Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2019, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-5857
Tsiviilasi
Shepherd OÜ hagi A. L. J., Reval Premium Grundwert OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja Shepherd OÜ (registrikood 12473809), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson, e-post [email protected] Kostja 1 A. L. J. (isikukood xxx), lepinguline esindaja L. T., e-post xxx Kostja 2 Reval Premium Grundwert OÜ (registrikood 12658986, asukoht Pikk 40-23, 10133 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige A. L. J., e-post [email protected]
Jätta Shepherd OÜ hagi A. L. J., Reval Premium Grundwert OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes läbi vaatamata kostja 2 Reval Premium Grundwert OÜ osas – seoses hagi tagasi võtmisega. Menetluskulude jaotus
2-19-5857 Harju Maakohtu menetluses on Shepherd OÜ hagi A. L. J., Reval Premium Grundwert OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Hageja nõue kostja 2 vastu Hageja nõuab kostjalt 2 Reval Premium Grundwert OÜ põhivõlgnevuse tasumist summas 1 287.96 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja 2 vastus hagile Kostja 2 Reval Premium Grundwert OÜ esitas 12.06.2019 hagile vastuse, milles avaldas, et ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Hageja avaldus hagi tagasivõtmiseks Hageja esitas 11.09.2019 kohtule hagi tagasivõtmise avalduse kostja 2 osas. Hageja selgitab, et tulenevalt asjaolust, et kostja 1 on hagi esitamise järgselt oma võlgnevuse hageja ees tasunud, on kostja 1 vastu esitatud nõude menetlemise vajadus ära langenud. Arvestades, et kostja 1 vastu esitatud nõue moodustas kogu hagist suurema enamuse ning kostja 2 vastu esitatud nõue on hagi edasise menetlemisega kaasnevate menetluskuludega võrreldes väike, ei pea hageja majanduslikult otstarbekaks menetluse jätkamist üksnes kostja 2 suhtes. Kostja 2 vastu hagi esitamisega kaasnevate menetluskulude hüvitamist hageja kostjalt 2 ei nõua. Arvestades, et kostja 2 ei ole osalenud menetluses esindaja kaudu, siis ei ole kostjal 2 menetluskulusid tekkinud. Seega puudub vajadus kostja 2 suhtes esitatud hagi osas menetluskulude jaotamiseks ja kindlaksmääramiseks. Kohus edastas hageja tagasivõtmise avalduse kostjale 2 seisukoha andmiseks Kostja 2 vastus hageja tagasivõtmisele Kostja 2 avaldas, et tal ei ole vastuväiteid tema suhtes esitatud hagi tagasivõtmisele ning tal ei ole menetluskulusid tekkinud tsiviilasjas nr 2-19-5857. Tagasivõtmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuivõrd eelmenetlus ei ole lõppenud, ei ole kostja 2 nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik. Kostja 2 avaldas siiski ka ise, et tal ei ole vastuväiteid tema suhtes esitatud hagi tagasivõtmisele. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata kostja 2 osas. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
2-19-5857 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 alusel tuleb menetluskulud seoses nõudega kostja 2 vastu jätta hageja kanda, kuivõrd hageja võttis kostja 2 osas hagi tagasi ja mitte seetõttu, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja 2 on kohtule avaldanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud tsiviilasjas nr 2-195857. Seega puuduvad kostjal 2 menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.