lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-15556/34

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-15556/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 6, 8ViivisTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamineVÕS § 30Võlatunnistus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-15556

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi Gunnar Mõru vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1432 eurot 22 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gunnar Mõru apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2019

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Gunnar Mõru (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 otsus osaliselt väljamõistetud viivise suuruse osas ning välja mõista Gunnar Mõrult viivis PlusPlus Capital AS kasuks seisuga 02.12.2019 summas 1870 eurot 9 senti (sh võlatunnistuses kokkulepitud viivis 1428 eurot 35 senti + alates 17.10.2018 kuni 02.12.2019 viivis 441 eurot 74 senti) ning alates 03.12.2019

viivis põhivõlgnevuselt 4891 eurot 80 senti võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni või kuni viivise summa moodustab 2445 eurot 90 senti (sh sissenõutavaks muutunud viivis summas 1870 eurot 9 senti).

2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 578 lg 1Kompromissilepingu mõiste
Muus osas jätta Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 otsus muutmata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada PlusPlus Capital AS-i hagi Gunnar Mõru vastu osaliselt.
3.2.Välja mõista Gunnar Mõrult PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus 4891 eurot 80 senti ning viivised seisuga 02.12.2019 summas 1870 eurot 9 senti (sh võlatunnistuses kokkulepitud viivis 1428 eurot 35 senti + alates 17.10.2018 kuni 02.12.2019 viivis 441 eurot 74 senti).
3.3.Kohustada Gunnar Mõru tasuma põhivõlgnevuselt 4891 eurot 80 senti PlusPlus Capital AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni või kuni viivise summa moodustab 2445 eurot 90 senti (sh sissenõutavaks muutunud viivis summas 1870 eurot 9 senti).
3.4.Jätta menetluskulud maakohtus Gunnar Mõru kanda.
3.5.Välja mõista Gunnar Mõrult PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulude katteks 715 eurot.
3.6.Gunnar Mõrul tasuda väljamõistetud menetluskuludelt (715 eurot) otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
6.Vabastada Gunnar Mõru apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 200 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.PlusPlus Capital (hageja) esitas 16. oktoobril 2018 Tartu Maakohtule hagi Gunnar Mõru (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 6320 eurot 15 senti, viivise 361 eurot 1 sent ja viivise 0,06% päevas põhinõudelt (4891 eurolt 80 sendilt) alates 17. oktoobrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. novembril 2017 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24293660. Kostja võlgnes hagejale 5535 eurot 82 senti ja viivise 1704 eurot 17 senti. Lepinguga loobus hageja 275 euro 82 sendi suurusest viivisenõudest. Samuti võimaldas hageja tasuda kostjalt 6964 euro 17 sendi suuruse võlgnevus osamaksetena. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja täitis lepingut perioodil 20. detsembrist 2017 kuni 16. aprillini 2018 summas 644 eurot 2 senti, mille hageja arvestas maha esialgsest põhisummast. Alates 15. maist 2018 ei ole kostja maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses tasunud. Lepingu p 3.1 alusel muutus kogu kompromissisumma sissenõutavaks. Lepingu p 3.2 kohaselt on viivisemääraks 0,06% päevas.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidles vastu ebamõistlikult suurele viivisenõudele. Kostjale ei ole viivise kujunemine selge. Kostja on töövõimetu ja majanduslikult keerulises olukorras, mistõttu on nõutav viivis koormav. Kostja taotles viivise vähendamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 20. veebruari 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6320 eurot 15 senti, viivise 361 eurot 1 sent ja viivise põhinõudelt (4891 eurolt 80 sendilt) alates 17. oktoobrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 715 eurot (riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 715 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Kostja ei ole vaidlustanud faktilisi asjaolusid lepingu sõlmimise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid põhinõude osas. Lepingu p 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kostja on viivist arvestanud esialgse põhisumma jäägilt alates maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et viivisemäär on temaga läbi räägitud ja et see on tema hinnangul mõistlikus suuruses. VÕS § 113 lg 6 kohaldamine võib olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna (vt Riigikohtu 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 17). Maakohus selgitas kostjale, et tal tuleb oma väiteid tõendeid. Kostja ei ole oma tervisliku või majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. Maakohus leidis, et praegusel juhul puudub alus viivise vähendamiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja palub apellatsioonkaebus tühistada maakohtu otsus viivise osas ja teha uus otsus, millega vähendada viivise suurust nullini. Menetluskulud palub kostja jätta hageja või poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt selgitas kostja vastuses hagile, et ta on töövõimetu ja majanduslikult keerulises olukorras. Kostjal oli märtsis 2018 insult, mille tõttu on ta töövõime vähenenud ning tal pole võimalik endale piisavat sissetulekut hankida. Viivisemäär 0,06% päevas on kostjat liigselt koormav. Kõrge viivisemäära tõttu ei ole kostjal võimalik tasuda põhivõlgnevust.

