Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-112237
Tsiviilasi OÜ GoWire (endine ärinimi OÜ GoNetwork) hagi osaühingu DJUK vastu võlgnevuse 3859,98 euro ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu DJUK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
6195,03 eurot
Hageja: OÜ GoWire (registrikood 12267949), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja vandeadvokaat Kärt Saar Kostja: Osaühing DJUK (registrikood 10405755), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Kohtuistungi toimumise aeg
11.11.2019
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 03.06.2019. a otsus muutmata. Jätta Osaühing DJUK apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud Osaühing DJUK kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
1(7)
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.OÜ GoWire (varasema nimega OÜ GoNetwork, hageja, vastustaja) esitas Osaühingu DJUK (kostja, apellant) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3859,98 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 926,16 eurot ja edasi viivise 0,1% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni (hageja nõude täpsustus istungiprotokollis, I kd, tl 165 pöördel). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi asjaolude kohaselt on hageja sideteenuse osutaja. Kostja on hageja õiguseellasega OÜ Via Tel sõlminud liitumislepingu nr 04-1424 ning ettevõtte omandamise kaudu läks kostjaga sõlmitud liitumisleping üle hagejale. Hageja on pakkunud kostjale telefonisideteenust ja kostja on teenuse eest kuni 2015. aasta lõpuni tasunud. Hageja kostjale esitatud arved nr 880001937 (1641,35 eurot) ja nr 880002419 (2338,26 eurot) 2015. aasta oktoobris ja novembris osutatud sideteenuste eest on kostja tasunud osaliselt, tasumata on kokku 3859,98 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli 20.12.2015. Vastavalt liitumislepingu punktile 3.3 on kokkulepitud viivisemäär 0,1% tasumata summalt päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise summaks 926,16 eurot. Hageja lepinguline kohustus oli võimaldada kostjal kasutada telefoninumbrit XXXXXXXX. Hageja on enda kohustuse täitnud. Kostja poolt esile toodud sissehäkkimine ja masskõned kolmandate isikute poolt said võimalikuks kostja mõjusfääris, st pahatahtlik isik sai teada adapteri parooli, mille kaudu on telefoninumber ühendatud, ning sai parooliga ligipääsu kõnede valimisele. Numbriga, mille kaudu tehti masskõnesid, olid ühendatud kostja enda poolt paigaldatud VoIP adapter, mis oli kostja poolt internetist leitavaks tehtud ja millel puudus turvaline parool. Kostja ei eita, et seade oli kostja enda oma (kostja nimetab VoIP adapterit ruuteriks). Numbriga XXXXXXXX seotud adapteril oli masskõnede tegemise ajal kasutusel väga nõrk parool, mis muutis seadme pea igale turvaauke otsivale pahavarale kergelt ligipääsetavaks. Hageja teavitas kostjat turvalise parooli puudumisest juba numbri seadistamisel ehk enne seda, kui masskõnesid tegema hakati. Masskõned said võimalikuks, sest kostja ei kasutanud ohutut parooli ja hoidis adapteri kõigile internetist nähtavana. Teine võimalus oleks olnud kaitsta seadet tulemüüriga, mida kostja samuti ei teinud. Sellisel viisil kaitsmata seadmele on pea igal asja tundval inimesel lihtne sisse häkkida ja masskõnesid teha. Hageja teavitas kostjat kehtinud tüüptingimustest. Arve ja selle maksmisega tõendab hageja, et tüüptingimused said pooltevahelise lepingu osaks. Lepingu osa on ka hinnakiri. Hageja nõuab lepingu täitmist, mitte kahju hüvitamist.
