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjalt välja mõistmisele, kuid seda üksnes pooles summas ehk 350 eurot, kuivõrd hagist loobumise tõttu tagastab kohus hagejale pool riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. 6(9)

2-19-5857

Tõlkekulud ja registriväljavõtte kulu Kostja 1 nõudis tõendeid tõlkekulu summas 253.12 eurot ning registriväljavõtete kulu 12 eurot kandmise kohta, mille hageja ka esitas 20.11.2019. Kostja 1 leiab, et tõlkekulu ja registriväljavõtte kulu seondub hagi tagamise avaldusega, mis jäeti kohtu poolt rahuldamata ja seega ei ole õigustatud seda kulu kostjalt 1 nõuda. Kostja 1 toob välja, et hagi tagamise avalduses viitab hageja tõlgetele lisades 4, 5, 11 ja kõik hageja esitatud registri väljavõtted seonduvad hagi tagamise avaldusega. Kohus märgib, et registriväljavõtete kohta on ka hageja ise 20.11.2019 kirjas märkinud, et kulu summas 12 eurot koosneb kuuest äriregistri väljavõttest hinnaga 2 eur/tk, millised olid vajalikud hagi tagamise taotluse koostamiseks kostja 1 vastu. Seega kuivõrd registriväljavõtete kulu summas 12 eurot seondub hagi tagamise avaldusega, mille kohus leidis olevat põhjendamatu ja jättis rahuldamata, ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise põhjendatud kulutusega, mida oleks õigustatud kostjalt 1 välja mõista. Kohus leiab, et kostja 1 eksib tõlkekulude osas. Lisad 4, 5 ja 11 on vastavalt: hageja nõude aluseks oleva laenulepingu tõlge, hageja ja kostja 1 sms suhtlus mis tõendab et hageja üritas nõuet kohtuväliselt lahendada, hageja nõudekiri kostjale 1, mis tõendab et hageja üritas nõuet kohtuväliselt lahendada. Seega on tegemist põhinõudega seotud tõenditega mille tõlkimine ei olnud mitte ainult vajalik vaid ka kohustuslik (TsMS § 33). Kohus leiab seega, et hageja poolt kantud tõlkekulud on ilmselgelt põhjendatud ja vajalikud kulud ning kuuluvad kostjalt välja mõistmisele summas 253.12 eurot. Õigusabikulud Kostja 1 leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud seoses kostja 1 vastu esitatud hagiga summas 4 462.50 eurot ei ole põhjendatud ja proportsionaalsed sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga. Arvestades asja vähest keerukust, teise kostja kaasatust, menetlusele kulunud aega, hageja koostatud menetlusdokumente ja muid menetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, ei ole võimalik lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks seoses kostja 1 vastu esitatud hagiga 4 462.50 eurot. Kostja 1 leiab seejuures, et kuivõrd kohus jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata, ei ole põhjendatud sellega seonduvate õigusabikulude kostja 1 kanda jätmine. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude ajakulu ei ole esitatud suuruses ei põhjendatud ega ka vajalik. Esmalt märgib kohus, et jätab põhjendatud kuludest välja igasuguse hagi tagamisega seotud ajakulu, kuivõrd tegemist oli täiesti põhjendamatu avaldusega, millega seonduvat kulu ei pea kostja 1 mingil juhul kandma. Kohus hindab järgnevalt hageja poolt esitatud muude toimingute põhjendatust ja vajalikkust võttes aluseks hageja poolt 11.09.2019 esitatud tabeli (jättes juba ette välja eelviidatud hagi tagamisega seotud tegevused, märkides neid ainult vajadusel selguse mõttes): 1) Kostja 1 suhtes hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud aeg kokku 18 h 5 m (tabelis kuupäevad 07.04 – 15.04) on kohtu hinnangul selgelt ebamõistlik. Kostja 1 vastu suunatud nõue ei olnud õiguslikult keerukas, nõue ei olnud seotud välismaise õiguse kohaldamise küsimustega, õigusaktide analoogia korras 7(9)

2-19-5857 tõlgendamisega vms. Kostja 1 vastu esitatud haginõude koostamiseks kulunud aeg, sh sellega seonduvad tegevused, kliendisuhtlus jms, võiks maksimaalselt olla 6 tundi. Kohtule tundub ebausutav, et täiesti tavapärase võlasuhte osas hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisele võiks kulutada 18 tundi, st peaaegu 3 täistööpäeva aega. 2) Hageja esindaja tegevuste ajakulu seoses hagi menetlusse võtmisega kokku 2 h (tabelis kuupäevad 03.05 – 07.05) ei ole esitatud ajamahus põhjendatud. Kohtult asja seisu kohta küsimine võtab heal juhul 5 minutit. Hagiavalduse menetlusse võtmise määruse puhul on tegemist vaid korraldusliku määrusega, millega tutvumine võtab samuti väga heal juhul 5 minutit. Oma kliendi informeerimine võtab ka eelduslikult ca 5 minutit, kõik kokku põhjendatult 15 minutit. 3) Hageja esindaja tegevuste ajakulu seoses kompromissiläbirääkimistega kokku 3 h 55 m (tabelis kuupäevad 30.05 – 11.06) ei ole kohtu hinnangul sellises ajamahus täielikult põhjendatud. Esitatud tõenditest nähtub, et kompromissiläbirääkimised seisnesid võrdlemisi lühikeste ja samasisuliste e-kirjade vahetamises ja seega ei olnud kompromissiläbirääkimised just kuigivõrd mahukad, sisukad ega keerukad. Kohtu hinnangul on selliste kompromissiläbirääkimiste põhjendatud ajakuluks 1 tund. Makserekvisiitidega segaduse klaarimine ei ole kohtu hinnangul samuti just eriti aeganõudev tegevus, võttes eelduslikult ca 15 minutit. Kokku seega vastava tegevuse põhjendatud ajakulu 1 tund ja 15 minutit. 4) Hageja esindaja tegevuste ajakulu seoses kostja 1 vastusega hagile kokku 1 h 30 m (tabelis kuupäev 12.06) ei ole kohtu hinnangul esitatud ajakulu ulatuses täielikult põhjendatud. Esiteks kostja 1 maksekorraldusega tutvumine ja laekumise kontrollimine ei saa realistlikult võtta rohkem aega kui 15 minutit, teiseks oli kostja 1 vastus hagile võrdlemisi lühike ja sellega tutvumine võtab heal juhul aega 15 minutit. Kokku seega põhjendatud ajakulu 30 minutit. 5) Hageja esindaja tegevuste ajakulu seoses hagist loobumisega kostja 1 osas kokku 2 h 10 m (tabelis kuupäev 12.07) ei ole esitatud ajamahus põhjendatud. Kliendiga suhtlus ja hagist loobumise avalduse esitamine ei ole niivõrd keerukad või mahukad toimingud, et võtaksid kokku aega kaks tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tund. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud õigusabi ajakuluks kokku 9 tundi. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud. Kohus leiab, et vastav kulu tuleb kostjal 1 hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud seoses nõudega kostja 1 vastu tuleb jätta kostja 1 kanda. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg põhjendatud 9 tunni ulatuses (vt ülal) ja õigusabi tunnihind 150 eurot mõistlik. Kohus leiab seega, et hageja õigusabikulud kuuluvad kostjalt 1 välja mõistmisele summas 1 350 eurot (9 x 150). Menetluskulud kokku Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja 1 poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1 953.12 eurot (riigilõiv 350 + tõlkekulud 253.12 + õigusabikulud 1 350). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul 8(9)

2-19-5857 on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal 1 tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.