Võlaõigus › Muud

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg-ga 6 kooskõlas peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

Tsiviilasi nr 2-15-10453

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE EELNEV KÄIK

SA Narva Linnaelamu esitas 13. juulil 2015 kohtule hagi OÜ Best Building vastu poolte vahel

2(9)

Tsiviilasi nr 2-15-10453

14. mai 2019 kohtuistungil (kd 2, toimiku lk 165-170) esitas hageja vastuhagi täienduse (kd 2, toimiku lk 171). Kohus protokollilise määrusega võttis vastuhagi täienduse menetlusse (kd 2, toimiku lk 165 pöördel).

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa lõplikuks nõudeks on:

Tsiviilasi nr 2-15-10453

Tellija poolt aktsepteeritud ja vastuvõetud teostatud tööde aktide alusel koostas ja esitas Töövõtja OÜ Best Building Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks arveid kokku summas 56 730 eurot, mille osas puudub poolte vahel vaidlus. Poolte vahel puudub vaidlus, et Tellija SA Narva Linnaelamu esitas Töövõtjale OÜ Best Building leppetrahvide tasumiseks arved alljärgnevalt: - 17.12.2014. a arve nr 216 summas 1199, 64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 06.12.2014 - 15.12.2014, kokku 10 päeva; -12.02.2015. a arve nr 30 summas 6837,95 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 16.12.2015 - 10.02.2015, kokku 57 päeva; -25.02.2015. a arve nr 35 summas 1199,64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest; -25.02.2015. a arve nr. 36 summas 1199,64 eurot ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest; -11.02.2015 - 20.02.2015, kokku 10 päeva; -03.03.2015. a arve nr 41 summas 839,75 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 21.02.2015 - 27.02.2015, kokku 7 päeva. Kokku esitas Tellija SA Narva Linnaelamu Töövõtjale OÜ Best Building leppetrahvi nõudeid arvete alusel kokku summas 11 276,62 eurot. Hageja OÜ Best Building (pankrotis) põhinõue kostja SA Narva Linnaelamu vastu on 11 276,62 eurot. Hageja OÜ Best Building (pankrotis) põhinõue põhineb asjaolul, et kostja SA Narva Linnaelamu on jätnud põhjendamatult osaliselt tasumata hageja OÜ Best Building poolt esitatud arved nr. 01/12-2014, nr. 15/12-2014, nr. 09/02-15, nr. 10/02-15, nr. 20/2-15, nr. 27/02-15 kokku summas 11 276,62 eurot, mis sai Töövõtja koostatud ja esitatud Tellijale akteeritud teostatud tööde aktide alusel tasumiseks, mis tulenes poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr

4(9)

Tsiviilasi nr 2-15-10453

Tulenevalt lepingu punktist 12.3 on tasumata maksesummalt 11 276,62 eurot arvutatud viivise piirmääraks 3382,99 eurot (11 276,62-st 30% on 3382,99 eurot). Alates viimase arve nr 27/02-15 27.02.2015.a. osalisest tasumata jätmisest 15 kalendripäeva jooksul, arvates arve kättesaamisest, s.o. alates 18.03.2015.a. kuni vastuhagiavalduse esitamise päevani, s.o. 18.03.2016.a. moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 8277,04 eurot. Kuna viiviseraporti kohaselt ületab viivise summa lepingu punkti 12.3 alusel arvutatud viivise piirmäära ca 2,4 korda, siis sellisel juhul tulenevalt lepingu punktist 12.3 on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 3382,99 eurot, milline palutakse kohtul kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building (pankrotis) kasuks välja mõista.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastuhagi esialgseks nõudeks (kd 1, toimiku lk 103-106) oli põhivõlgnevus 8440,12 eurot + viivis kokku 2532,04 eurot = 10 972,16 eurot. Seega on tsiviilasja hind 10 972,16 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista vastuhagi nõuet ning leiab et vastuhagi nõue on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja palub jätta OÜ Best Building vastuhagi täies ulatuses rahuldamata (kd 1, toimiku lk 136140; kd 2, toimiku lk 139-143; kd 2, toimiku lk 181-182). Kokkuvõtvalt on kostja vastuväited järgmised. Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on Kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud Hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Lepingu p 7.4 kohaselt loetakse seega tasaarvestus toimunuks Kostja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega Töövõtjale makstavast tasust. Töövõtja oli teadlik tema vastu esitatud leppetrahvi nõudest Tellija 30.03.2015. a kirja kaudu. Tellija poolt Töövõtjale makstavast tasust vastavalt Lepingu p-le 7.4 kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276,62 eurot, sellest 1199,64 eurot on leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest vastavalt Lepingu p-le 11.1 ning 10 076,98 eurot on Leppetrahv Tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest, kokku 84 päeva (59 982 x 0,2% x 84). Lepingu p 7.4 kohaselt oli Tellijal õigus kinni pidada leppetrahvide summad Töövõtjale makstavast tasust. Ebaõige on Hageja seisukoht, et leppetrahvide summade kinnipidamiseks pidi Kostja tegema Hagejale tasaarvestusavalduse vastavalt VÕS § 198 ning tasaarvestuse avalduse tegemata jätmisel ei olnud Kostjal alust leppetrahvi summa kinnipidamiseks.

