Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Siiri Malmberg
02.detsembril 2019. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-19-108546 RA Reklaam OÜ hagiavaldus RA Vara OÜ vastu võla ja viivise nõudes 6017,26 eurot Hageja: RA Reklaam OÜ (registrikood 12302166, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Kiige tn 5-10, e-posti aadressid: [email protected]; [email protected]; [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus, epost: [email protected] Kostja: RA Vara OÜ (registrikood 11388987, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Karusselli tn 30, e-posti aadressid: [email protected]; [email protected], [email protected], [email protected])
Menetluse vorm
Istungimenetlus, kohtuistungite toimumise ajad 08.10.2019 ja 12.11.2019
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista RA Vara OÜ-lt (registrikood 11388987) RA Reklaam OÜ (registrikood 12302166) kasuks välja poolte vahel 28.07.2018 sõlmitud müügilepingust tulenev tasumata müügihind 5000 eurot.
3.Mõista RA Vara OÜ-lt (registrikood 11388987) RA Reklaam OÜ (registrikood 12302166) kasuks välja viivis perioodi 23.01.2019 kuni 02.12.2019 eest summas 343,83 eurot ja alates 03.12.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Menetluskulud jätta 90,80 % ulatuses kostja RA Vara OÜ kanda ja 9,2 % ulatuses hageja RA Reklaam OÜ kanda.
6.Määrata RA Reklaam OÜ menetluskulud kindlaks summas 1775 eurot, millest kostja RA Vara OÜ kanda jääb 1611,70 eurot. Välja mõista nimetatud summa RA Vara OÜlt. RA Vara OÜ-l kanda väljamõistetud menetluskulud RA Reklaam OÜ arvelduskontole nr EE441010220231658224.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
KIRJELDAV OSA
1.Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad 1.1.Hageja müüs kostjale 28.07.2018 kerghaagise TT 3621 (reg. märgiga 806YJJ) hinnaga 5000 eurot. Hageja andis haagise valduse ja vormistas Maanteeametis haagise omandi kostjale. Hageja väljastas haagise eest arve nr 280718, kuid kostja ei ole selle eest tähtaegselt tasunud. Kostja on käesolevaks ajaks haagise võõrandanud kolmandale isikule. Hageja nõuab kostjalt müügihinna tasumist ja arvel märgitud viivist määraga 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja esitas viivisenõude summas 580 eurot, s.o seisuga kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev 21.03.2019. Hinnakokkuleppe tõendamiseks esitas hageja taotluse Sten Herne tunnistajana ülekuulamiseks, haagise eest 28.07.2018 väljastatud arve nr 280718 (dtl 24), haagise müügikuulutuse portaalis www.auto24.ee (dtl 67), millega hageja soovis tõendada, et sõiduki väärtus oli vähemalt 5000 eurot. 1.2.10.06.2019 täiendavates seisukohtades avaldas hageja, et Maanteeameti poolt peetav andmik omab informatiivset tähendust ega tõenda müügihinna tasumist. Kostja on pärast tehingu tegemist hagejale kirjavahetuses kinnitanud, et tal puudub huvi ja vahendid haagise eest tasumiseks ja et ta on müünud haagise edasi kolmandale isikule (dtl 66). Hageja suurendas viivisenõuet ja taotles lisaks hagis esitatud viivisenõudele mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 1.3.08.10.2019 kohtuistungil avaldas hageja, et haagise müügitehing pidi olema osa vahetuslepingust. Vahetuslepinguga pidi hageja võõrandama kostjale kerghaagise ja kostja hagejale sõiduki Volkswagen Caravelle. Mõlema eseme hind pidi olema sama, mis oleks tasaarvestatud. Kostja jättis hagejale avaldamata, et bussi müüa ei saa, kuna sellele oli seatud käsutamise keelumärge Maksu-ja Tolliameti kasuks. Eeltoodu tagajärjel müüs hageja kostjale kerghaagise, kuid kostja hagejale bussi ei müünud ega tasunud hagejale kerghaagise müügihinda.
