Torm Metall OÜ hagi If P&C Insurance AS vastu 5 327.74 euro ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Torm Metall OÜ; registrikood 11477415; asukoht Sepa tn 15c, Tartu linn; lepinguline esindaja: advokaat Cardo Soosaar; e-post [email protected] Kostja: If P&C Insurance AS; registrikood 10100168; asukoht Lõõtsa 8A, Tallinn; kostja volitatud esindaja: Allan Habicht; e-post [email protected] Kolmas isik kostja poolel: Traneks OÜ; registrikood 12940872, asukoht Sõbra tn 43, Tartu linn
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12. november 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Torm Metall OÜ hagi If P&C Insurance AS vastu.
2.Mõista If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks välja 5 387.29 eurot, millest kindlustushüvitis 5 327.74 eurot ning kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutuud viivis summas 59.55 eurot.
3.Mõista If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse tegemisest kuni põhinõude (5327,74 eurot) täieliku täitmiseni.
5.Määrata Torm Metall OÜ-le hüvitamisele kuuluva menetluskulu summaks 2 525 eurot, mis mõista välja If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks.
6.Välja mõista If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks viivis menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Torm Metall OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi If P&C Insurance AS (kostja) vastu 5 327.74 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud veosekindlustusleping metalli puurpingi kindlustamiseks selle transpordil lähtekohast ALZMETALL GmbH &Co. KG, Altenmarkt, Saksamaa, sihtkohta Torm Metall OÜ, Sepa 15C, Tartu, perioodil XX.XX-XX.XX.XXXX Kindlustussummaks on 11 481 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja omavastutus 1% kahjusummast, kuid vähemalt 200 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Vedaja võttis veose 17.07.2018 lähtekohast peale ja andis selle 31.07.2018 hagejale sihtkohas üle. Veose vastuvõtmisel ei avastatud sellel väliseid kahjustusi. Pärast veose vastuvõtmist selgus, et puurpink on kahjustatud (korpus ja hoova nupud on purunenud, hoov kõveraks paindunud, töölaual ja tõstehooval on värvikahjustused). Kahjustused viitavad sellele, et veos võis olla transpordil või ladustamisel külili kukkunud. Kuna puurpink ei olnud kasutatav, tekkis hagejale 11 480.60 euro suurune kahju. Hageja esitas 01.08.2018 kostjale kahjuteate ja teavitas veose kahjustustest ka vedajat Traneks OÜ-d. Kostja teatas 26.09.2018 hagejale, et kostja vähendab kahjusummat vedaja vastutuse summa 5 327.74 euro võrra ja maksab hagejale kahjuhüvitisena 5 952.86 eurot, kuna hageja ei ole kaupa vastu võttes veendunud selle korrasolekus ega esitanud vastutavale osapoolele nõuet. Hageja leiab, et kostjal ei olnud alust kindlustushüvitise vähendamiseks ning maksmata kindlustushüvitise osa 5 327.74 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja hinnangul ei rikkunud ta veosekindlustuse üldtingimuste punkti 36. Hageja veendus, et veosel puudusid välisel vaatlusel arusaadavad kahjustused. Hageja ei rikkunud veosekindlustuse üldtingimuste punkte 37.1-37.3. Hageja avastas kahjustused alles pärast veose vastuvõtmist ning kahjustused ei olnud välisel vaatlusel tuvastatavad, mistõttu ei olnud võimalik saatelehtedele ka kahjustuste kohta märkuseid kirjutada. Hageja teatas puudustest vedajale järgmisel päeval. Samuti on hageja edastanud kindlustusele kogu talle teadaoleva informatsiooni ja tõendid kahjujuhtumi asjaolude kohta. Isegi, kui hageja on eelkirjeldatud lepingurikkumised toime pannud, ei ole kostjal õigust kindlustushüvitist vähendada, kuna need rikkumised ei mõjutanud kahju tekkimist, suurust ega kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kõik väidetavad rikkumised toimusid veose vastuvõtmisel või selle järgselt, kui kahju oli juba tekkinud ega suurendanud tekkinud kahju. Seetõttu ei saa need olla aluseks kindlustushüvitise vähendamisele.
