Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-114563

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank AS – EE221700017003510302. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-19-114563 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OÜ Aktiva Finants esitas 24.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1149.55 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.08.2019 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.09.2019 kohtule hagi I Ki vastu põhivõla 1000 euro, intressi 55.22 euro, lepinguhaldustasu 6.40 euro, seisuga 17.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 88.87 euro ja täiendava viivise alates 18.09.2019. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatu kohaselt väljamõistmiseks. Kohus võttis oma 10.10.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja xxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel kostja sai laenu summas 1000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu koos intressiga osamaksetena tagastama. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes osamaksed tegemata ja laenusumma tagastamata Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on I Kile üritanud makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressil xxx, mis on kehtetu, aadressidel xxx, xxx ja xxx, millelt kõigilt puudub vastus ning aadressil xxx, millele ei lähe kiri läbi. Makseettepanekut on üritatud kätte toimetada aadressile xxx, kust menetlusdokumendid tagastati põhjendusega, et isik ei asu või ela aadressil. Korteriomanik on tsiviilasjas 2-18-132412 kinnitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Viidatud menetluses on ka korteri aadressil xxx omanik kinnitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Võimaliku asukoha aadressi xxx korteri omanik on samuti kinnitanud, et võlgnik aadressil ei ela. Kohus üritas dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel, kohtutäitur sai telefoni teel kostjaga kontakti, kuid kostja teatas, et elab välismaal ning keeldus aadressi ütlemast, kuna pole huvitatud dokumentide kätte saamisest. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna varasemale järelepärimisele on Politsei-ja Piirivalveamet teavitanud, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elukohtade võimalikkuse osas. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidel xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. E-posti aadressil xxx ei ole menetlusdokumente võimalik kostjale edastada. Teistel e3

2-19-114563 posti aadressidel edastatud menetlusdokumentide osas ei ole kostja menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.10.2019 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja xxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 1150.49 euro nõudes, sh põhinõude 1000 euro, intressi 55.22 euro, 17.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 88.87 euro ja lepinguhaldustasu 6.40 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (1000 eurot) alates 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 1150.49 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 200 euro ja õigusabikulu 480 euro, kokku 680 euro väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 200 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 60 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd (tegemist on masshagiga) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 60 eurot, kokku 260 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-19-114563 TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.