Tallinn, Vabriku 35b korteriühistu hagi X OÜ vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Vabriku 35b korteriühistu 7. veebruari 2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
145 218,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Tallinn, Vabriku 35b korteriühistu (registrikood 80449168), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Virge Murak ja Klen Laus Kostja: X OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Grete Lind ja Peeter Viirsalu
Istungi toimumise aeg
28. mai 2025
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2025 otsuse resolutsiooni, jättes sellest välja viite hagi rahuldamata jätmise põhjusele. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Jätta Tallinn, Vabriku 35b korteriühistu hagi X OÜ vastu rahuldamata.
4.2.Jätta menetlusosaliste maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Vabriku 35b korteriühistu kanda.
5.Asendada X OÜ nimi tähemärkidega ja jätta tema registrikood avaldamata.
2-22-7120 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Vabriku 35b korteriühistu (hageja) esitas 12.05.2022 Harju Maakohtule hagi X OÜ (kostja, ehitaja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 119 699,89 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja suurendas oma nõuet 30.08.2024 avaldusega, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 130 887,96 eurot ja 17.09.2024 avaldusega, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 134 461,36 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis Virtual Property OÜ (arendaja, müüja) Tallinnas, Vabriku 35b valmiva elamu suhtes tulevaste korteriomanikega võlaõiguslikud lepingud, millega kohustus valmis ehitama Vabriku 35b korterelamu ning välja ehitama eluruumi ja mitteeluruumi. Elamu ehitustööd teostas arendajaga sõlmitud töövõtulepingu alusel kostja.
3.Võlaõigusliku lepingu p 1.6 järgi kohustus müüja kinnistul paikneva hoone ümber ehitama ja hankima sellele kasutusloa. Punktis 2.1.3 lubas müüja, et eluruum, panipaik ja parkimiskoht vastavad hoone ehitusprojektis ja selle muudatustes sätestatud nõuetele ja kehtivatele ehitusnormidele (ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 II klassi kvaliteedinõuetele). Punktis 2.2. leppisid müüja ja ostjad kokku, et garantiitööde tegemiseks pöördub ostja (ise või ühistu kaudu) otse tööettevõtja, s.o kostja poole ja müüja loovutab ostjale vastava nõudeõiguse osa. Juhul, kui tööettevõtja ei suuda täita (pankrot, likvideerimine jms asjaolu tõttu) ostja garantiinõudeid, võib ostja pöörduda müüja poole samas lepingus antud ehitusgarantii realiseerimiseks.
4.Korterid anti uutele omanikele üle 2014. a suvel. 2016. a suvel pidi lõppema hoone garantii, mille jooksul andsid korteriomanikud ehitajale (kostjale) teada korterites ilmnenud probleemidest. Suurimaks probleemiks kujunes esimesel ja soklikorrusel asuvatesse korteritesse sisse imbuv niiskus. Kostja tegeles probleemiga, kuid ei suutnud tuvastada probleemi põhjust. Septembris 2017 parandas kostja hoone hüdroisolatsiooni, drenaaži ja sademevee ärajuhtimise torustikku, kuid niiskuse probleem kestis hoolimata sellest veel ka 2019. a alguses. Hoone puudused tekitasid kahju ka korterites. 20.05.2020 teatas kostja, et keeldub edaspidi niiskusprobleemi kõrvaldamisest.
2
2-22-7120
5.Suvel 2020 mõistis hageja, et korteritesse imbub ikkagi niiskus, kahjustades oluliselt kortereid ja omanike tervist. Hageja tellis korterelamu sokli renoveerimise ehitusprojekti ja võttis hinnapakkumise ehitustöödeks. Vundamendi parandustööd tehti suvel 2021. Hoone ülevaatusel 04.06.2021 tuvastati hoone vundamendil hulgaliselt probleeme. Selle täielikul lahtikaevamisel 07.06.2021 selgusid probleemid drenaažisüsteemiga. Hüdroisolatsiooni puudumine oli varjatud puuduseks nii hoone sees kui väljas.
6.Kostja rikkus oluliselt ehitusseadust ja head ehitustava ning ehitas hoone, mille vundament ei vasta ehitusaegsetele normidele. Kostja tekitas sellega korteriomanikele ja hagejale õigusvastaselt kahju. Kostja vastutab oma hooletu ja osaliselt kuritahtliku tegevuse eest. Kostja ei järginud mõistlikku käibekohustust ja rikkus ka üldiseid ehitusseaduses sätestatud nõudeid. Hageja leidis, et tema nõude õiguslikud alused võivad olla järgmised: arendaja loovutas korteriomanikele oma töövõtulepingust või garantiilepingust tulenevad nõuded kostja vastu, kes loovutasid need hagejale; alternatiivselt on töövõtuleping kolmandat isikut kaitsev leping või tuleneb hageja nõue deliktist.
7.Hageja tasus vundamendi renoveerimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise eest kokku 57 250,25 eurot. Lisaks tuleb remont maksumusega 52 849,64 eurot teostada korterites 1–4, mis on saanud tugevaid niiskuskahjustusi. Hagejal tekkis kulu 3600 eurot seoses ekspertiisidega. Drenaaži seadustamisele ja AS Tallinna Vesi tingimustele vastavaks ehitamisele kulub 20 761,47 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale kahju 134 461,36 eurot.
8.Korteriomanikud loovutasid oma nõuded, mis tulenevad Vabriku 35b hoone ehitamisest, korteriühistule ja andsid korteriühistule volituse enda esindamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagist jääb ebaselgeks, millise õigussuhte raames hageja kostjalt kahju hüvitamist nõuab. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulisi suhteid. Kostja teostas Vabriku 35b ehitustööd kinnistu omanikuga (arendajaga) sõlmitud töövõtulepingu alusel. Valminud tööd anti lõppaktiga üle 15.05.2014. Hageja või korteriomanike ees vastutab arendaja, kes korterid müüs.
11.Hageja ei ole omandanud nõuet ka loovutamise teel. Hageja esitatud korteri 4 müügilepingu p 2.1.5 järgi vastutab ostja ees müüja. P 2.1.6 järgi kohustus müüja, mitte kostja, tagama omal kulul puuduste ja defektide likvideerimise. P 2.2 viitab küll müüja ja ostja vahelisele kokkuleppele nõude loovutamise kohta, kuid punkti teisest lausest tuleneb, et ostjale loovutati õigus nõuda garantiitööde tegemist, mitte garantiitööde tegemata jätmisest tulenevaid muid nõudeid. Kostja ei andnud nõude loovutamiseks nõusolekut. Hageja ei ole ka tõendanud, et kõik Vabriku 35b korterite omanikud oleksid müügilepingutes kostja vastu garantii teostamise nõudeid omandanud. P-st 2.2 ei tulene kostja vastutust ka hageja ees. Osade korterite omanikud on vahetunud. Hageja ei ole tõendanud, et nõuded kostja vastu on loovutatud praegustele omanikele. Müügilepingus antud garantii ei hõlma hoone kaasomandi osa.
12.Hagejal ei saa olla nõuet VÕS § 81 järgi. Kostjal ei saanud töövõtulepingu sõlmimisel tekkida kohustust arvestada hageja huvidega. Hagejat ei eksisteerinud. 3
2-22-7120
13.Kostja ei ole hagejale deliktilist kahju tekitanud. Kostja teostas tööd arendaja kinnistul ja ei ole hageja omandit rikkunud.
14.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Vundament rajati veekindlast betoonist. Hageja ei toonud esile, millise normiga on materjalide kasutus või ehitusvõtted vastuolus. Kahju tekkis korteriomanike enda tegevusest, kuna nad ei kasutanud kütet ega ventilatsiooni järjepidevalt. Kahju tekkimine on ka tõendamata. Samuti ei ole selge kahju aluseks olevate tööde seos kostja kohustuse rikkumisega, tööde vajalikkus ja põhjendatus. Korteriomanikud 2 ja 3 ei ole kostjale pretensioone esitanud. Kahju tekkimist ei saa eeldada.
15.Hageja võimalikud nõuded on lõppenud ja aegunud. Hageja ega korteriomanikud ei pöördunud kostja poole niiskusprobleemiga garantiiperioodi jooksul. 2017. a tehtud ehitustöid ei tehtud garantii raames. Hagiavalduse kohaselt sai hageja kahjust teada juba 2016. a suvel. Hageja võimalikud nõuded aegusid 15.05.2019. Deliktist tulenev nõue aegus hiljemalt 26.02.2022. Aegumine ei ole ka katkenud ega peatunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
17.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kohaldu töövõtuleping poolte vahel otse. Garantiisuhe tuleneb korterite suhtes arendajaga sõlmitud müügilepingutest. Korteri 3 müügilepingu p-s 2.2 sisalduv garantiileping andis ostjatele õiguse esitada garantiitööde tegemise nõue, kuid ei andnud õigust esitada rahalist nõuet. Korterite 3 ja 4 müügilepingute p-dest 2.1.3 , p 2.1.5 ja 2.1.6 tulenevalt pidi müüja tagama hoone valmimise nõuetele vastavana, aga kui selles ilmnevad kahe aasta jooksul pärast valmimist puudused, tagama nende kõrvaldamise ehitaja poolt. Ostjate nõudeõigus selliste tööde tegemiseks tuleneb leping p-st 2.2., mille kohaselt müüja loovutas ostjale nõudeõiguse pöörduda otse müüjapoolse tööettevõtja ehk kostja poole.
18.Kuna hageja esitas korterite 1–4 osas garantiitööde kahjunõude, tuli tõenditena esitada ka nende korterite müügilepingud. Hageja esitas üksnes korterite 3 ja 4 lepingud. Õige ei ole hageja seisukoht, nagu ei oleks pidanud kõiki müügilepinguid esitama, kuna need on väidetavalt ühesugused. Korteriomanikud ei ole kostja suhtes solidaarvõlausaldajad. Solidaarsuhte tuvastamiseks tulnuks esitada kõik müügilepingud. Müügilepingud ei reguleeri kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.