Kostja vastuväited
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hoolimata sellest, et metalli puurpingil esinevad väliselt silmnähtavalt märgatavad kahjustused, ei ole hageja teinud sellekohast märget CMR veose saatelehele. Tegelik vedaja Split Logistik OÜ teatas, et kuivõrd saadetis oli silmnähtavalt kahjustatud ning saaja võttis selle vastu ilma CMR veoselehel märkusi tegemata, siis tal puudub kahju hüvitamise kohustus. Seetõttu vähendas kostja kahjusummat ulatuses, mille võrra vastutab veolepingu alusel vedaja. Hageja on esitanud vale faktiväite, et metalli puurpingi vastuvõtmisel ei olnud kauba kahjustumist võimalik märgata. Metalli puurpink oli pakendatud selliselt, et kauba kahjustumine oli põgusal vaatlusel tuvastav. Hoolimata sellest, et metalli puurpingi kahjustused pidid olema väliselt märgatavad, ei ole kindlustusvõtja teinud kauba saatelehele vigastuste kohta mitte ühtegi märget. Tingimuste XXX p 37.3. kohaselt peab kindlustusvõtja aitama välja selgitada kahju võimaliku tekitaja ja tunnistajate nimed. XXX punkt 37 kohaselt Ifil on õigus hüvitamisest keelduda või hüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut ja rikkumine mõjutas kahju tekkimist või suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kuivõrd hageja ei teinud kauba kahjustumise kohta märget CMR veolehel, siis on see kindlasti raskendanud kahju põhjustanud isiku, kahju tekkimise aja, koha ning kahju põhjuse kindlakstegemist. VÕS § 492 lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja loobub oma nõudest, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel. CMR konventsioonist tulenevate kauba kahjustamisest teadaandmist reguleerivate tähtaegadest kinnipidamata jätmine on käsitletav kindlustusvõtja loobumisena oma õigusest kolmanda isiku vastu. Juhul kui hageja ei saa enam nõuda vedajalt kahju hüvitamist, siis ei saa ka kostja esitada vedaja vastu tagasinõuet. Kolmanda isiku seisukoht
3.Kohus kaasas kostja taotlusel 07.01.2019 määrusega menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Traneks OÜ kui puurpinki vedanud isiku. Kolmas isik märkis oma kirjalikus seisukohas, et hageja ei ole talle pretensiooni veokahjustuste kohta esitanud. Tegemist oli sellise pakendiga, milliselt kahjustus on kohe näha. Seetõttu on võimalik, et kaup sai kahjustada ka hageja enda ruumides. Kuna CMR-saatelehelt ei nähtu mingit pretensiooni, ei saa menetluses olla ka ühtegi Traneks OÜ-d kolmanda isikuna puudutavat nõuet. Kohtuistung
4.Kohtuistungil jäid hageja ja kostja oma seisukohtade juurde, kolmas isik kohtuistungil ei osalenud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Torm Metall OÜ on esitanud If P&C Insurance AS vastu nõude kindlustuslepingu alusel maksmata hüvitise väljamõistmiseks. Hüvitise maksmise kohustus tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud veosekindlustuslepingust. Hageja nõude eelduseks on VÕS § 476 lõikest 1 tulenevalt kindlustusjuhtumi toimimine ja sellest tulenevalt kindlustatud isikule kahju tekkimine. Vaidlust ei ole selles, et kindlustushüvitise täissumma olnuks 11 280.60 eurot (kahju 11 480.60 eurot, millest lahutada omavastutus 200 eurot) ning kostja on sellest hagejale välja maksnud 5 952.86 eurot. Kostja leiab, et kuna hageja on omapoolseid kohustusi rikkunud, ei ole temal enam hagejale kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud nii kindlustuslepingu rikkumisele kui ka VÕS §-le 492.
Kuna kostja tugineb kindlustushüvitise vähendamise õigusele, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi kindlustushüvitise vähendamise eelduseks olevaid asjaolusid tõendama. Kindlustusjuhtumiks oli 31.07.2018 hagejale üle antud metalli puurpingi kahjustumine. Kindlustuse üldtingimuste XXX (tlk 10-14) ja veosekindlustuse üldtingimuste XXX (tlk 15-19) näol on tegemist kostja tüüptingimusega, st selle tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 39, st seda tuleb tõlgendada selliselt nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada kasutaja, st kostja kahjuks.
6.Esmalt analüüsib kohus, kas hageja kindlustusvõtjana on kindlustuslepingut rikkunud, mis oleks kindlustuse üldtingimuste XXX p 37 alusel kindlustushüvitise vähendamise esimeseks eelduseks. Kostja väitel on hageja rikkunud kindlustuslepingut sellega, et hageja ei ole veose vastuvõtmise ajal teinud veose saatelehele märget veose kahjustumise kohta. Veosekindlustuse üldtingimuste p-de 36 ja 37.1 kohaselt on hageja kohustatud enne veose vastuvõtmist veenduma, et veosel ei ole väliseid kahjustusi, ja väliste kahjustuste olemasolu korral kirjutama veose saatelehele veosekindlustuse üldtingimuste punktides 37.1.1 kuni 37.1.4 nimetatud andmed (kahjustatud kaubaühikute hulk, kahjustuse liik ja põhjus, kuupäev ja allkiri). Väliste kahjustuste kohta CMR-saatelehel (tlk 45) märkused veosekindlustuse üldtingimuste p-des 37.1.1 – 37.1.4 nimetatud andmete kohta puuduvad. Veosekindlustuse üldtingimuste XXX p 36 kohaselt on kauba saaja kohustatud enne veose vastuvõtmist veenduma, et veosel ei ole väliseid kahjustusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas veosel olnud kahjustused olid välised ning tavapärasel ülevaatusel tuvastatavad. Hageja hinnangul ei olnud puuringil esinenud kahjustused välisel ülevaatlusel tuvastatavad. Kostja hinnangul oleks pidanud majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pingi kahjustused tavapärasel välisel ülevaatusel avastama. Tuvastamaks kahjustuste olemust ja iseloomu, korraldas kohus vaatluse ning vaatles puurpinki 26.03.2019 Plusmerk OÜ laos. Vaatlusprotokollist (tlk 86) ja sellele lisatud fotodelt (tlk 88 ja tlk 94) nähtub, et puurpingi paremas ülanurgas on auk, mis on 180 cm pikkusele inimesele hästi näha. Kui vaatab lühem inimene madalamalt positsioonilt või kui pink ise asetseb kõrgemal, ei ole auku näha. Muud kahjustused ei pruugi olla eriteadmisi mitteolevale isikule esialgsel välisel ülevaatamisel tuvastatavad. Seega tuvastas kohus, et vähemalt puurpingi paremas ülanurgas oleva augu puhul oli tegemist välisel ülevaatusel avastatava kahjustusega. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid ega põhistusi, mille alusel sisustada, milline pidanuks olema puurpingi vastu võtnud töötaja(te) tavapärane hoolsus saabunud veose ülevaatamisel ning milliseid toiminguid pidanuks ülevaatamise käigus tegema. Seega sisustab kohus nõutava hoolsusstandardi oma siseveendumusest lähtudes. Puurpingi maha laadinud tunnistaja Sander Poljakovi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta vaatles puurpinki üksnes tõstukilt enne maha laadimist. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka turvakaamera salvestus („1. Puurpink_mahalaadimine T5 Uks“). Kohtu hinnangul ei ole puurpinki enne saatelehele vastuvõtmist kinnitava allkirja andmist mõistliku ja vajaliku hoolsusega üle vaadatud. Minimaalselt oleks pidanud töötaja tegema tiiru ümber vastuvõetava veose ja vaatlema seda igast küljest. Üksnes mahalaadimisel tõstukis istudes pingi vaatlemist ei saa lugeda piisavaks. Eelneva põhjal leiab kohus, et veose vastu võtnud hageja töötaja ei vaadanud saabunud veost üle piisava hoolsusega. Kuna tavapärase hoolsusega vaadeldes oleks vähemalt veose paremas ülanurgas augu esinemine olnud tuvastatav, on hageja rikkunud sellega veosekindluse üldtingimuste XXX p-dest 36 ja 37.1 tulenevat kohustust veos üle vaadata ning esinevate puuduste kohta teha märkus CMR-saatelehele.
7.Kostja on kindlustushüvitise vähendamise alusena viidanud ka veosekindlustuse üldtingimuste XXX punktile 37.3 rikkumisele. Kostja hinnangul on hageja rikkunud kohustust, mille kohaselt peab kindlustusvõtja aitama välja selgitada kahju võimaliku tekitaja ja tunnistajate nimed. Kostja seisukohtadest ei selgu, kuidas hageja seda punkti täpsemalt rikkunud võiks olla. Arvestades, et hageja on kostjale kättesaadavaks teinud tema valduses oleva teabe (tlk 20), on hageja kohtu hinnangul oma kohustust täitnud ning kostja ei saa hagejale ette heita kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamise kohustusele kaasa aitamata jätmist.
8.Kindlustuse üldtingimuste XXX p 37 alusel on kindlustushüvitise vähendamise teine eeldus see, et hageja rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või suurust või kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kohus leiab, et selleks, et hageja rikkumine saaks mõjutada kahju tekkimist või suurust või kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist, peab hageja rikkumise ja viimati nimetatud asjaolude vahel olema põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et veosekindlustuse üldtingimuste XXX p-de 36 ja 37.1 rikkumine – veolehele kauba ülevaatamise kohustuse rikkumine ja kahjustuste kohta märke tegemata jätmine – oleks mõjutanud kahju tekkimist või suurust. Samuti on sellise põhjusliku seose esinemine eluliselt ebausutav. Võimaliku kahju kohta saatelehele märke tegemata jätmine iseenesest ei saanud puurpingile kuidagi täiendavaid kahjustusi tekitada. Kohus leiab, et antud asjaoludel CMR-saatelehele kahjustuste kohta märke tegemata jätmine ei saa mõjutada kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kahju tekkimise asjaolud on võimalik välja selgitada ka muude tõendite abil. Asjas on tõendina mälupulgal esitatud valvekaamerate videod. Videotelt „1. Puurpink_mahalaadimine T5 Uks“, 2. puurpink_laser“, „3. puurpink laser“, „4. puurpink_vesilõikus“, „5. puurpink_ T3 uks“, „6. puurpink_torulaser“ ja „7. Puurpink_timesaver“ nähtub, et mahalaadimine ja transport hageja hoones sujus viperusteta. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Puurpingi autolt maha laadinud ja hageja ruumides selleks ettenähtud kohale transportinud S. Poljakovi ütlustest nähtub, et mahalaadimise ja transpordi käigus pink täiendavalt kahjustada ei saanud. Ka tunnistaja Marko Zeisiku ütlustest nähtub, et pink toodi hagejale katkisena, sest ei ole võimalik, et S. Poljakov oleks pingi vahepeal maha pillanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kahjustused puurpingil tekkisid veo käigus, mitte selle hageja ruumides olles. Nimetatud tõendite abil on võimalik kindlustusjuhtumi asjaolud piisavalt täpselt välja selgitada. Seega ei ole hagejapoolne lepingurikkumine – veose hooletu ülevaatamine ja CMR-saatelehele märke tegemata jätmine – mõjutanud praegusel juhul kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamist. Seetõttu ei saa kostjale kindlustussumma vähendamise õigus tuleneda kindlustuslepingu üldtingimuste XXX p-st 37.
