Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-10541
Tsiviilasi
M S hagi E K vastu võla ja üüritud asja tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
10 353.09 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: M S (isikukood xxxx), elukoht xxxx Hageja lepinguline esindaja: Artjom Morozov, e-post: [email protected] Kostja: E K (isikukood xxxx), registris elukoha andmed puuduvad; muu sideaadress xxxx, e-post: xxxx
M S nõuab 15.07.2019. a esitatud (15.08.2019 täiendatud) hagis E K vastu põhivõlgnevust summas 3 899.63 eurot, viivist seisuga 15.07.2019 summas 380.98 eurot, viivist põhivõlgnevuselt 0,02% päevas alates 16.07.2019 kuni nõude kohase tasumiseni ning lisanduvat viivist. Samuti palub hageja kohustada kostjat välja andma oma ebaseaduslikust valdusest hageja otsesesse valdusesse korteriomand asukohaga xxxx aadressil xxxx (registriosa nr xxxx). Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud eluruumi üürileping tähtajaga kuni 26.04.2019. Kostjal oli tekkinud võlgnevus jaanuari-, veebruari-, märtsikuu üüri eest kui ka jaanuari- ja veebruarikuu kommunaalkulude eest. Hageja saatis 22.03.2019 kostjale teavituse, et ei soovi lepingut pikendada ning lõpetab üürilepingu kokkulepitud tähtajal 26.04.2019. Pooled vormistasid 26.04.2019 eluruumi üürilepingu lõpetamise, kus fikseeriti kostja võlgnevus kogu summas 2 617.19 eurot, mille kostja lubas välja maksta eraldi graafiku järgi. Samal päeval pidi kostja korteri vabastama. Hagi esitamise päevani ei ole kostja võlgnevust likvideerunud ega korterit vabastanud. Kostja üürivõlgnevus seisuga 15.07.2019 on
2 280 eurot, millest on maha arvutatud tagatis summas 287.60 eurot. Seega on üürivõlgnevuse jääk 2 592.40 eurot. Viivised üürimaksu eest seisuga 15.07.2019 on 360.48 eurot. Kommunaalkulude võlgnevus seisuga 15.07.2019 on 1 307.23 eurot. Viivised kommunaalkulude eest seisuga 15.07.2019 on 20.50 eurot. Hageja viivisenõude viivisemäär on 8 % aastas. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 20.09.2019. a kostjale kätte toimetatud isiklikult aadressil Xxxx (tl 91, tl 92). Kostja saatis 17.10.2019. a kohtule e-kirja, milles palus pikendada vastamise tähtaega (tl 93). Kohus andis vastamiseks uue aja kuni 15.11.2019. a (tl 94). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 15.11.2019. a) vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 600 eurot ning lepingulise esindaja kulud 9 tunni eest summas 225 eurot (lepingutasu 5 eurot ja õigusabi teenused 220 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 600 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile summas 225 eurot põhjendatud. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli keskmiselt ca 25 eurot tunnis (km-ga). Juristist esindaja tasu jääb alla kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnitasumäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 825 eurot (riigilõiv 600 eurot + lepingulise esindaja kulud 225 eurot). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.