OÜ GoWire (endine ärinimi OÜ GoNetwork) hagi osaühingu DJUK vastu võlgnevuse 3859,98 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
6195,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GoWire (endine ärinimi OÜ GoNetwork, registrikood 12267949, asukoht Toompuiestee 37, 120133 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected]) Kostja osaühing DJUK, registrikood 10405755, asukoht Posti 19-27, 74805 Loksa) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
17. aprill 2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista osaühingult DJUK OÜ GoWire kasuks võlgnevus (põhinõue) 3859,98 eurot ja seisuga 16. august 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 926,16 eurot.
Välja mõista osaühingult DJUK OÜ GoWire kasuks viivis 0,1% päevas põhinõudelt (3859,98 eurolt) alates 17. augustist 2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud osaühingu DJUK kanda.
2-16-112237
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ GoNetwork (uus ärinimi OÜ GoWire, hageja) esitas 10.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu DJUK (kostja) vastu 3859,98 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti 13.07.2016 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.08.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (19.09.2018) täpsustust, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3859,98 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 926,16 eurot ja edasi viivise 0,1% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane OÜ Xxxx ja kostja 06.09.2004 sideteenuse lepingu, mille alusel osutati kostjale telefonisideteenust ning kostja tasus teenuse eest kuni 2015. aasta lõpuni. Hageja esitas kostjale 2015. aasta oktoobris ja novembris osutatud sideteenuse eest arve nr 880001937 summas 1641,35 eurot ja arve nr 880002419 summas 2338,26 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli 20.12.2015, nimetatud arved on osaliselt tasumata. Kostja on keeldunud arvete tasumisest, kuivõrd kostja hinnangul on sideteenust kasutanud keegi teine. Nähtuvalt kõneeristusest on numbrilt xxxx helistatud palju kordi järjest välisriigi telefoninumbrile. Number xxxx, millelt on 31.10.2015 ja 01.11.2015 tehtud korduvaid kõnesid, oli üks numbritest, mis oli liitumislepingu alusel kostja kasutuses. Hageja lepinguline kohustus oli võimaldada kostjal kasutada telefoninumbrit xxxx. Hageja on enda kohustuse täitnud. Asjaolud, milline isik konkreetselt kostja kasutusse antud telefoninumbrit kasutas ja kas see toimus kostja teadmisel ja nõusolekul, ei muuda fakti, et telefoninumbrilt on helistatud ja hageja on enda lepingulise kohustuse täitnud.
4.Hageja poolt pakutava teenuse sisu on, et hageja võimaldab kasutada sideteenust – võimaldab oma süsteemis kasutada teatud telefoninumbreid ning kui see on kokkuleppe osa, siis ka võimaldab kasutada hagejale kuuluvaid seadmeid. Kui hageja võimaldab oma lepingupartneril teenust kasutada, siis ei piira hageja teenuse kasutamist muul viisil, kui on lepingus selgelt kokku lepitud. Hageja selgitas, et ei ole olemas mingit kostja viidatud head tava, mille kohaselt peaks hageja võimaldama kostjal teha üksnes 2 kõnet ajaühikus. Hageja peab teenuse tagama
2-16-112237 vastavalt lepingule teenuse kasutajaga ning antud juhul ei ole kokku lepitud ega seatud teenusele piiranguid, nagu võiks teha ainult 2 kõnet üheaegset või 2 kõnet tunnis või minutis. Põhjus, miks sissehäkkimine ja masskõned said võimalikuks, ei olnud hageja mõjusfääris, vaid kostja omas. Sissehäkkimine ja masskõned saavad võimalikuks siis, kui pahatahtlik isik saab teada adapteri parooli, mille kaudu on telefoninumber ühendatud, ning saab adapteri parooliga ligipääsu kõnede valimisele. Kostjale oli antud hageja poolt vastavalt lepingule mitmeid telefoninumbreid. Numbril, mille kaudu tehti masskõnesid, olid ühendatud kostja enda poolt paigaldatud VoIP adapter, mis oli kostja poolt internetist leitavaks tehtud ja millel puudus turvaline parool. Numbriga xxxx seotud adapteril oli masskõnede tegemise ajal kasutusel väga nõrk parool, mis muutis seadme pea igale turvaauke otsivale pahavarale kergelt ligipääsetavaks. Masskõned said võimalikuks, sest kostja ei kasutanud ohutut parooli ja hoidis adapteri kõigile internetist nähtavana. Teine võimalus oleks olnud kaitsta seadet tulemüüriga, mida kostja samuti ei teinud. Lisaks leidis hageja, et kostja ei ole tarbija, vaid ostab hagejalt teenust oma majandus- ja kutsetegevuses ning pakub sideteenust enda klientidele edasi. Kostja peab ise tagama, et tema adapterid on tulemüüri taga, adapter omab kõige värskemat firmware versiooni või et kasutusel on turvaline parool.