5(9)

Tsiviilasi nr 2-15-10453

Lepinguvabaduse ja sisu kujundamise õigus eeldab poolte õigust kokku leppida teisiti, kui on seaduses reguleeritud. Pooled võivad oma kokkuleppega jätta seaduses sätestatud tasaarvestusavalduse esitamise nõude ja tasaarvestust takistavad asjaolud arvestamata. Käesoleval juhul leppisid pooled Lepingu punktis 12.11 kokku, et Tellijal on õigus kinni pidada Lepingu punktides 12.5, 12.6 või 12.7 sätestatud korras arvutatud leppetrahv Töövõtjale makstavast tasust. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist. Lepingu p 7.4 kohaselt on Kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud Hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Töövõtulepingu p-des 12.11 ja 7.4 kokkulepitu järgi ei pidanud Kostja selleks, et vähendada Hageja tasu leppetrahvi summa võrra, tegema Hagejale tasaarvestuse avaldust vastavalt VÕS § 186 lg 2. Käesolevas vaidluses leppisid Hageja ja Kostja Töövõtulepingu p-des 12.11 ja 7.4 kokku, et leppetrahvi summa kinnipidamiseks ei pidanud Kostja tegema tasaarvestusavaldust, vaid Kostjal on õigus vähendada Töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. Juhul, kui kohus ei nõustu Kostja vastuväidetega vastuhagile, mis puudutavad Kostja õigust kinni pidada leppetrahvi summa Hageja tasust, esitas Kostja 29.01.2019 menetlusdokumendis VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse avalduse, millega Kostja tasaarvestas oma leppetrahvi nõude Hageja vastu summas 11 276, 62 eurot, (Kostja 17.12.2014. a. arve nr 216 summas 1199, 64 eurot; Kostja 12.02.2015. a. arve nr 30 summas 6837,95 eurot; Kostja 25.02.2015. a. arve nr 35 summas 1199,64 eurot, Kostja 25.02.2015.a. arve nr. 36 summas 1199,64 eurot, Kostja 03.03.2015. a. arve nr 41 summas 839,75 eurot) Hageja tasunõudega. Kostja teeb tasaarvestusavalduse üksnes juhuks, kui kohus peaks hageja nõuet rahuldama. Kostjal ei ole võlgnevust Hageja vastu ning Kostja ei tunnista Hageja viiviste nõuet. Peale selle on Hageja viiviste nõue aegunud vastavalt Lepingu punktile 12.4. TsÜS § 145 lg 1 kohaselt võib tehinguga nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Lepingu p 12.4 kohaselt Töövõtja viivisenõue Tellija vastu peab olema esitatud hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, makseviivituse toimumise päevast. Vastasel korral loetakse Töövõtja viivisenõue aegunuks ning Tellija vabaneb viivise maksmise kohustusest. Kostja palub kohaldada aegumist TsÜS § 143 järgi. Hageja pole esitanud viivise nõuet Lepingu p-s 12.4 sätestatud aegumistähtaja jooksul ning Hageja viivise nõue on aegunud. 27.02.2015. a ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisel on Hageja ja Kostja kinnitanud, et loevad Lepingu lõppenuks ning ei oma teineteise vastu pretensioone. Eeltoodut arvestades leiab Kostja, et Hageja nõue summas 11 276,62 eurot on täies ulatuses põhjendamatu.

KOHTUISTUNG

Tsiviilasi nr 2-15-10453

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel 09. juulil 2014 oli sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr 5 (kd 1, toimiku lk 6-10), mille kohaselt kohustus hageja vahetama 189 akent Narvas, Kreenholmi 32 asuvas ühiselamus ja teostama vastava siseviimistluse. Vastavalt lepingu p-le 6.1 lepingu hinnaks koos käibemaksuga on 59 982 eurot. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõue kostja vastu tuleneb väidetavast töövõtulepingu rikkumisest, kuna kostja on jätnud põhjendamatult osaliselt tasumata hageja poolt esitatud arved nr. 01/12-2014, nr. 15/12-2014, nr. 09/02-15, nr. 10/02-15, nr. 20/2-15, nr. 27/02-15, kokku summas 11 276,62 eurot. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Lepingu p 7.4 kohaselt loetakse seega tasaarvestus toimunuks Kostja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega Töövõtjale makstavast tasust. Tellija poolt Töövõtjale makstavast tasust vastavalt Lepingu p-le 7.4 kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276,62 eurot, sellest 1199,64 eurot on leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest vastavalt Lepingu p-le 11.1 ning 10 076,98 eurot on Leppetrahv Tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest, kokku 84 päeva (59 982 x 0,2% x 84). Lepingu p 7.4 kohaselt oli Tellijal õigus kinni pidada leppetrahvide summad Töövõtjale makstavast tasust. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja arved nr 01/12-2014 (kd 1, toimiku lk 122), nr 15/122014 (kd 1, toimiku lk 122 pöördel), nr 09/02-15 (kd 1, toimiku lk 123), nr 10/02-15 (kd 1, toimiku lk 123 pöördel), nr 20/2-15 (kd 1, toimiku lk 124) ja nr 27/02-15 (kd 1, toimiku lk 124 pöördel), jäid tasumata kostja poolt kokku summas 11 276,62 eurot,. Hageja ei vaielnud vastu, et sellest summast 1199,64 eurot on leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest ja 10 076,98 eurot on leppetrahv tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest. Samuti ei vaielnud hageja vastu, et ületanud tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-15-10453

Leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest summas 1199,64 eurot oli hagejalt kostja kasuks väljamõistetud Viru Maakohtu 15. novembri 2017 osaotsusega (kd 2, toimiku lk 40-45), mis jõustus 21. detsembril 2017 (kd 2, toimiku lk 57). Poolte vaidlus seisneb selles, et kas hageja on lepingut rikkunud ning kostjal oli õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid (nõude tasaarvestus). Hageja andis kostjale lepingujärgsed ehitustööd üle järgmiselt:  01.12.2014. a teostatud tööde akti nr 1 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 10 818 eurot;  15.12.2014. a teostatud tööde akti nr 2 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 10 764 eurot;  09.02.2015. a teostatud tööde akti nr 3 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 9 879,60 eurot;  11.02.2015. a teostatud tööde akti nr 4 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 12 428,40 eurot;  20.02.2015. a teostatud tööde akti nr 5 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 12 516 eurot;  27.02.2015. a teostatud tööde akti nr 6 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 324 eurot. Vastavalt Töövõtulepingu punktidele 4.1–4.3 ja 5.4 pidi hageja tegema töö selliselt, et lepingust tulenevatele nõuetele vastav töö oleks täielikult ja kvaliteetselt teostatud ning hageja poolt lõplikult üle antud ja kostja poolt ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel lõplikult vastu võetud hiljemalt 05. detsembril 2014. a. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 30.10.2014. Pooled sõlmisid lepingu p-dele 8.1 ja 8.2 vastava ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti 27.02.2015 (kd 1, toimiku lk 17 pöördel), seega ületas Kostja lepingu p 5.4 sätestatud ehitustööde üleandmise lõpptähtaega 84 päeva võrra. Lepingu p 12.5 kohaselt maksab hageja kostjale tööde tegemise või üleandmise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 0,2% Lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 30% Lepingu hinnast. Kostja esitas hagejale tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvid alljärgnevalt:  17.12.2014. a arves nr 216 (kd 1, toimiku lk 24 pöördel) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 1199, 64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 06.12.2014 - 15.12.2014, kokku 10 päeva;  12.02.2015. a arves nr 30 (kd 1, toimiku lk 25) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 6 837,95 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 16.12.2015 10.02.2015, kokku 57 päeva;  25.02.2015. a arves nr 35 (kd 1, toimiku lk 25 pöördel) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 1 199,64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 11.02.2015 20.02.2015, kokku 10 päeva;  03.03.2015. a arves nr 41 (kd 1, toimiku lk 26 pöördel) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 839,75 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 21.02.2015 27.02.2015, kokku 7 päeva. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 8(9)

Tsiviilasi nr 2-15-10453

Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingus ettenähtud tööd olid OÜ Best Building poolt üleantud SA-le Narva Linnaelamu ehitise üleandmise-vastuvõtmise 27.02.2015 aktiga (kd 1, toimiku lk 17, tõlge toimiku lk 17 pöördel), seega lepingu p-s 5.4 ettenähtud tähtaja rikkudes, kuna ületas seda 84 päeva võrra. Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Seega, lepingu p 7.4 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks kostja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega hagejale makstavast tasust. Kostja poolt hagejale makstavast tasust kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276,62 eurot, millest on 1199,64 eurot leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest ning 10 076,98 eurot leppetrahv ehitustööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest kokku 84 päeva (59 982 x 0,2% x 84). Kohus leiab, et hagejale makstavast tasust leppetrahvide kinnipidamine kostja poolt oli õigustatud, kuna tuleneb poolte lepingust ning ei ületa lepingu p-s 12.5 sätestatud määra. Leppetrahvide kinnipidamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Lähtudes eeltoodust ei ole OÜ Best Building hagi (vastuhagi) põhjendatud ja kohus jätab hagi täies ulatuses (põhivõlg ja viivis) rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega lahend on tehtud hageja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad kostja menetluskulud ja hageja enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.