9.Kostja on kindlustushüvitise vähendamise teise võimaliku alusena tuginenud sellele, et hageja on oma käitumisega, st sellega, et ei märkinud puuduseid CMR-i saatelehele, tekitanud olukorra, kus kindlustusseltsil on raskendatud tagasinõude realiseerimine. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kindlustusvõtja loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude
või õiguse alusel. Seega võiks kostjal olla õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest, kui hageja kindlustusvõtjana oleks loobunud oma kahjuhüvitamise nõudest vedaja vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas CMR-i saatelehele transpordikahjustuste kohta märke tegemata jätmine on käsitletav vedaja vastu nõudest loobumisena või mitte. Kohus rõhutas 18.04.2019 korraldavas määruses, et kostjal tuleb selgitada ja tõendada, mil viisil väljendus hageja poolt veose kahjustamisest õigeaegselt teavitamata jätmises hageja tahe loobuda oma nõudest vedaja Traneks OÜ vastu ning millistest asjaoludest tulenevalt on hageja nõue Traneks OÜ vastu lõppenud. Kostja ei ole viidatud asjaolu veenvalt selgitanud ega tõendanud. Kohtu hinnangul saab hagejat lugeda VÕS § 492 lg 2 mõttes oma nõudest vedaja vastu loobunuks, kui hageja on teinud vedajale vastavasisulise tahteavalduse ning hageja nõue vedaja vastu on selle tahteavalduse tulemusena lõppenud. Nõudest loobumine VÕS § 207 mõttes eeldab võlgniku ja võlausaldaja kokkulepet nõudest loobumiseks. Sellise suulise või kirjaliku kokkuleppe olemasolu praegusel juhul kohtule tõendatud ei ole. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 kohasel olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja hinnangul on hageja tegu, millest võib järeldada hageja tahet loobuda oma nõudest vedaja vastu, vedaja veose kahjustamisest õigeaegselt teavitamata jätmine. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. 18.05.1965 vastu võetud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) art 30 lg 1 kohaselt kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Seega järeldub CMR-i konventsiooni tekstist, et saatelehel vastava märke puudumine ei võta saajalt iseenesest õigust veose puudustele tugineda. Märke puudumine pöörab aga tõendamiskoormise ümber ja loob kuni vastupidiste asjaolude tõendamiseni eelduse, et veos anti vedajalt saajale üle puudusteta. Kohtu järeldus tugineb ka õiguskirjanduses avaldatule (Renee Mahl CMR konventsioon. Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 228-231). Seisukoht, et kui CMR art 30 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vigastustele ei viidata, siis tuleb eeldada, et kaup on kohale toimetatud nõuetekohaselt, kuid see eeldus ei võta kostjalt võimalust tõendada vastupidist ja nõuda kahju hüvitamist, on leidnud kinnitust ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr XXX p 36). Kohus leiab, et kuna CMR-i saatelehele puuduste märkimata jätmine iseenesest ei välista võimalust nendele puudustele hiljem tugineda, ei ole see samastatav vedaja vastu esitatavast kahju hüvitamise nõudest loobumisega. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena saamata kindlustushüvitis summas 5 327.74 eurot.
10.Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist. Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub VÕS § 450 lg 1 järgi sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud lõppesid 11. oktoobril 2018, kui kostja kandis vähendatud kindlustushüvitise hageja pangakontole. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudus õigus kindlustushüvitise vähendamiseks, mistõttu oleks ta nimetatud kuupäeval pidanud
hagejale välja maksma kindlustushüvitise kogusumma. Kindlustuse üldtingimuste XXX p 36 järgi peab kostja juhul, kui ta viivitab hüvitamisega, maksma viivist vastavalt võlaõigusseadusele. Seega on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue perioodil 12. oktoober 2019 kuni 1. detsember 2019 rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks nimetatud perioodil välja mõista viivis summas 59,55 eurot. TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teie lause alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis põhivõlgnevuselt alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest 2. detsembril 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni Menetluskulude jaotus
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks on taotluse kohaselt riigilõiv summas 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 3 000 eurot (tööaeg 20 tundi, tasu 150 eurot/tund). Kostja hinnangul on hageja taotlus osaliselt ülepaisutatud. Kostja leiab, et hageja esindaja põhjendatud ajakuluks võib lugeda 14 töötundi. Arvestades esindaja töötunni tasu 150 eurot, kujuneks põhjendatud õigusabikuluks 2 100 eurot. Kohus nõustub kostja toodud põhjendustega. Lisaks on kohus seisukohal, et käesoleva kohtuasja on muu hulgas põhjustanud hageja poolne hooletus kauba vastuvõtul, mistõttu ei olnud täidetud kõik konventsiooni tingimused ning tõendamiskoormis pöördus hageja kahjuks. Käesolevas menetluses on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile 2 100 euro ulatuses. Riigilõivu summas 425 eurot tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 2 525 eurot (2100 + 425), käibemaksu ei lisandu. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.