Maakohus ei arvestanud kostja keerulist majanduslikku olukorda ega asjaolu, et kostja on töövõimetu. Sellega jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1. Kostja palub jätta menetluskulud hageja või poolte endi kanda. Kostja majanduslik seis ei võimalda menetluskulude tasumist. Kostja viitab TsMS § 162 lg-le 4 ja palub kohtul arvestada tema tervisliku seisundiga.

5.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 otsus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud viivise suuruse osas (TsMS § 657 lg 1 p 2) ning välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks seisuga 02.12.2019 summas 1870 eurot 9 senti (sh võlatunnistuses kokkulepitud viivis 1428 eurot 35 senti + alates 17.10.2018 kuni 02.12.2019 viivis 441 eurot 74 senti) ning alates 03.12.2019 viivis põhivõlgnevuselt 4891 eurot 80 senti võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni või kuni viivise summa moodustab 2445 eurot 90 senti (sh sissenõutavaks muutunud viivis summas 1870 eurot 9 senti). Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud maakohtu otsust väljamõistetud viiviste suuruse ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, põhivõlgnevuse suurust ei ole kostja vaidlustanud. Lähtudes TsMS § 651 lg-st 1 kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
7.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt selgitas kostja vastuses hagile, et ta on töövõimetu ja majanduslikult keerulises olukorras ning töövõime vähenemisest tingituna pole tal võimalik endale piisavat sissetulekut hankida. Seetõttu on viivisemäär 0,06% päevas talle liigselt koormav. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja, et arvestades kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud Eesti Töötukassa 08.10.2018 otsust töövõime hindamise kohta võib alates 17.10.2018 kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Samas jäi hageja nõude juurde mõista kostjalt välja kompromissilepingus/võlatunnistuses kokkulepitud viivis summas 1428 eurot 35 senti, sest nimetatud lepingus juba hageja vähendas viiviseid 275 euro 82 sendi võrra.
8.Alusetu on kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus põhjendamatult ei arvestanud kostja keerulist majanduslikku olukorda ega asjaolu, et kostja on töövõimetu, ning jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1. Asja materjalide kohaselt on kostja vastuses hagiavaldusele (tl 21-23) taotlenud viivise vähendamist seoses sellega, et on töövõimetu ja majanduslikult raskes olukorras (vt vastuse p 10). Maakohus on 9. jaanuari 2019 määruses (tl 25-26) selgitanud kostjale, et tal tuleb viivise vähendamise taotluse põhistamiseks esitada töövõimetust ja rasket majanduslikku olukorda tõendavad tõendid hiljemalt 25. jaanuariks 2019. Kuna kostja tähtajaks vastavaid tõendeid ei esitanud, siis ei saanud maakohus hinnata seda, kas kostja on seoses töövõime vähenemisega sellises majanduslikus olukorras, mis annaks aluse kohaldada VÕS § 113 lg-t 8 ja § 162 lg-t 1.
