Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. november 2019 2-15-10453
Tsiviilasja number Tsiviilasi
SA Narva Linnaelamu hagi OÜ BEST BUILDING (pankrotis) vastu leppetrahvi saamiseks OÜ BEST BUILDING (pankrotis) pankrotihaldur Saima Laumetsa vastuhagi SA Narva Linnaelamu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 659 eurot 61 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohtu 5. juuli 2019 otsus OÜ BEST BUILDING (pankrotis) pankrotihaldur Saima Laumetsa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Apellant: OÜ BEST BUILDING (pankrotis) (registrikood 11675238) pankrotihaldur Saima Laumets Vastustaja: SA Narva Linnaelamu (registrikood 90003404), volitatud esindaja Julia Tuštšenko
apellatsioonkaebus rahuldamata.
(pankrotis)
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätetest tulenevalt tühised. Kuna viivise summa ületab lepingu p 12.3 alusel arvutatud viivise piirmäära, palus kostja lepingu p 12.3 alusel mõista hagejalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 3382 eurot 99 senti.
ületamise leppetrahvide arved perioodil 17. detsembrist 2014 – 3. märtsini 2015 summas 10 076 eurot 98 senti (I kd, tl 24 pöördel, tl 25, tl 25 pöördel, tl 26 pöördel). Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingus ettenähtud tööd olid kostja poolt üleantud 27. veebruari 2015 ehitise üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd, tl 17), seega lepingu p-s 5.4 ettenähtud tähtaja rikkudes, ületades seda 84 päeva võrra. Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on hagejal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud kostja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Lepingu p 7.4 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks hageja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega kostjale makstavast tasust. Hageja poolt hagejale makstavast tasust kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276 eurot 62 senti. Seega oli kostjale makstavast tasust leppetrahvide kinnipidamine õigustatud, kuna see tuleneb pooltevahelisest lepingust ega ületa lepingu p-s 12.5 sätestatud määra. Leppetrahvide kinnipidamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus.
seisukohas vastuhagis esitatu juurde (vastuhagis oli vaidlustatud leppetrahvi nõude põhjendatust, vastuhagi p II). Kuigi kostja ei ole kogu hilisemas menetluses leppetrahvi materiaalsete eelduste puudumisele tuginenud ja loobus tunnistajate ärakuulamisest, oleks maakohus siiski pidanud TsMS § 351 ja 392 lg 1 järgi enne hageja taotluse rahuldamata jätmist selgitama välja, millised on need kostja lõplikud väited, millele kostja oma nõudes tugineb. Nimetatud rikkumine ei ole aga aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja leppetrahvi nõue ei oleks põhjendatud. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et leppetrahvide kinnipidamine oli iseenesest õigustatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.