19.Hageja kahju hüvitamise nõue võiks VÕS § 81 alusel tulla kõne alla siis, kui hageja oleks tõendanud, et korteriomanikel oli õigus esitada pretensioone kaasomandi (vundament ja drenaaž) puuduste osas. Seda, kas garantiitööde tegemisest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale, saaks tuvastada ainult müügilepingute alusel. Esitatud müügilepingutes sellist õigust ei ole. Kuna hageja (korteriühistu) moodustati alles 2018. a, ei saa ta olla kolmandaks isikuks VÕS § 81 tähenduses. Igal juhul on see nõue aegunud. Töövõtulepingu p 14.11 kohaselt ei kohaldata töövõtja rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõude aegumise osas VÕS §-s 651 toodut ja lähtutakse üldisest aegumise alguse regulatsioonist. Seega leppisid pooled kokku lühemas aegumistähtajas ehk TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aeguvad nõuded 3 aasta jooksul töö valmimisest. Töö loeti p-i 8.1 alusel valminuks lõppakti tellija poolt allkirjastamisest. Kui arvestada, et kolmas isik on tarbija, siis VÕS § 642 lg 2 järgi vastutab töövõtja üksnes sellise mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul töö üleandmisest tellijale. Sama sätestab 4
2-22-7120 müügilepingu p 2.2. Seega saanuks korteriomanikud neile töövõtulepingu rikkumisest ja VÕS § 81 alusel oma kahjunõude realiseerida, kui nad oleksid esitanud oma pretensioonid ehitajale 2 aasta jooksul ehitise vastuvõtmisest ja kui nad seejärel oleksid oma nõude esitanud veel kuni aegumistähtaja lõppemiseni jäänud 1 aasta jooksul. Ehitus anti üle lõppaktiga 15.05.2014. Omanikud said pretensioone esitada kuni 15.05.2016 ja nõudeid hiljemalt 15.05.2017. Korteri 4 omanik pöördus kostja poole 21.09.2016, s.o pärast garantiiaja lõppu. Kirjavahetusest ei nähtu aga seost kostjale ette heidetud niiskusprobleemidega. Ajaliselt esimene pöördumine seoses ehitusvigadega on korteri 1 omaniku poolt 15.09.2017. Peale korteri 1, 3 ja 4 omanike ei ole keegi pretensioone esitanud. Samas ei olnud Kahari algne korteri ostja ja hageja ei ole tõendanud, et temale oleks üle läinud nõudeõigus otse ehitaja vastu. Korterite 3 ja 4 müügilepingute punktis 2.2 on küll viide, et nõude saavad esitada ka omanikud ühiselt, kuid ei ole öeldud, et seda suhet saaks edasi volitada igakordsele omanikule.
20.Korterite omanikud loovutasid oma väidetavad nõuded hagejale alles 03.05.2022. Nende rahalise nõude esitamise õigus on igal juhul aegunud. Korterite 3 ja 4 müügilepingute p 2.2 sätestab ostja õiguse pöörduda otse kostja poole p-i 2.2 esimese lause alusel. Sama punkti teine lause seda ei välista. Hageja nõue, mis seondub vundamendi renoveerimisega (lisandub drenaaži ehitamisega seonduv) eeldab, et korteriomanikel on õigus esitada nõudeid ehitaja vastu kaasomandi osas. Korterite 3 ja 4 müügilepingutest tuleneb õigus esitada nõudeid üksnes reaalosaks oleva eluruumi ja panipaiga suhtes (korteri 4 puhul ka parkimiskoha suhtes).
21.Korteritele 1–4 tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks pidi neil kõigil olema õigus nõuda garantiitööde tegemist otse ehitajalt. Hageja tõendas seda üksnes korterite 3 ja 4 osas.
22.Ekspertiisiga seotud kulu kohta ei esitanud hageja õiguslikku alust ega toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid nõuet kvalifitseerida. Nõue on igal juhul aegunud. Omanikud/hageja said kahjust teada hiljemalt 2016 suvel. Ebaselgus sai valitseda üksnes kahju suuruse osas, kuid see ei takistanud nõudega õigeaegselt kohtusse pöördumist. Kahju pidi olema teada hiljemalt PP arvamuse saamisest 26.02.2019. Kolmeaastane tähtaeg oli möödunud.
23.Vaidlust ei saa siiski olla selles, et ehitus on puudustega. Kostja pidi ehitama vastavalt ehitusprojektile. Töövõtulepingust tuli kohustus juhinduda asjakohastest normatiivaktidest. Töövõtuleping sätestas nõuded kvaliteedile. Kostja ei ehitanud ilma projektita. Projekt on olemas ja on osa töövõtulepingust. Viited kvaliteedinõuetele on ka projektis. Puudub alus kahelda, et ehitusvigu tegi kostja. Kuna nõue on kõikidel lepingulistel alustel aegunud, ei ole otstarbekas analüüsida kahju tekkimise ulatust, välja selgitada selle tekitajat ega kahju suurust.
24.Nõue on aegunud ka deliktilisel alusel. Olemas on tegu – ebakvaliteetne ehitamine, tagajärg – niiskuskahju ja põhjuslik seos. Esimene pöördumine seoses ehituse vigadega tehti oktoobris 2016. Hageja on alates enda asutamisest, s.o 2018. a teadlik kõigist maja puudustest. Õige ei ole hageja väide, nagu ta oleks rikkumisest teada saanud alles 15.07.2021 eksperthinnangust. Isegi, kui korteriomanike õigused võrduksid korteriühistu õigustega, sai korteri 4 omanik teada, et niiskuskahju on tekkinud väljastpoolt läbi ehituskonstruktsiooni, juba 19.12.2018. Korteri 3 omanik sai kahjust teada kevadel 2017.