9.Kostja esitas alles koos apellatsioonkaebusega Eesti Töötukassa 08.10.2018 otsuse töövõime hindamise kohta (tl 34-35). Otsuse kohaselt on kostjal puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldavat kestust arvesse võttes töötama. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil lähtuvalt kostja tervislikust seisundist vähendama alates 17.10.2018 kokkulepitud viivise määra viivise seadusjärgse määrani. Kuna kostja taotleb apellatsioonkaebuses viivise vähendamist nullini, siis on eelkõige vajalik lahendada küsimus, kas kostja poolt esile toodud asjaolud on aluseks viivise vähendamisele alla seaduses sätestatud määra. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Reeglina ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse, s.o alla seaduses sätestatud viivise määra. Seadusjärgses määras nõutav viivis ei ole iseenesest ebamõistlikult suur. Kostja väide, et ta ei suuda oma majandusliku olukorra ja tervisliku seisundi tõttu tasuda viivist, ei muuda seadusjärgset viivist ebamõistlikult suureks. Ringkonnakohtu arvates alates 17.10.2018 hageja poolt nõutav viivis seadusjärgses määras (arvestades põhivõlgnevuse suurust 4891 eurot 80 senti) ei ole ebamõistlikult suur ja ei kuulu vähendamisele.
10.Ringkonnakohtu arvates ei kuulu vähendamisele ka poolte kompromisslepingus/võlatunnistuses kokkulepitud viivise summa 1428 eurot 35 senti. Nimetatud viivise summat on hageja juba vähendanud 275 euro 82 sendi võrra (esialgne lepingust tulenev suurus 1704 eurot 17 senti), pooled on sõlminud viivise suuruses kokkuleppe ning kokkuleppe sõlmimise ajal moodustas viivis põhivõla 5535 eurot 82 senti suurusest ligikaudu 26 %.
11.Samas ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja tervislikku seisundit (puuduv töövõime) ja majanduslikku olukorda, tuleb piirata viivisenõude ulatust, s.o ringkonnakohus peab vajalikuks vähendada tulevikus sissenõutavat viivist ja piirata selle ulatuse poolega põhivõla suurusest (koos sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab 2445 eurot 90 senti). Eesti Töötukassa otsuse kohaselt on kostjal puuduv töövõime perioodil 28.09.2018 – 27.09.2021. Kuna kostja ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldavat kestust arvesse võttes töötama, siis on piiratud tema võimalus saada sissetulekut. Asja materjalide kohaselt on kostja sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kinnisvara ja muu vara puudub. Samas ei ole viivisenõude ulatuse piiramisega oluliselt kahjustatud hageja õigustatud huvi kohustuse täitmise vastu. Arvestades hageja majanduslikku tegevust tagab ka viivis, mis moodustab poole põhinõudest, antud juhul kohustuse täitmise.
12.Kostja väitel tema majanduslik seis ei võimalda menetluskulude tasumist ja seetõttu, arvestades tema tervisliku seisundiga, tuleks jätta menetluskulud kas hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Kostja viitab siinkohas TsMS § 162 lg-le 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Vastuseks kostja taotlusele jätta menetluskulud hageja kanda märgib ringkonnakohus, et TsMS § 162 lg 4 ei sätesta võimalust jätta menetluskulud ainuüksi hageja kanda juhul, kui hageja hagi rahuldatakse. Tulenevalt lg 4 sõnastusest saab kohus lg 4 tingimuste täidetuse korral kaaluda vastavatest kuludest poole enda kulude tema enda kanda jätmist, mitte aga lisaks veel panna talle teise poole kulude hüvitamise kohustust. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu, s.o kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul kostja tervislik seisund ja majanduslik olukord ei ole sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4.

13.Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2019 määrusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus ja vabastati kostja riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda, siis arvestades kostja majanduslikku olukorda ja tervislikku seisundit vabastab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja