Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-118328
Tsiviilasi
Akciné draudime bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu hagi Ain Raagi vastu 3759,90 euro ja viivise saamiseks 305,68 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Raagi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Ain Raag (kostja), ik XXXXXXXXXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Akciné draudime bendrove „Gjensidige“ Eesti filiaal (hageja), rk 11193232
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus osas, millega maakohus mõistis Ain Raagilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks 350 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ain Raagilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks 325 eurot.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Mõista Ain Raagilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks võlgnevus 3258,54 eurot, 28. novembri 2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 280,68
eurot ning viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 29. novembrist 2019 kuni 3258,54 euro tasumiseni.
5.3.Jätta Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali menetluskulud maakohtus Ain Raagi kanda. Ain Raagi menetluskulud maakohtus jätta tema enda kanda.
5.4.Mõista Ain Raagilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks maakohtus 325 eurot.
5.5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Vabastada Ain Raag kohustusest hüvitada Eesti Vabariigile apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 75 eurot, mille tasumise kohustusest ringkonnakohus menetlusabi korras Ain Raagi apellatsioonkaebuse esitamisel vabastas.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Akciné draudime bendrove „Gjensidige“ Eesti filiaal (hageja) esitas 01.11.2018 hagi Ain Raagi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 3759,90 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 16.12.2016 sõidukiga Mazda 6 (reg nr XXXXX) liiklusõnnetuse, kui kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas seal kokku sõidukiga Scania (reg nr XXXXX), mille tagajärjel sai Scania kahjustada. Kostjal oli hagejaga liikluskindlustusleping sõiduki Mazda kindlustamiseks. Kostja põhjustas avarii joobes. Seda tõendab Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-5325. Hageja hüvitas sõidukile Scania tekkinud kahju 3759,90 eurot. Hageja esitas kostjale tagasinõude. Pooled leppisid 01.02.2017 kokku hageja tagasinõude tasumises osamaksetena, kuid kostja ei asunud võlgnevust tasuma.
2.Kostja märkis vastuses hagile, et ta on tasunud hagejale võlgnevust maksegraafiku alusel 2017. a märtsist kuni 2017. a septembrini igakuiste maksetega 62 eurot ja enam. Ülejäänud maksed on tegemata, kuna kostja pandi vangi. Vabaduses oleks ta võla ära tasunud. Menetluskulusid ja viivist tuleks vähendada.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 24. aprilli 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 3258,54 eurot, viivise perioodi 29.08.2018 kuni 31.10.2018 eest 45 eurot ja viivise alates
01.11.2018 3258,54 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks menetluskulude katteks 350 eurot riigilõivu katteks. Vaidlust ei ole selles, et 01.02.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude, pooled sõlmisid tagasimakse graafiku ning kostja täitis tagasimakse graafikut perioodil 15.03.2017 kuni 20.10.2017, tehes hagejale maksegraafiku alusel osamaksetena (kokku 8 osamakset x 62,67 eurot, kokku 501,36 eurot). LKindlS § 52 esimese lause kohaselt on kindlustusandjal või fondil õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Viivise nõue on VÕS § 113 lõike 1 alusel põhjendatud. Viiviste maksmist saaks kostja vältida sellega, et ta sõlmib hagejaga kompromissi.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub peatada maakohtus välja mõistetud viivise nõuded ja vähendada menetluskulusid. Apellant märkis, et tal pole raha, et tasuda võlga ja viiviseid, kuna ta viibib vangistuses. Kuna vangis võlga maksta ei saa, kogunevad viivised ja need võivad muutuda väga suureks. Vangla ei suuda kindlustada tööd. Samal põhjusel tuleks vähendada ka menetluskulusid.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja leiab, et apellatsioonkaebus ei vasta menetlusnormidele ja seda poleks tohtinud menetlusse võtta. Vangistuses viibimine ei ole viivise ja menetluskulude vähendamise alus. Apellant pole kaebuses viidanud, milliseid õigusnorme maakohus rikkus. Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras ja see ei ole liiga suur.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 350 eurot menetluskulude katteks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab 25 eurot hageja menetluskuludest maakohtus hageja enda kanda ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks maakohtus 325 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
7.Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), kui ei analüüsinud kostja esitatud viivise vähendamise taotlust. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada ja hindab selleks kostja viivise vähendamise taotluse põhjendatust.
8.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 sätestab, et juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Järelikult on viivise vähendamise esmane eeldus VÕS § 113 lõike 8 ja VÕS § 162 lõike 1 järgi
viivise ebamõistlik suurus. Maakohtu otsuse kohaselt on maakohtu otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks viivis 124,99 eurot (4% põhinõudest). Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 280,68 eurot (6% põhivõlast). Tegu ei ole ebamõistlikult suure viivisega. Samuti ei ole edasine viivis ebamõistlikult suur, kuna see on välja mõistetud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Võlgniku vangistus ei ole iseenesest alus viivise vähendamiseks. Viivise vähendamiseks pidanuks viivis olema ebamõistlikult suur. Kuna nõue muutus sissenõutavaks enne kostja vangistusega karistamist, oleks saanud viivist vältida nõude täitmisega. Järelikult tuleb jätta viivise vähendamise taotlus rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hüvitavad menetluskulud määranud osaliselt valesti kindlaks. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja vähendatud nõude korral on hagi hind 3564,93 eurot (3258,54+45,71+260,68). Seega kuulub RLS § 59 lg 1 ja RLS-i lisa nr 1 alusel tasumisele riigilõiv 325 eurot, mitte riigilõiv 350 eurot. TsMS § 174 lõike 1 järgi ei pea kostja hüvitama hagejale riigilõivu seda osa, mis kuulus tasumisele algselt nõudelt. Tegu ei ole vajaliku menetluskuluga. Kuna algselt hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 350 eurot ja vähendatud nõudega hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 325 eurot, tuleb kindlaksmääratud menetluskulusid vähendada 25 euro võrra. Lähtudes menetluskulude jaotusest mõistab ringkonnakohus kostjalt välja 325 eurot hageja kasuks menetluskulude katteks maakohtus.
11.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
12.Ringkonnakohus märgib täpsustavalt, et maakohus on resolutsiooni p-s 2 ekslikult märkinud, et: „mõista välja viisis alates 01.11.2018 põhinõudelt (3 258,54 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.“ Viivise arvestamise alguseid ei saa olla kaks. Siiski leiab ringkonnakohus, et tegu on ilmse ja keelelise ebatäpsusega ning maakohus on soovinud mõista viivise välja alates 01.11.2018, mitte alates otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus arvestab otsuse tervikresolutsioonis kokku ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. Tegu ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 sisulise muutmisega.
13.Ringkonnakohus vabastas menetlusabi korras 27. septembri 2019 määrusega apellandi riigilõivu 75 euro tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lõike 3 kohaselt peab apellant tasuma riigilõivu 75 eurot riigituludesse, kuna ringkonnakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning tegu oli apellandi menetluskuluga. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 190 lõiget 7 ja vabastada apellant menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuna apellant viibib vangistuses, tal ei ole regulaarset sissetulekut ning riigilõivu tasumine riigituludesse võib apellandi jaoks olla raske.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.