5.Kohtule on esitanud tõendina arve nr 121092600 ja selle tasumise tõend. Arve allosas, kujutatud punasega raamituna, oli teave lepingu tüüptingimuste ja hinnakirja muudatusest. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on hageja arve nr 121092600 kätte saanud ja tasunud. Hageja teavitas kostjat vaidlusaluse sündmuse ajal kehtinud tüüptingimustest. Arve ja selle maksmise tõendiga tõendab hageja, et tüüptingimused said pooltevahelise lepingu osaks. Pooled on lepingus eraldi käsitlenud seda, et kostja vastutab ise enda seadmete ja selle tarkvara eest. Kostja on kinnitanud, et tema poolt kasutatud seade kuulus kostjale. Hageja ei vastuta kostja seadme eest, mida kostja kasutas ja mille vahendusel kostja andmesideteenust kasutas. Hagejal ei ole vastutust kostja seadmete ega nende tarkvara, salasõnade ega muu osas. See, missuguseid seadmeid ja kaitsevahendeid kasutab kostja, on täielikult kostja risk. Hagejal ei olnud lepingulist ega muud kohustust kostja seadmete või nende tarkvara kontrollimiseks või hindamiseks. Kostja on professionaalne sideteenuse pakkuja ning peab seetõttu teadma kõigist võimalikest sideteenuse pakkumisega kaasnevatest ohtudest, sealhulgas võimalusest, et kolmandad isikud püüavad kasutada sideteenust selle eest tasumata ja kasutavad selle eesmärgi elluviimiseks harilikult just ebaturvaliste seadmete puudusi ja tarkvara puudusi.
6.Hageja nõuab lepingu täitmist, mitte kahju hüvitamist. Kostja poolt esitatud arved pärinevad aastast 2015. Viide uuenenud tüüptingimustele ei ole esitatud igal arvel, vaid ainult siis, kui tüüptingimused uuenevad või on klientidele muid teateid.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Kostja on keeldunud arvete tasumisest, kuivõrd sideteenust on kasutanud tuvastamata kolmas isik. Antud fakti on tunnistanud ka hageja ise e-kirjavahetuses kostjaga, nimetades sideteenuse väärkasutamist kolmandate isikute poolt „fraud“ ehk pettuseks, kuid millegipärast leiab hageja siiski, et nimetatud tegude eest peab tasuma kostja lepingulisel alusel. Poolte vahelise liitumislepingu nr xxxx p 1.3 sätestab, et omavahelistes suhetes lähtuvad pooled õigusaktidest, lepingu dokumentidest ning headest tavadest. Oma e-kirjavahetuses on hageja tunnistanud, et tema süsteemid on seadistatud nii, et võimaldavad teha isegi 13 kõnet ajaühikus, mis on aga vastuolus sideteenuste pakkujate heade tavadega. Tavaliselt lubavad operaatorite süsteemid teha vaid 2 kõnet ajaühikus pahatahtlike kasutajate poolt toime pandud tegude („fraud’i“)
2-16-112237 välistamiseks või üritades neid minimaliseerida. Heade tavadega ei ole kooskõlas hageja käitumine, et tema avastas nn „fraud ́i“ alles 3 päeva pärast. Antud juhul ei tõenda hageja arved ega kõnede eristus asjaolu, et kostja on neid teenuseid hagejalt väidetavalt saanud.