2(7)
Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja keeldus arvete tasumisest, sest sideteenust on kasutanud keegi teine, tuvastamata kolmas isik. Oma e-kirjavahetuses tõdeb hageja ise, et tegemist oli pettusega ning soovitab kostjal pöörduda politsei poole. Seega ei saa hageja viidata lepingule. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Leping ei sätesta paroolide vahetamise kohustust. Liitumislepingu p 1.3 kohaselt lähtuvad pooled omavahelistes suhetes õigusaktidest, lepingu dokumentidest ning headest tavadest. Hageja süsteemid on seadistatud nii, et võimaldavad teha 13 kõnet ajaühikus, mis on vastuolus sideteenuste pakkujate heade tavadega (tava kohaselt 2 kõnet ajaühikus pahatahtlike kasutajate poolt toime pandud tegude välistamiseks või minimaliseerimiseks). Heade tavadega ei ole kooskõlas, et avastanud pettuse 30.10.2015, teatas hageja sellest kostjale alles kolme päeva pärast (02.11.2015). Õigeaegsel teatamisel oleks hageja kahju väiksem olnud. Kostjale kuulus ruuter, hageja aga osutas sideteenust. VoIP adapter kuulus hagejale, paroolid olid genereeritud hageja poolt. Kostja ei saa paroole ise genereerida. Kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut. Kostja ei ole hagejalt saanud hinnakirja ega tüüptingimusi. Tüüptingimused ei saanud lepingu osaks ja tüüptingimused on ka tühised VÕS § 42 lg 1 järgi. Arves nr 121092600 oli märgitud, et alates 01.12.2012 hakkab kehtima uus hinnakiri ning jõustuvad üldtingimused, kuid ei olnud märgitud, et uute üldtingimuste mittenõustumisel oleks kostjal õigus lepingu ülesütlemiseks. Seega oli poolte õiguste ja kohustuste tasakaal kostja kahjuks oluliselt rikutud. Telefoninumbriga ühendatud VoIP adapter kuulus hagejale, mitte kostjale. Kahju suurus on tõendamata. Kostja taotleb kahju vähendamist 100 euroni VÕS § 139 lg 1 alusel.
Maakohtu otsuse põhjendused
2.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõude) 3859,98 eurot ja seisuga 16.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 926,16 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1% päevas põhinõudelt (3859,98 eurolt) alates 17.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kosja kanda.
2.1.Maakohus tuvastas, et: - kostja on hageja õiguseellasega OÜ Via Tel sõlminud liitumislepingu ning ettevõtte omandamise kaudu läks kostjaga sõlmitud liitumisleping üle hagejale; - liitumislepingu alusel pakkus hageja kostjale telefonisideteenust; - hageja on kostjale esitanud arve nr 880001937 ja arve nr 880002419, mis on kostja poolt osaliselt, s.o summas 3859,98 eurot, tasumata.
2.2.Vastavalt liitumislepingu p-dele 3.1 ja 3.3 ning teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 7.2.2 kohustus kostja tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt hinnakirjale õigeaegselt tasuma hageja poolt esitatud arved. Kõnesolevatelt arvetelt nähtuvad osutatud teenused ja selgitused numbrite kaupa. Lisaks on hageja esitanud oktoobri ja novembri 2015 kõneeristused, millest nähtuvalt on kostja kasutuses olevalt numbrilt XXXXXXXX helistatud palju kordi järjest välisriigi telefoninumbrile. Kostja
3(7)
on esitatud arved (nr 880001937 ja nr 880002419) tasunud osaliselt. Liitumislepingu p 3.3 annab hagejale õiguse nõuda makse hilinemisel viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt päevas. Kostja vastuväited ei anna alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks.
2.3.Hageja tugineb üldtingimuste p-le 11.5, mis sätestab, et hageja ei vastuta kahjude eest, mis on tekkinud kliendile või kolmandale isikule sidekatkestuse või kliendi seadmetes paikneva tarkvara turvaaukude tõttu, väljaarvatud juhud, kui tegemist on hageja süül tekkinud kahjuga.
2.4.Maakohus tuvastas poolte kirjavahetuse põhjal, et nn masskõned said võimalikuks, sest kostja poolt kasutatud seade (telefoni numbriga XXXXXXXX) oli kostja poolt internetis leitavaks tehtud ja seadmel puudus turvaline parool. Maakohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat, et kostja poolt kasutatavad kasutajanimi ja parool on nõrgad ning need tuleks ära muuta. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kostja väide, et tüüptingimused ei reguleeri VoIP parooli muutmist ega kostjapoolseid kohustusi seoses VoIP paroolide muutmisega. Kostja on professionaalne sideteenuse pakkuja ning peab seetõttu teadma kõigist võimalikest sideteenuse pakkumisega kaasnevatest ohtudest. Tähtsust ei omandu see, kelle omandisse juriidiliselt VoIP seade kuulus, sest seade oli kostja valduses ning kostja eiras talle teatavaks tehtud turvariski.
2.5.Liitumislepingu p 1.3 kohaselt lähtuvad pooled omavahelistes suhetes m.h headest tavadest. Maakohus viitas TsÜS §-le 2 lg 2, VÕS §-le 25 lg 1 ja 2. Pool, kes tugineb mingitele käitumisreeglitele kui tavadele, peab tõendama, et tegemist on tavadega selle sätte mõttes. Asjas ei leidnud tõendamist, et andmesideteenuste pakkujatel on hea tava, mille kohaselt peaks hageja võimaldama kostjal teha 2-3 kõnet ajaühikus. Tunnistaja CC ütlustest lähtuvalt on selline kõnede piiramine üks võimalus riskide (masskõnede) maandamiseks, mitte aga üldteada käitumisviis erinevatele andmesideteenuste pakkujate seas. Muid tõendeid kostja poolt väidetava hea tava olemasolu kohta esitanud ei ole.