25.Aegumine ei katkenud sellega, et kostja asus puuduseid kõrvaldama. Hageja ei selgitanud, millised konkreetsed toimingud tõid kaasa aegumise katkemise. Väidetav 2019. a drenaaži 5
2-22-7120 tööde tegemine oli tegelikult drenaaži toimimise kontrollimine kaevu avamisega. Väidetavalt mais 2020 tööde tegemine, seisnes teates, et pinnase vajumine on korda tehtud. Selleks ajaks oli garantiitööde tegemise nõude esitamise aeg möödunud. Lõppenud tähtaeg ei saa katkeda. Aegumist ei katkestanud ka koos ekspertidega puuduste väidetav tuvastamine 04.06.2021.
26.Aluseid 10aastase aegumistähtaja kohaldamiseks ei esine. Hageja ei tõendanud, et kostja soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 134 461,36 eurot, ajavahemiku 12.05.2022– 30.08.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivise 113 699,89 eurot ja viivise põhinõudelt alates 30.08.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
28.Hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus kohaldas ebaõigesti õigusnorme ja jättis tähelepanuta asjaolud, millest tulenevalt on aegumine peatunud ja millest järeldub, et kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
28.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled leppisid töövõtulepingu punktis 14.11 kokku lühemas aegumistähtajas. Pooled leppisid kokku selles, et lähtutakse mitte VÕS §-st 651, vaid üldisest aegumistähtaja alguse regulatsioonist, s.o TsÜS § 147 lg-st 1.
28.2.Aegumine katkes vahetult pärast seda, kui kostja lõpetas ehitustööd seoses uue hüdroisolatsiooni, drenaaži ja sadeveetorustikuga, s.o umbes 19.10.2017. Sellega kostja tunnistas, et tööd olid puudustega ja ta ei saa enam aegumisele tugineda. Kostja käis drenaaži kontrollimas 2019. a ja kõrvaldas uue drenaaži paigaldamisest tekkinud pinnase vajumise 2020. a. Nende toimingutega andis kostja hagejale ka lootuse, et ta tegeleb puuduse kõrvaldamisega. Hageja ootas heas usus.
28.3.Alternatiivselt oli aegumine kostja 19.09.2017 e-kirjast kuni 20.05.2020 e-kirjani peatunud. See, et hageja nõustus kostja selgitusega, et vaja on oodata ja vaadata, kas parandustööd on tulemuslikud, on käsitatav kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena. Sisuliselt leppisid pooled kokku puuduste kõrvaldamise ajas. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest 20.05.2020.
28.4.Alternatiivselt on aegumise kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kui ka kostja professionaalse ehitajana ei mõistnud, miks vesi hoonesse imbub, kuidas seda puudust kõrvaldada ja kas tööd on tulemuslikud, oleks aegumise kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ütles, et hoonet ja tehtud parendusi tuleb jälgida, kuid ei öelnud, kui kaua.
28.5.Hageja lepinguväline nõue ei ole aegunud. Maakohtu järeldus, nagu oleks hageja saanud kahjust teada juba 2016. a suvel, on vastuolus asjaoluga, et kostja tegi hoonele uue hüdroisolatsiooni, drenaaži ja sadeveeäravoolutorustiku 19.09.2017. Tegelik kahju selgus 15.07.2021 ekspertarvamusest, mis tuvastas, et tehtud töö oli puudustega. Kahjunõude lõplik suurus selgus 13.08.2021, kui uued tööd olid tehtud, sh haljastus taastatud.
29.Tellija poolt loovutatud nõudeõigus kostja vastu hõlmas ka kaasomandiosa. Ekslik on maakohtu järeldus, et omanikel ei olnud õigust esitada pretensioone kaasomandi suhtes tehtud tööde osas. Ekslik on ka seisukoht, nagu peaks hageja tõendama, et nõue kostja vastu on 6
2-22-7120 olemas kõikidel korteriomanikel. Korteriühistul on õigus esitada nõudeid oma nimel korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Kuna siinsel juhul on hoone puudused kaasomandi osas, on ilmne, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Vastustaja seisukoht
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Samuti jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonist välja viite nõude rahuldamata jätmisele aegumise tõttu. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
32.Pooled vaidlevad siinses asjas selle üle, kas korterelamus ehitustööd teinud kostja vastutab selle korterelamu korteriomanike ees ehitise puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamise eest.
