Luminor Bank AS hagi U J ja K U vastu võla nõudes 58242,98 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936); Hageja lepinguline esindaja: jurist Marjel Mõis (e-post [email protected]); Kostja I: U J (isikukood xxxx); Kostja II: K U (isikukood xxxx); Kostja II lepinguline esindaja: Janno Perv, e-mail [email protected].
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt U J (isikukood xxxx) ja K U (isikukood xxxx) solidaarselt hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks välja põhivõlgnevus summas 39 120,55 eurot, intress 541,07 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks 19.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivised summas 15 443,14 eurot ja viivised alates 20.03.2019 kuni põhinõude summas 39 120,55 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
2.Mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 1100 eurot, mis moodustub hageja poolt tasutud riigilõivust, hageja kasuks. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
1.Hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu. Hageja ja kostja 2 vahel oli sõlmitud käendusleping, mille alusel käendab kostja 2 kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Kuna kostja 1 jättis tasumata vähemalt kolm järjestikust makset ütles hageja laenulepingu üles 22.03.2016.
2.Hageja esitas kohtule 19.03.2019 hagi, milles nõudis:
2.1.välja mõista kostjatelt U J ja K U solidaarselt 55 104,76 eurot Luminor Bank AS kasuks;
2.2.mõista kostjatelt U J ja K U alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viiviseid põhinõudelt summas 39 120,55 eurot seaduses sätestatud määras;
2.3.jätta poolte menetluskulud s.h riigilõiv summas 1100 eurot U J ja K U kanda. Kostja seisukoht
3.Kostja 1 ei ole oma seisukohta esitanud ega kohtuistungitele ilmunud. Vastuse esitamise võimalusest ning kohtuistungitele ilmumise kohustusest teavitati väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Kostja 2 vastas kohtule, et Luminor Bank AS hagi kostja 2 K U vastu tuleks jätta esitatud nõude osas rahuldamata ja rahuldada tuleks hagi kostja 1 U J vastu täies mahus.
5.Kostja 2 selgitas, et ei ole kunagi kätte saanud teateid lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse kohta ning nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole andnud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks.
6.Kohus andis pooltele aega kompromisslepingu sõlmimiseks, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 367 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
8.Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (praegune Luminor Bank AS, hageja) ja kostja 1 sõlmisid 21.08.2009 laenulepingu nr xxxx (laenuleping), mille alusel hageja maksis kostjale 1 välja eluasemelaenu laenulepingu nr. xxxx refinantseerimiseks ja võlgnevuste tasumiseks summas 86 981 eurot. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 30.04.2009 laenulepingu muudatuse nr 1, mille alusel andis Hageja kostjale 1 lisalaenu summas 784 eurot laenulepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks ning võimaldas kostjale 1 ka põhisumma tagasimaksete teostamise osas maksepuhkust 4 kuud. Hageja ja kostja 2 vahel 28.05.2015 sõlmitud käenduslepingu (käendusleping) alusel käendab kostja 2 laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt on kostja 2 vastutuse rahaline ülempiir 113 076 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 22.03.2016. Pärast laenulepingu lõppemist tasus kostja 1 laenulepingu põhisumma võlgnevuse katteks kokku 1920,76 eurot ning laenulepingust tulenevat põhisumma võlgnevust vähendati ka tagatise xxxx müügist laekunud raha arvelt 33 607,63 euro võrra. Rohkem laekumisi pärast Laenulepingu lõppemist toimunud ei ole. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga (19.03.2019) laenulepingu põhisumma võlgnevus 39 120,55 eurot.
Põhinõue
9.Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenulepingu nr xxxx alusel maksti kostjale 1 kokku välja 87 741,85 eurot, millest laenulepingu kehtivuse ajal tagastati kokku 13 115,91 eurot. Pärast laenulepingu lõppemist tasus kostja 1 laenulepingu põhisumma võlgnevuse katteks kokku 1920,76 eurot, lisaks vähendati laenulepingu põhisumma võlgnevust tagatise Xxxx müügist laekunud raha arvelt 33 607,63 euro võrra. Seega oli hagiavalduse esitamise seisuga (19.03.2019) laenulepingu põhisumma võlgnevus 39 120,55 eurot.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Laenulepingu muudatuse nr 1 p 5.2 kohaselt kohustus kostja 1 maksma hagejale laenu tagasi koos intressiga järjestikuste maksetena iga kuu 14. kuupäeval.