2-19-108546 1.4.16.10.2019 täiendavates seisukohtades avaldas hageja, et haagise eest väljastatud arve saadeti kostjale kohe pärast arve koostamist, s.o 28.07.2018. 17.01.2019 edastas hageja kostjale arve korduvalt (dtl 104), mille peale kostja palus saata kiri, millega talle algselt arve saadeti (dtl 105), kostja ei avaldanud imestust kordusarve üle. Hageja järeldab sellest, et kostja sai 28.07.2018 arve kätte, kuid ei soovinud seda tasuda. Hageja esitas hageja raamatupidamise dokumentidest põhivara amortisatsiooni käibeandmiku ajavahemikust 01.01 – 31.01.2018 (dtl 107), millest nähtub, et seisuga 31.07.2018 oli kostjale müüdud kerghaagise hinnaks 4583 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud tõendiga soovis hageja tõendada, et haagise väärtus oli müügi hetkel vähemalt 5000 eurot. Kostja sai kerghaagise omanikuks 28.07.2018 ja 30.07.2018 võõrandas kostja haagise edasi kostja seaduslikule esindajale Rauno Arnemannile, kes omakorda võõrandas haagise edasi kolmandale isikule 10.09.2018 (dtl 113 - 116). Hageja esitas kostja ja hageja töötaja Sten Herne kirjavahetuse, millega soovis tõendada, et tegelikult pidi haagise müük olema osa vahetuslepingust (dtl 106). Hageja esitas väljavõtte Maanteeametist (dtl 108 – 112), millest nähtub, et Volkswagen Caravelle’le on seatud käsutamise keelumärge 11.05.2018.
2.Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad 2.1.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles jätta see rahuldamata. 2.2.14.05.2019 vastuses hagile avaldas kostja, et haagise eest tasumine toimus sularahas. Kostjal puudub pangakonto. Kostja hinnangul kinnitas hageja raha kättesaamist, mis kajastub Maanteeametis haagise omanikuvahetuse andmetes (dtl 50 ja 53). 2.3.15.07.2019 seisukohtades avaldas kostja, et hageja väljastatud arve on koostatud tagantjärgi, mida tõendab kirjavahetus Sten Hernega ja Viljar Lohuga (dtl 73, dtl 74 - 77). Tegelik haagise müügihind oli 500 eurot, mille kohta kostjal raamatupidamise dokumendid puuduvad, kuna raha maksis kostja juhatuse liige Rauno Arnemann oma vahenditest. 2.4.Kostja esitas kirjavahetuse Sten Hernega, mis kostja arvates viitab, et 5000 eurot ei ole mitte haagise hind vaid puudutab Volkswagen Caravelle tehingut (dtl 74 – 77). 2.5.08.10.2019 kohtuistungil võttis kostja omaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti haagise müügi osas suuline müügileping. Kostja vaidlustas viivisenõude ja avaldas, et viivise määra osas puudus hagejaga kokkulepe. 2.6.12.12.2019 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et Sten Herne tunnistajana antud ütlused on ebausaldusväärsed, kuna Sten Herne on kohtulikult karistatud isik.
3.2.08.10.2019 toimunud eelistungil selgitas kohus hagejale tõendamiskoormust seoses viivisemääraga ja kostjale seoses hinnakokkuleppe ja tasumisega. Kohus rahuldas hageja taotluse Sten Herne tunnistajana ülekuulamiseks. Kohus määras pooltele täiendavad tähtajad seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning eelmenetluse lõpetamise kuupäeva, s.o 16.10.2019.
2-19-108546 3.3.12.11.2019 toimunud eelistungil kuulas kohus üle Sten Herne tunnistajana ja vaatas asja sisuliselt läbi.