33.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus ei ole otsuse tegemisel järginud seadusest tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 esimesest lausest peab kohus otsust tehes esmalt otsustama, mis asjaolud ta on tuvastanud. Ka TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse. Siinse vaidluse lahendamiseks omavad tähtsust esmalt järgmised asjaolud, mille üle pooled ka ei vaidle: a. kostja teostas arendajaga 08.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu (dtl 938–972) alusel arendajale kuulunud Tallinnas, Vabriku 35b kinnisasjal asuva korterelamu ehitustööd; b. valminud tööd andis kostja arendajale üle 15.05.2014 aktiga (dtl 190); c. kostja andis töödele kaheaastase garantii alates töö vastuvõtmisest lõppakti alusel (töövõtulepingu p 12.1); d. arendaja võõrandas Vabriku 35b kinnistul asuvad korteriomandid ajavahemikus 14.04.2014–27.04.2015 (dtl 200); e. korterite nr 3, 4, 6, 9 ja 10 müügilepingutes leppisid arendaja ja vastava korteri omandaja kokku järgmises (lepingute punktid vastavalt 2.2, 2.2, 4.7, 4.3 ja 4.7): „Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et garantiitööde tegemiseks pöördub Ostja (või Tallinna linnas Vabriku tn 35b asuvate korteriomandite ostjad ühiselt või ühistu kaudu) otse Müüjapoolse tööettevõtja X OÜ (registrikood XXXXXXXX) poole ning Müüja loovutab Ostjale vastava nõudeõiguse osa. Juhul, kui tööettevõtja ei suuda täita (pankrot, likvideerimine jms asjaolu tõttu) Ostja garantiinõudeid, võib Ostja pöörduda Müüja poole käesolevas lepingus antud ehitusgarantii realiseerimiseks“; f. korterite nr 1, 2, 5, 7 ja 8 müügilepinguid ei ole asja materjali juurde esitatud; g. hageja on Vabriku 35b korteriühistu, kellele korterite omanikud (hagiavalduse esitamise seisuga) loovutasid kõik hoone ehitamisest tulenevad nõuded arendaja, kostja, projekteerija ja mistahes muu kolmanda isiku vastu (dtl 166).
34.Hageja nõuab kostjalt rahalist hüvitist põhjusel, et kostja ehitas hoonele hageja hinnangul nõuetele mittevastava vundamendi ja hageja pidi need ja sellega korterite eriomandil kaasnevad mittevastavused oma kuludega kõrvaldama (vt hageja 09.04.2024 menetlusdokumendi p 1). Hageja lõplik nõue koosneb vundamendi parandustöödega seotud 7
2-22-7120 kuludest kokku 57 250,25 eurot, korterites 1–4 puuduste kõrvaldamise kuludest kokku 52 849,64 eurot, eksperdi arvamuse kulust 3600 eurot ja drenaaži seadustamise kulust 20 761,47 eurot (vt hageja lõpliku nõude kohta 17.09.2024 menetlusdokument). Hageja tugines esmalt sellele, et temale on loovutatud kas ehituse töövõtulepingust tulenevad nõuded või garantiilepingust tulenevad nõuded, kuid leidis, et nõue on võimalik rahuldada ka VÕS § 81 või VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel (vt hageja õigusliku käsitluse kohta 09.04.2024 menetlusdokument). Maakohus leidis, et hageja nõuded on kõikidel võimalikel alustel aegunud.
35.Aegumistähtaja kontrollimiseks ja aegumise kohta otsuse tegemiseks peab esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte. Õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne ja see ei sõltu poolte esitatud väidetest (vt ka RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764/92). Maakohus ei ole siinsel juhul hageja nõuet selgelt kvalifitseerinud. Maakohus käsitles hageja nõudeid kõikidel hageja nimetatud alustel, võtmata selget seisukohta, kas ja milline õigussuhe maakohtu hinnangul poolte vahel on. Maakohus rikkus sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust, s.o eelkõige kohustust otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS § 438 lg 1). Ringkonnakohus arutas hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega 28.05.2025 istungil ja selgitab selle kohta järgmist. Maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust tuleb vastavalt alltoodule muuta.
35.1.Kostja ei ole tekitanud hagejale õigusvastast kahju VÕS § 1043 tähenduses.
35.1.1.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama. Tegemist on deliktiga ehk lepinguvälise kahju nõude koosseisuga. Lepinguvälise kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Hageja leiab, et kahju tekitamine oli õigusvastane viidatud sätte punktide 5 ja 7 tähenduses, kuna kostja rikkus puudustega hoone ehitamisel hageja omandiõigust ja seadusest tulenevat kohustust. Seadusest tulenevate kohustuste all peab hageja silmas ehitusseaduse (EhS 2013) § 3 lg-t 1, millest tulenes kohustus projekteerida ja ehitada vastavalt heale ehitustavale ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevatele õigusaktidele ning mitte tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Samuti nägi säte ette kohustuse ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus samas paragrahvis sätestatud nõuetele. Hageja selgitas, et ehitis pidi vastama RYL 2000 kvaliteedinõuetele, kuid hoone vundament kokkulepitud tingimustele ei vastanud, mis põhjustas hagejale kahju mittevastavuse kõrvaldamise kulude näol. Lisaks viitas hageja EhS2013 § 12 lg-le 1, mis sätestas kohustuse ehitada vastavalt ehitusprojektile, § 18 lg-le 3, mis kirjeldas ehitusprojekti nõudeid ja § 29 lg 1 p-le 7 (koostoimes § 31 lg-ga 2), mis käsitles dokumentide säilitamise kohustust. Hageja heitis ette, et kostja ei ehitanud vastavalt projektile ega koostanud või säilitanud vajalikke ehitust puudutavaid dokumente.
35.1.2.Eeltoodust nähtub, et hageja kostjale tehtud etteheited puudutavad arendaja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmise küsimusi, s.o lepingutingimustele mittevastava vundamendi ehitamist. Hageja, töövõtulepingu pooleks mitteoleva isikuna, nõuab kostjalt sellega seoses tekkinud kulude hüvitamist. Lepingu rikkumine ei ole aga reeglina õigusvastane tegu deliktiõiguslikus mõttes (vt ka RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-83-15, p 12). Nii näeb ka VÕS § 1044 lg 2 ette, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või VÕS 53. peatüki sätete alusel nõuda (v.a juhul kui seadusest tuleneb teisiti). Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab deliktiõiguslike sätete alusel nõuda siis, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Siinsel juhul kuulub kahju, mille hüvitamist hageja 8
2-22-7120 soovib (s.o töös esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud kulu) lepingulise kohustuse kaitseeesmärgi alla. Sisuliselt on hageja kostjale tehtud etteheited ja esitatud nõue käsitatavad VÕS § 646 lg-st 5 või VÕS § 222 lg-st 5 tuleneva täitmist asendava kahju hüvitamise nõudena. Deliktiõiguslikud kahjuhüvitisnõuded on sellises olukorras välistatud, kuna asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju hüvitamine on hõlmatud lepingu kaitseeesmärgiga (vt ka VÕS IV komm (2020), § 1044, p 3.2).
35.1.3.Korteriomanikel ei teki seoses lepingulise kahjuga kostja vastu deliktiõiguslikku nõuet ka pelgalt põhjusel, et neil ei ole kostjaga lepingulist suhet. Samuti ei saa selliseid nõudeid ehitaja vastu tekkida ka korteriühistust hagejal endal. Korteriomanikel on (oli) võimalik pöörata oma siinses menetluses esitatud nõuded oma lepingupartneri, s.o arendaja vastu.
35.1.4.Eeltoodud järeldust ei muuda hageja viited ehitusseadustiku sätetele. Nimetatud sätted käsitlevad küll ehitamist puudutavaid kohustusi, kuid see ei muuda hageja kahju lepingulist olemust deliktiõiguslikuks (lepinguväliseks). Hageja ei nõua kostjalt sellist kahju, mis ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
35.2.Hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka VÕS § 81 alusel.
35.2.1.VÕS § 81 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. VÕS § 81 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda selle kohustuse rikkumise korral talle tekitatud kahju hüvitamist.
35.2.2.Siinsel juhul soovib hageja kolmanda isikuna esitada kostja kui ehitaja vastu arendaja ja ehitaja vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva nõude. VÕS § 81 lg 2 ei võimalda sellise nõude esitamist, kuivõrd kolmandat isikut kaitsev leping ei anna kolmandale isikule õigust nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist ega lepingu rikkumise tõttu tekkinud kulutuste hüvitamise nõuet põhjendusel, et töö ei vasta lepingutingimustele. Samuti välistab VÕS § 81 lg 2 kohaldamise siinsel juhul asjaolu, et korteriomanikel (kes on loovutanud oma nõuded hagejale) on samadel asjaoludel põhinev sama sisuga nõue nende enda lepingupartneri, s.o arendaja vastu. Seda ei mõjuta arendaja majandustegevuse lõppemine. Olukorras, kus kolmandal isikul on endal sama sisuga nõue võlasuhte järgi kohustatud isiku vastu, ei ole kolmanda isiku huvide kaitsmine temale lepingulise kaitsekohustuse laiendamise teel vajalik. Seega ei ole arendaja ja ehitaja vahel korterelamu ehitamiseks sõlmitud töövõtuleping nende korterite ostjate huve kaitsev leping. Samuti ei ole arendaja ja ehitaja vaheline töövõtuleping hageja kui korteriühistu huve kaitsev leping (vt VÕS § 81 kohaldamisala kohta RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 12–14 ja RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325/28, p 19).
35.3.Korteriomanikud 3, 4, 6, 9 ja 10 omandasid loovutuse teel garantiitööde tegemise nõudeõiguse kostja vastu, kuid ei omandanud muid töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.
35.3.1.VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Hageja leiab, et korteriomanikud omandasid korteri ostmisel arendajalt töövõtulepingust või garantiilepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Maakohus leidis esmalt, et korteriomanikele ei loovutatud rahalisi nõudeid, teiseks et korteriomanikele ei loovutatud kaasomandi esemest tulenevaid nõudeid ja kolmandaks, et hageja ei ole tõendanud, et arendaja oleks loovutanud nõude kõikidele korteriomanikele. Pooled on ka apellatsioonimenetluses eriarvamusel selles, kas korteriomanikele loovutati kaasomandi eset puudutavaid nõudeid; kas hageja pidi tõendama, et arendaja loovutas oma nõude kõikidele korteriomanikele ja kas need nõuded on 9
2-22-7120 üle läinud hagejale. Selle tuvastamine, mille ja millises ulatuses võis arendaja korteriomanikele loovutada, eeldab lepingusätete tõlgendamist. VÕS § 29 lg 1 ja 4 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada mh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Ringkonnakohus arutas pooltega loovutust puudutavate lepingusätete tõlgendamist 28.05.2025 kohtuistungil.