2.6.Kostjal puudus õiguslik alus hageja poolt esitatud arvete tasumata jätmiseks. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 on hagejal õigus kostjalt nõuda lepingu täitmist ja tasu saamist. Seega on hageja põhinõue 3859,98 eurot põhjendatud ning kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamisele kuulus ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Liitumislepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,1% tähtajaks tasumata summalt päevas.
2.7.Hageja teenuste kasutamise üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu oma majandustegevuse raames, mis tähendab, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga VÕS § 1 lg 5 mõttes. Maakohus tuvastas, et liitumislepingu lahutamatuks osaks on teenuse kasutamise üldtingimused ja hinnakiri. Maakohus tuvastas, et liitumislepingu lahutamatuks osaks olevad alates 15.11.2012 kehtima hakanud teenuse kasutamise üldtingimused on kostjale teatavaks tehtud. Asjaolu, kas kostja pärast hageja poolset teavituse saamist reaalselt uute üldtingimustega tutvus, ei oma juhul tähtsust.
2.8.Asjaolu, et kostjat ei teavitatud uute tüüptingimustega mittenõustumisel lepingu ülesütlemise õiguse olemasolust, ei muuda arvel esitatud teavitust tühiseks
4(7)
tüüptingimuseks (VÕS § 42 lg 1 mõttes). Maakohus tuvastas, et kostjal oli võimalus kontakteeruda hagejaga seoses uute jõustunud üldtingimustega. Apellatsioonkaebus
3.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 438 lg 1, TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke järeldusi. Maakohus jättis mitmed tõendid analüüsimata.
3.1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut.
3.2.Hageja ei ole tõendanud, et VoIP seade ei olnud turvaline ning kolmas isik suutis seda seadet ja andmesidet kasutada. Maakohtu järeldus, et masskõned said võimalikuks, kuna kostjale kuuluv VoIP seadme oli kostja poolt Internetist leitavaks tehtud ja seadmel puudus turvaline parool, ei põhine tõenditel. VoIP seade kuulus hagejale. Tegemist oli hagejalt renditud seadmega. Kostja ei saanud vastutada hageja seadme eest. Tüüptingimused ei reguleeri VoIP parooli muutmist ega kostjapoolseid kohustusi seoses paroolide muutmisega. Maakohus ei andnud sellele hinnangut.
3.3.Kohtuotsuses puuduvad viited lepingu punktidele, mille rikkumist kostjale ette heidetakse. Hagejale tekkinud kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Isegi kui kostja vastutuse eeldused olid täidetud, peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist nii VÕS § 139 kui ka § 140 alusel. Esinevad alused kahju vähendamiseks: tegemist oli hagejale kuuluva VoIP seadmega; hageja ise oli andmesideteenuste pakkuja; lepingus ei ole reguleeritud kohustus parooli muutmiseks; hea tavakohaselt pidanuks hageja võimaldama teha vaid 2-3 kõnet ajaühikus pahatahtlike kasutajate blokeerimiseks; hageja ei teavitanud kostjat sissehäkkimisest piisavalt varakult. Maakohus ei ole kostja taotlusele hinnangut andnud. Tegemist on hageja enda süül tekkinud kahjuga. Turvariski eiras hageja. Seega ei ole õiglane panna kogu tekkinud kahju hüvitamise kohustust üksnes kostjale. Nõue tuleks rahuldada vaid osaliselt ning mõista kostjalt välja 500 euro suurune kahjuhüvitis. Vastus apellatsioonkaebusele
4.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
6.Põhjendamatu on apellandi käsitlus, mille kohaselt nõuab hageja temalt lepingulise kahju hüvitamist. Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude.
5(7)
6.1.Maakohus on tuvastanud, et vastavalt poolte vahel 06.09.2004. a sõlmitud liitumislepingu p-dele 3.1 ja 3.3 ja teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 7.2.2 kohustus kostja tema poolt tarbitud teenuste eest õigeaegselt tasuma hageja poolt esitatud arved. Hagi asjaoludest tulenevalt nõuab hageja nimetatud kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1 mõttes).
6.2.Hageja ei heida kostjale nõude esitamisel ette kostja poolt VoIP seadme ebaturvalist kasutamist, kuid on selgitanud, miks sai masskõnede tegemine nimetatud seadmelt võimalikuks. Sellega seoses ei oma vaidluse lahendamisel tähendust kostja väited, et hageja tüüptingimused ei reguleerinud VoIP parooli muutmist ega kostja kohustust seoses nende muutmisega või et hageja ei ole tõendanud, et tema seade oli turvaline. Samal põhjusel ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited, mis seonduvad kostja poolt hagejale kahju tekitamisega, s.h kahju hõlmatus rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
7.Maakohus leidis põhjendatult, et iseenesest ei oma tähendust, kellele VoIP seade kuulus. Maakohus on palunud kostjal selgitada, kelle mõjusfääris seadmele võõraste isikute juurdepääsu ärahoidmine oli (vt maakohtu eelistungi protokoll I kd, tl 185 pöördel). Kui kostja leidis, et nimetatud asjaolu ärahoidmine oli hageja mõjusfääris, pidi kostja vastavat asjaolu vähemalt põhistama.
7.1.Kostja ei ole vaidluses tuginenud muule, kui et VoIP seade kuulus hagejale. Nimetatu tuleneb kostja arvates hageja esitatud arvetest (I kd tl 32-41), millel kajastub kirjena „VoIP seadme kasutus“ ja kostja koostatud Exceli tabelist (I kd, tl 198-199), millega kostja soovis tõendada, et telefoninumbriga XXXXXXXX ühendatud VoIP seade kuulus hagejale. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et VoIP seadmeid oli mitu, mistõttu kajastub arvetel (I kd, tl 32-41) VoIP seadme kasutus, kuid konkreetne seade kuulus kostjale. Kostja ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, kuidas tõendab Exceli tabel VoIP seadme osas hageja omandiõigust sellele. Vastavat asjaolu ringkonnakohtu hinnangul Exceli tabelist järeldada ei saa. Hageja on 30.10.2018 menetlusdokumendis selgitanud, et ei ole kõnealust seadet kostjale ka rentinud ega muul õiguslikul alusel kostja kasutusse andnud. Kui hageja on kostjale vara üle andnud hoiuvõi rendilepingu alusel, on selle kohta koostatud kahes eksemplaris akt. Hageja on selliste aktide näidiseid lisanud (II kd, tl 5-7). Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et vaidlusalune seade ei ole kostjale aktiga üle antud.
7.2.Hageja ei ole väitnud, et VoIP seade oli turvaline, mistõttu ei pidanud hageja seda ka tõendama. Vastupidi, hageja leidis, et kõnealune VoIP seadme kasutus ei olnud turvaline, kuid see küsimus ei kuulunud hageja mõjusfääri. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite pinnalt õigesti, et masskõned said võimalikuks põhjusel, et VoIP seade oli kostja poolt Internetis leitavaks tehtud ja seadmel puudus turvaline parool, kostja ei kasutanud seadet turvaliselt. Maakohus on seejuures tuginenud poolte kirjavahetusele (I kd, tl 116-118), millest nähtus, et telefon oli otse välisvõrgus ning sellel oli väga nõrk parool; kostjal soovitati telefoni seadistamise ajal kasutajanime või parooli muutmist või tulemüüri taha tõstmist ja kostja vastas, et seade on tulemüüri taga ning on vaid ajutiselt seadistamiseks avatud (I kd, tl 130). Nimetatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks vastanud, et ta ei saa kasutajanime või parooli muuta. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ei saanud VoIP paroole või kasutajanime muuta.
6(7)
7.2.Seega jõudis maakohus poolte esitatud tõendeid analüüsides põhjendatud järeldusele, et hageja informeeris kostjat võimalikust turvariskist, samuti et kostja professionaalse sideteenuse pakkujana pidi teadma võimalikest sideteenuse pakkumisega seonduvatest ohtudest ja kolmandate isikute seadmete ebaturvalisuse ärakasutamisest sideteenuse tasuta kasutamiseks.
7.3.Iseenesest on põhjendatud apellandi väide, et tüüptingimused ei reguleeri VoIP parooli muutmist ja kostja sellega seonduvaid kohustusi. Samas ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust, sest hageja ei heida kostjale kohustuse täitmata jätmisena ette mitte parooli ebaturvaliseks jätmist, vaid osutatud teenuste eest tasumata jätmist.
7.4.Kuna hageja ei nõua kostjalt lepingulise kahju hüvitamist, ei ole võimalik ka kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 või § 140 alusel. Eeltoodu tõttu ei analüüsi ringkonnakohus apellandi poolt toodud asjaolusid kahju hüvitise vähendamiseks.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanus maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.