4.KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 4.1.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli 28.07.2018 sõlmitud kerghaagise müügileping, millega hageja müüs kostjale kerghaagise TT 3621 (reg.märgiga 806 YJJ). Müügilepingu sõlmimist väitis hageja hagiavalduses (dtl 28), kostja möönis müügilepingu sõlmimist kostja vastuse p-s 3 (dtl 55), kostja 15.07.2019 vastuse p-s 3 (dtl 71) ja 08.10.2019 toimunud eelistungil (dtl 92). Asjaolu, et kerghaagis TT 3621 oli eelnevalt hageja omandis ja 28.07.2018 sai haagise omanikuks kostja, nähtub ka poolte vahel 28.07.2018 allkirjastatud omanikuvahetuse kinnitusest (dtl 50) ja Maanteeameti väljatrükist (dtl 53). Eeltoodud asjaolude ja tõendite alusel tuvastab kohus, et pooled sõlmisid 28.07.2018 kerghaagise müügilepingu. 4.2.08.10.2019 toimunud eelistungil avaldas hageja, et pooled leppisid algul kokku vahetuse toimumises, s.t hageja pidi müüma kostjale haagise ja kostja pidi hagejale müüma teise sõiduki. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole lubamatu hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. VÕS § 254 lg 1 kohaselt kohustuvad lepingupooled vahetuslepinguga vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse vahetuslepingule vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Poolte vahel toimuma pidanud sõidukite vahetusele tuginemisega ei loobunud hageja kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud haagise müügilepingule tuginemisest, vaid täiendas hagi aluseks olevaid faktilisi väiteid. Kuna poolte vahel sõidukite vahetust ei toimunud, siis puudub kohtu hinnangul vajadus hinnata pooltevahelisi läbirääkimisi kostja poolt sõiduki müügiks hagejale. 4.3.Pooled vaidlevad selle üle, milline oli kerghaagise müügihind ja kas müügihind kostja poolt tasuti või mitte. Kohus tuvastab, et pooled leppisid kerghaagise müügihinnaks 5000 eurot. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu tunnistaja Sten Herne ütluste alusel. 12.11.2019 toimunud kohtuistungil andis Sten Herne ütlusi selle kohta, et hageja nimel pidas tema haagise müügiks kostjale kostja juhatuse liikme Rauno Arnemanniga läbirääkimisi (dtl 120). Haagise hind oli 5000 eurot ja see tulenes haagise bilansilisest väärtusest ja turuväärtusest (dtl 121). Sten Herne leppis kostja juhatuse liikme Rauno Arnemanniga haagise hinnaks 5000 eurot kokku kohtumisel juulikuus 2018 (dtl 121). Kostja oli haagise hinnast teadlik enne, kui toimus haagise omanikuvahetus (dtl 121). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tunnistaja Sten Herne ütlused on ebausaldusväärsed. Asjaolu, et Sten Herne on eelnevalt kohtulikult karistatud, ei anna kohtu hinnangul alust järeldada, et ta käesolevas asjas oleks andnud ebausaldusväärseid ütlusi. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused on sidusad, olulises osas vastuoludeta ja kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. Kostja väited selle kohta, et pooled leppisid tegelikult haagise hinnaks 500 eurot, on menetluses jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata.
2-19-108546 Kohtu hinnangul on Sten Herne ütlused kooskõlas hageja amortisatsiooni aruandega (dtl 107), millest nähtub, et haagise lõppsaldo on perioodil 01.01.2018 – 31.07.2018 4583 eurot ja haagise müügikuulutusega (dtl 67), millest nähtub, et kostja juhatuse liige on haagist müünud edasi hinnaga 5700 eurot. Kuigi kumbki dokumentaalne tõend eraldiseisvana ei tõenda kohtu hinnangul, et poolte vahel eksisteeris haagise müügihinna kokkulepe 5000 eurot, siis tunnistaja ütlused koosmõjus dokumentaalsete tõenditega tõendavad, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe 5000 euro osas ja 5000 eurot vastas haagise harilikule väärtusele ehk turuhinnale. 4.4.Kohtu hinnangul ei lükka kostja esitatud kirjavahetus (dtl 74 – 77) ümber kohtu tuvastatud asjaolu, et pooled leppisid haagise müügihinnaks 5000 eurot. Kirjavahetusest nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, millal hageja saatis kostjale hinna tasumiseks arve (dtl 74) ja kostja teeb hagejale etteheiteid selle kohta, et hageja on määranud bussi hinna ühepoolselt liiga kõrgeks. Kirjavahetusest võib kohtu hinnangul järeldada kostja etteheidet ka haagise hinna ühepoolse määramise kohta (dtl 76 – 77). Dtl-dest 76 – 77 nähtub, et pooled on kirjavahetust pidanud oktoobris 2018. Kohus on seisukohal, et kirjavahetusest ei järeldu, et poolte vahel ei olnud juulis 2018 kokku lepitud haagise hinda. Pigem järeldub kirjavahetusest, et poolte vahel on erimeelsuses kavandatud vahetustehingu lõpule viimisega, mille kohaselt hageja pidi saama kostjalt bussi ja kostja pidi saama haagise. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud kirjavahetust tuleb hinnata koos hageja esitatud kirjavahetusega 04.10.2018 (dtl 66), millest nähtub, et hageja heidab kostjale ette kokkulepete rikkumist ja kostja teatab, et tal puudub nii huvi kui ka vahendid kokkuleppe täitmiseks. Mõlema poole poolt esitatud kirjavahetusest koosmõjus järeldub kohtu hinnangul, et kostja ei soovi poolte vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppeid täita. Kohus on seisukohal, et nimetatud kirjavahetus tõendab mh asjaolu, et kostja ei ole kokkulepitud hinda tasunud („puudub huvi ja vahendid“). Kohus on lisaks seisukohal, et kirjavahetusest nähtuv kostja etteheide hinna ühepoolse määramise osas on vastuolus kostja enda poolt menetluses esitatud vastuväitega selle kohta, et pooled leppisid haagise müügihinnaks kokku 500 eurot. Juhul, kui kostja vastuväide 500eurose kokkuleppe osas vastaks tõele, siis ei oleks kostja oktoobris 2018 heitnud hagejale ette haagise müügihinna ühepoolset määramist, s.t sisuliselt hinna kokkuleppe puudumist ja juhul, kui vastaks tõele, et poolte vahel puudus hinnakokkulepe, siis jääb selgusetuks, miks kostja väitis kohtumenetluses, et poolte vahel oli hinnakokkulepe 500 euro osas. 4.5.Kohus on seisukohal, et hinnakokkuleppe osas ei oma asjas tähtsust asjaolu kas ja millal hageja väljastas kostjale haagise eest tasumiseks arve, kuna arve iseenesest ei tekita maksekohustust. Kostja maksekohustus tekkis müügilepinguga. 4.6.Kohus ei nõustu kostja väitega, et müügihind tuleb lugeda tasutuks, kuna hageja on Maanteeametis sõiduki omanikuvahetuse toiminguid tehes kinnitanud raha saamist. Kostja poolt kohtule esitatud Maanteeameti e-teeninduse väljatrükist (dtl 53) nähtub rida: „sõiduki/raha kättesaamise kinnitamine“ ja märked, et vastava rea on hageja kinnitanud 27.07.2018 ja kostja 28.07.2018. Kohtu hinnangul ei võimalda eelnimetatud rida järeldada, et tegemist oleks hageja poolse kinnitusega selle kohta, et kostja on müügihinna hagejale tasunud. Maanteeameti e-teeninduse kasutusjuhendi kohaselt ilmub taoline kirje, kui toiminguid sooritav isik annab kinnituse selle kohta, et leping on sõlmitud, sõiduk on üle antud ja isik on nõus sõiduki ümbervormistamisega. Eeltoodust tulenevalt saab taoline kirje tähendada sõiduki üleandmise kohta kinnitust mitte müügihinna tasumise kinnitust. Muid tõendeid müügihinna tasumiseks kostja kohtule esitanud ei ole.
2-19-108546 4.7.Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu 5000 euro tasumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on sidunud oma viivisenõude hageja poolt kostjale haagise eest väljastatud arvel märgitud tähtajaga (dtl 64). VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaselt kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Hageja on mh viivisenõude põhjendamiseks esitanud hageja poolt kostjale väljastatud arve haagise eest (dtl 24), millel on maksetähtajaks märgitud 5 päeva. Kohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalide põhjal tuvastada, et 28.07.2018 arve kostjani samal päeval jõudis. Tunnistaja Sten Herne andis küll ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas kostjale arve 28.07.2018 saadeti, kuid nimetatu ei tõenda kohtu hinnangul, et kostja tegelikult arve kätte sai. Kostja esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hageja on arve kordusena saatnud 17.01.2019 (dtl 73) ja selle on kostja kätte saanud, kuna ta vastas sellele järgmisel päeval (dtl 73). Kostja ei ole kohtumenetluses vaidlustanud arve tasumise tähtaega 5 päeva. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja suhtes saabus müügihinna tasumise tähtaeg 22.01.2019. Seega sai viivis hakata kulgema alates 23.01.2019, s.o maksetähtaja saabumisele järgmisest päevast. 4.9.Hageja ei esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks eksisteerinud viivise kokkulepe. Seega saab viivisemääraks olla mitte arvel märgitud viivisemäär vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt välja viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2019 on seadusjärgne viivisemäär olnud 8% aastas. Seega on ühe päeva viivisemäär 5000 eurot*8/100/365 päevaga=1,095 eurot päevas. Perioodil 23.01.2019 – 02.12.2019 on 314 päeva. Seega moodustab viivis 314*1,095=343,83 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seisuga 01.12.2019 ja alates 03.12.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tsiviilasja hind 5.1.TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. TsMS § 133 lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodust tulenevalt kujuneb tsiviilasja hind järgmiselt põhinõue 5000 eurot, viivis seisuga 21.03.2019 580 eurot, viivis alates 22.03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.04.2019 summas 37,26 eurot, viivis ühe aasta eest 400 eurot, kokku 6017,26 eurot.