35.3.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arendaja loovutas nimetatud korteriomanikele garantiitööde tegemise nõuded. Muid nõudeid korteriomanikud ei omandanud. Kolleegium märgib vastuseks poolte väidetele järgmist.
35.3.3.Loovutuskokkulepe korterite müügilepingutes (vt p 41.e ülal) sätestab, et korteri ostja pöördub otse kostja poole garantiitööde tegemiseks ja arendaja loovutab ostjale vastava nõudeõiguse osa. Seega nägi loovutuskokkulepe korteriomanikele ette õiguse pöörduda kostja poole seoses garantiitöödega. Sarnane mõistlik isik ei oleks sõnaselgelt garantiile viitavat loovutuskokkulepet mõistnud selliselt, et see hõlmab ka muid töövõtulepingust tulenevaid nõudeid. Teistsugust järeldust ei saa teha ka muudest müügilepingute sätetest. Hageja viitas apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil järgmistele müügilepingute punktidele: - korteri 3 ja 4 müügilepingute p-des vastavalt 2.1.7 ja 2.1.6 lepiti kokku müüja kohustuses tagada garantiiajal ilmnenud puuduste ja defektide likvideerimine tööettevõtja poolt tööettevõtja kulul; - korteri 6 ja 10 müügilepingute p-des 4.6.2 võttis müüja kohustuse tagada lepingu eseme vastavuse hoone ehitusprojektis ja selle muudatustes sätestatud nõuetele ja kehtivatele ehitusnormidele ning maatüki heakorrastuse vastavalt ehitusprojektis toodule. Lepingute p-des 4.6.4 võttis müüja kohustuse tagada omal kulul garantiiajal ilmnenud puuduste ja defektide likvideerimine tööettevõtja poolt tööettevõtja kulul; -
korteri 9 müügilepingu p-s 4.4 võttis müüja kohustuse tagada lepingu eseme vastavuse hoone ehitusprojektis ja selle muudatustes sätestatud nõuetele ja kehtivatele ehitusnormidele ning maatüki heakorrastuse vastavalt ehitusprojektis toodule.
35.3.4.Eeltoodud punktidest, loetuna koos loovutuskokkuleppega, ei tulene arendaja soovi loovutada korteriomanikele ühiselt või eraldiseisvalt muid kui garantiikokkuleppest tulenevaid nõudeid ehitaja vastu. See tuleneb eelkõige loovutusi käsitlevate müügilepingute punktide esimesest lausest, millest nähtub, et loovutus hõlmas garantiitööde tegemise ja korteriomanikele loovutati üksnes „vastav nõudeõiguse osa“. Kolleegium nõustub kostjaga, et selline lahendus on ka mõistlik, kuna lihtsustab korteriomanike jaoks müügigarantii realiseerimist, võimaldades nõuda korteritega seotud puuduste kõrvaldamist otse ehitajalt. Hageja viidatud müügilepingu punktid ei laienda loovutuskokkulepet. Nendes punktides andis arendaja müüjana ise korteri ostjatele asja ja selle omadusi ning võimalike puuduste ja defektide likvideerimist puudutavaid lubadusi. Müüja poolt ostjatele antud lubadusi ei saa aga üle kanda töövõtulepingust tulenevale müüja nõudele kostja vastu. Hageja on ekslikult asunud laiendama töövõtugarantiid müügilepingust tulenevaga. Kostja ei ole müügilepingu pool ja sellest ei tulene talle õigusi ega kohustusi.
35.3.5.Korteriomanikel võib seega olla kostja vastu asja puudusi puudutav nõue tulenevalt töövõtugarantiist. VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö 10
2-22-7120 lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse VÕS §-i 230, mille esimese lõike esimese lause kohaselt on garantii näol tegemist lubadusega müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Garantii sisuks on seega ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead. Garantiilepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on seega tegemist lepingujärgse täitmise nõudega (vt ka RKTKo 28.02.2012, 3-2-1-177-11, p 12). Töövõtulepingu p 12.4 nägigi ette kostja kohustuse kõrvaldada garantii kestvuse ajal ilmnenud ja/või ilmnevad defektid, vead, teostatud tööde puudused, vaeg- ja praaktööd omal kulul. Samuti oli kostja kohustatud uuendama või parandama kõik normaalsel kasutusel garantii kestvuse ajal enneaegselt lõpuni kulunud või defektseks osutunud materjalid.
35.3.6.Vastuseks kostja väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu seisukohaga, nagu oleks töövõtulepingu p-s 16.7 sätestatu piiranud arendaja õigust garantiilepingust tulenevaid nõudeid loovutada. Nimetatud punkti esimene lause nägi küll ette lepingupoole õiguse anda lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle kolmandale isikule ainult teiste poolte eelneval kirjalikul nõusolekul, kuid sama punkti teise lause järgi ei laienenud see kohustus tellija töös esinevate puudustele või garantiinõuetele. Nimetatu ei oma aga siinses asjas olulist tähtsust, kuna VÕS § 166 lg 2 kohaselt ei kehti võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, kolmandate isikute suhtes. Selline piirang ja selle rikkumine võiks puudutada arendaja ja ehitaja omavahelist suhet (VÕS § 166 lg 3).
36.Eeltoodust tulenevalt oli korteriomanikel töövõtugarantiist tulenev täitmisnõue kostja vastu, s.t korteriomanikel oli võimalik esitada kostja vastu arendajale kuulunud töövõtulepingust tulenev garantiinõue (vt ka VÕS § 164 lg 2). Hageja nõue jääb aga rahuldamata, kuna siinsel juhul ei ole kohtule garantiist tulenevat nõuet esitatud. Arendaja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev töövõtugarantii kehtis kuni 15.05.2016 (vt ülal p 41.b ja c) ja maakohus tuvastas, et korteriomanikud pöördusid kostja poole esimest korda alles pärast seda, s.o oktoobris 2016 (dtl 213). Maakohus tuvastas ka selle, et oktoobris 2016 korteriomaniku ja kostja vahel peetud kirjavahetus ei seondu kostjale siinses asjas ette heidetud niiskusprobleemidega. Hageja neid maakohtu tuvastatud asjaolusid ei vaidlustanud ja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tõendeid selle kohta, et korteriomanikud oleksid pöördunud kostja poole nõudega enne nimetatud kuupäeva, s.o garantiiperioodi jooksul, ta esitanud ei ole (vt ringkonnakohtu 28.05.2025 istungi protokoll, ajamärge 01:05:19). Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav lepingutingimustele mittevastavus oleks ilmnenud garantii kehtivuse ajal. Seega ei ole hageja siinses asjas esitatud nõue hõlmatud töövõtugarantiiga. Väljapoole töövõtugarantiid jäävaid töövõtulepingust tulenevaid võimalikke nõudeid käesoleva otsuse p-s 33.e loetletud korteriomanikud aga omandanud ei ole ja seega ei saanud selliseid nõudeid omandada neilt ka hageja. Kostjal ei teki hageja ees kohustusi ainuüksi asjaolust, et kostja korteriomanikega suhtles ja korteriomanikud olid ise (ekslikul) veendumusel, et neil on kostja vastu hagis esitatud nõue. Seega on lõppastmes õige maakohtu järeldus, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses esitatud nõuet ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
37.Kuna hagejal ei ole kostja vastu hagis esitatud nõuet, ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte eriarvamus sellest, kas loovutus puudutas korteriomandite eriomandiga seotud puudusi või hõlmas ka kaasomandi esemega seotud puudusi; see, kas hageja pidi nõude esitamiseks tõendama nõude omandamise kõikidelt korteriomanikelt ja nende eriõigusjärglastelt ega see, 11
2-22-7120 kas võimalikud nõuded on aegunud. Kuigi hageja ei ole oma apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustanud maakohtu järeldust, et loovutuskokkulepe ei hõlmanud töövõtulepingust tulenevaid rahalisi nõudeid (täpsustamata, kas silmas on peetud ka garantiikohustuse täitmist asendavat kahjunõuet), ei oma ka see antud juhul tähtsust. Kirjeldatud väited ei mõjuta siinse asja lahendust ja tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ringkonnakohus neile eraldi hinnangut ei anna. Samuti ei käsitle ringkonnakohus hageja töövõtulepingust tulenevat kahjunõuet sisuliselt ega hinda poolte selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid.
38.Ekslik on maakohtu etteheide, et asjatundja arvamuste saamiseks kantud kulu kokku 3600 eurot tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud nõude õiguslikku alust ega selgitanud, kas ta tugineb lepingulisele või deliktilisele alusele. Nõude õiguslik kvalifitseerimine on kohtu kohustus. Kui maakohtule ei olnud hageja nõude aluseks olevad asjaolud selged, tuli sellele eelmenetluses tähelepanu pöörata (TsMS § 392 lg 1 p 3). Eeltoodu ei mõjuta siiski asja lahendust. Asjatundja arvamuste eest tasutu on käsitatav otsese varalise kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 tähenduses (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 12). Nimelt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid, mis on kantud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude rahuldamine eeldab seega esmalt, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Kuna eelnevast tuleneb, et kostjal ei ole hageja ees hagis märgitud kohustust, ei ole ta oma kohustusi hageja ees ka rikkunud ega vastuta hagis kirjeldatud kahju kindlakstegemisega seotud kulude eest. Maakohus jättis seega ka selle nõude õigesti rahuldamata, kuid vastavalt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
39.Maakohtu otsuse resolutsioon jääb seega muutmata, kuid muuta tuleb selle õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevas otsuses toodule. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb siiski välja jätta viide nõude rahuldamata jätmise põhjusele. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt peab kohus otsuse resolutsioonis lahendama selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Otsuse resolutsiooni ei märgita nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendusi. Nimetatu ei muuda aga asja lahendust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Selguse huvides sõnastab ringkonnakohus ka kohtuotsuse tervikliku resolutsiooni.
40.Kostja palus asendada kohtulahendis kostja juhatuse liikmete füüsiliste isikute nimed ja juriidilise isiku nimi tähemärkidega. Käesoleva otsuse päisesse ei märgita kostja füüsilisest isikust juhatuse liikme andmeid. Kohus asendab vastavalt taotlusele ja TsMS § 462 lg 2 alusel kostja nime tähemärkidega ja jätab sellest tulenevalt avalikustamata ka kostja registrikoodi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
42.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.