11.VÕS § 416 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja 1 oli 04.03.2016 seisuga jätnud laenulepingust tulenevad kohustused õigeaegselt täitmata ning kostjal 1 oli 04.03.2016 seisuga tasumata vähemalt 3 järjestikku laenu tagasimakset osaliselt või täielikult ning seetõttu esitas hageja kostjale 1 ülesütlemise teate, milles andis kostjale 1 võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 21.03.2016. Kuivõrd kostja 1 etteantud tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu 22.03.2016 seisuga üles.
12.Laenuleping lõppes 22.03.2016.a ning seega on VÕS § 82 lg 7 kohaselt laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.
13.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue summas 39 120,55 eurot. Kõrvalnõuded Intress
14.Laenulepingu punktides 4.1-4.4 on sätestatud intressi arvutamise alused. Hageja arvestas laenulepingu alusel kokku intresse 14 806,18 eurot. Kostja 1 tasus hagejale laenulepingu alusel kokku intresse 14 265,11 eurot.
15.Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenulepingust tulenev intressivõlgnevus on 541,07 eurot. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Kostja 1 viivitas laenusumma tagasimaksmisel osamaksete tegemisega. Laenulepingu lõppemise seisuga (22.03.2016) oli kogunenud viiviseid summas 16,07 eurot. Lisaks sellele muutus Laenulepingu lõppemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning hagejal tekkis õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast lepingu lõppemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist.
18.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni (19.03.2019.a) laenulepingu alusel kokku summas 15 443,14 eurot ning viiviseid hagi esitamisest nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõue kostja 2 vastu
19.Hageja ja kostja 2 vahel 28.05.2015 sõlmitud käenduslepingu alusel käendab kostja 2 laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu punktis 3 kinnitas kostja 2, et vastutab laenulepingust tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kui siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt on kostja 2 vastutuse rahaline ülempiir 113 076 eurot.
20.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt või kummaltki neist eraldi.
21.Kostja 2 kirjutas vastuses hagile, et tal puudub kindlus, et hageja on kostjatele lepingu ülesütlemise ning võla sissenõudmise avaldused ja teatised väljastanud ja kätte toimetanud, mistõttu väitis kostja 2, et nii laenuleping, kui ka käendusleping on kehtivad (ei ole üles öeldud) ning hageja nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole andnud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks. Samas on kohtu hinnangul tõendatud, et kirjad saadeti kostjatele nende poolt hagejale teada antud aadressidel. Seega tuleb eeldada, et kirjad
saadi kätte ja kostjal 2 oli mõistlik võimalus saadetud kirjadega (nii tähitud kiri, lihtkiri kui ekiri) tutvuda.
22.VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustust solidaarselt.
23.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue kostja 2 vastu ning kostjalt 2 kui solidaarvõlgnikult tuleb välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus summas kokku 55 104,76 eurot ning viiviseid hagi esitamisest nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kokkuvõte
24.Lähtuvalt eelpooltoodust tuleb kostjatelt U J ja K U solidaarselt hageja Luminor Bank AS kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 39 120,55 eurot, intress 541,07 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks 19.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivised summas 15 443,14 eurot ja viivised alates 20.03.2019 kuni põhinõude summas 39 120,55 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
25.Hageja palub kohtul kostjatelt hageja kasuks välja mõista kantud menetluskulu.
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuluks asjas tasutud riigilõiv summas 1100 eurot.
28.Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on riigilõivu tasunud ning seega menetluskulusid kandnud ja vastav kulu tuleb kostjatel hagejale ka hüvitada, kuivõrd hagi rahuldati täielikult ning seega antud tsiviilasja hageja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
29.Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Kohus mõistab kostjatelt välja menetluskulud summas 1100 eurot (riigilõiv) hageja kasuks.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.