2-19-108546
6.Menetluskulud 6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 90,74 % ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 90,74 % ulatuses kostja kanda ja 9,26 % ulatuses hageja kanda. 6.2.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6.3.Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel kokku summas 425 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamisel. Hageja menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud riigilõivu suuruseks 435 eurot, mis on ekslik. Hageja on maksnud riigilõivu kokku 425 eurot. 6.4.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 6.5.Vastavalt hageja 15.11.2019 menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivule ka kulutustest õigusabile kokku 2130 eurot, millele lisandub käibemaks 426 eurot. Hageja on juriidiline isik ning ta kinnitab, et on käibemaksukohustuslane. Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 02.08.2019 arvele nr 717-K kulunud asja materjalidega tutvumisele 2,25 tundi, konsultatsiooniks kliendile ja õigusliku positsiooni kujundamisele 2,25 tundi ning 10.06.2019 seisukoha koostamisele 4,75 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 9,25 tundi on põhjendamatult suur. Hagiavalduse aluseks olevate materjalidega esmatutvumine ja analüüsimine ning kliendiga koostöös menetlustaktika kujundamine on küll aja- ja töömahukas osa menetluses, kuid kliendi poolt esitatud hagiavaldus ja nõude aluseks olevad tõendid antud menetluses ei ole mahukad ega keerukad. Ka hageja esindaja poolt koostatud 2,5-leheküljelise sisulise osaga seisukoht kostja vastuse osas ei hõlmanud endas keerukaid õiguslikke konstruktsioone ega mahukaid tõendeid, seega kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud aega 3,25 tunni ulatuses ja leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 6 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 10.10.2019 arvele nr 725-K kulunud konsultatsioonile kliendiga 0,75 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 08.10.2019 kohtuistungil esindamisele 1 tund. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 2,75 tundi on põhjendamatult suur. 08.10.2019 kohtuistung kestis 34 minutit, mitte aga
2-19-108546 1 tund, ning olles eelnevalt 45 minutit kliendiga konsulteerinud, ei saanud esindajal veel täiendavalt kuluda 1 tund kohtuistungiks ettevalmistumisele. Kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud aega 1 tunni ulatuses ja loeb eelnimetatud toimingute puhul vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,75 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 14.11.2019 arvele nr 725-K kulunud konsultatsioonile kliendiga 0,75 tundi, 16.10.2019 seisukoha koostamisele 2,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 12.11.2019 kohtuistungil (hageja märkinud ekslikult 08.10.2019 kohtuistung) esindamisele 0,75 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 4,75 tundi on põhjendamatult suur. Konsultatsiooni jaoks kliendiga ja 2,5-leheküljelise sisulise osaga seisukoha koostamiseks vajalikuks ajakuluks loeb kohus kokku 2,25 tundi ning 12.11.2019 toimunud kohtuistungi ettevalmistamisele ja 38 minutit kestnud kohtuistungil esindamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1,25 tundi. Seega kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud ajakulu 1,25 tunni ulatuses ja leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi. Kokku moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud 1350 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades asja mahtu ja keerukust, on lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. 6.6.Kokku määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 1775 eurot (s.o 1350 eurot lepingulise esindaja kulud ja 425 eurot riigilõiv). Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud 90,74 % ulatuses kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1611,70 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. 6.7.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.8.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.