9.Hageja oletab, et seade VoIP ei olnud turvaline ning kolmas isik suutis seda seadet kasutada ja andmesidet kasutada. Kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut ning hageja ei ole lepingulise vastutuse eelduseid (st lepingu rikkumise fakti) oma hagiavalduses esile toonud. Kostja ei võta õigeks, et arve nr 121092600 kättesaamisega sai kostja teada tüüptingimuste muudatusest. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole mistahes viidet sellele, kus kostja saaks tüüptingimustega tutvuda. Ei ole lepingus ka kostja nõusolekut selle kohta, et ta on tüüptingimustega justkui tutvunud. Kostja ei ole hagejalt saanud mistahes hinnakirja ega tüüptingimusi. Hagejapoolsed tüüptingimused ei reguleeri VoIP parooli muutmist ega kostjapoolseid kohustusi seoses VoIP paroolide muutmisega. Hageja väide, et kostja seade ei olnud turvaline, on paljasõnaline. Tõendamata on kahju suurus. Kostja taotles kahjuhüvitise vähendamist võlaõigusseadus (VÕS) § 139 lg 1 alusel, kuivõrd VoIP kuulus hagejale, paroolid olid genereeritud hageja poolt (kostja ei saa neid ise genereerida). Kostja ei saa vastutada hagejapoolse ebaturvalise seadme eest. Hageja süsteemid võimaldasid teha kuni 7 kõnet üheaegselt, mis on tavapäratu andmesideteenuste osutaja puhul (reeglina võimaldatakse kuni 3 kõnet) ning hageja poolt taotletud kahju kuulub vähendamisele kuni 100 euroni.
10.Arves nr 121092600 kasutatud lause „alates 01.12.2012 hakkab kehtima uus hinnakiri ning jõustuvad üldtingimused“ isegi ei näinud ette, et uute üldtingimuste mittenõustumisel oleks vastaspoolel õigus lepingu ülesütlemiseks. Seega oli poolte vaheliste õiguste ja kohustuste tasakaal teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kostja ei saanud jätta arvet nr 121092600 maksmata, kuna poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping xxxx. Arvel nr 121092600 kajastatud lause puhul on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 järgi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei saanud sideteenust, vaid toimus sissehäkkimine, ehk teenuste kasutamine kolmandate isikute poolt. Olukorras, kus kostja ei ole sideteenust kasutanud, ei pea ta hageja arveid maksma.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt otsustab pool ise selle üle, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
13.Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ning viivist raha maksmise kohustuste täitmisega viivitamise eest. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
14.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja õiguseellasega OÜ Xxxx sõlminud liitumislepingu nr xxxx ning ettevõtte omandamise kaudu läks kostjaga sõlmitud liitumisleping
2-16-112237 nr xxxx üle hagejale. Liitumislepingu nr xxxx alusel pakkus hageja kostjale telefonisideteenust. Samuti ei ole vaidle pooled selle üle, et hageja on kostjale esitanud arve nr 880001937 ja arve nr 880002419, mis on kostja poolt osaliselt, s.o summas 3859,98 eurot, tasumata. Nende faktiliste asjaolude vaidlustamise tahe ei ilmne kohtu arvates ka kostja muudest avaldustest, mistõttu võib TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada kostja poolt nende asjaolude omaksvõttu.
15.Kostja on keeldunud arvete tasumisest, kuivõrd sideteenust on kasutanud tuvastamata kolmas isik. Kostja tugineb heale tavale, millise kohaselt lubavad tavaliselt operaatorite süsteemid teha vaid 2 kõnet ajaühikus pahatahtlike kasutajate poolt toime pandud tegude välistamiseks või üritades neid minimaliseerida. Kostja väidab, et telefoninumbriga xxxx ühendatud VoIP kuulus hagejale, mille eest kostja ei vastuta ning seega ei oma tähtsust üldtingimuste p 11.5. Samuti väidab kostja, et ta ei ole hagejalt saanud mistahes hinnakirja ega tüüptingimusi. Kostja ei võta õigeks, et arve nr 121092600 kättesaamisega sai kostja teada tüüptingimuste muudatusest ning arvel kajastatud lause („alates 01.12.2012 hakkab kehtima uus hinnakiri ning jõustuvad üldtingimused“) puhul on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 järgi.
16.Vastavalt poolte vahel 06.09.2004 sõlmitud liitumislepingu nr xxxx p-dele 3.1 ja 3.3 (vt I kd, tl 28) ning teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 7.2.2 (vt I kd, tl 182 pöördel) kohustus kostja tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt hinnakirjale (vt I kd, tl 186) õigeaegselt tasuma hageja poolt esitatud arved (vt I kd, tl 32-41). Kõnesolevatelt arvetelt nähtuvad osutatud teenused ja selgitused numbrite kaupa. Lisaks on hageja esitanud oktoobri ja novembri 2015 kõneeristused, millest nähtuvalt on kostja kasutuses olevalt numbrilt xxxx helistatud palju kordi järjest välisriigi telefoninumbrile (vt (I kd, tl 42-65). Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt, kostja on esitatud arved (nr 880001937 ja nr 880002419) tasunud vaid osaliselt. Liitumislepingu p 3.3 annab hagejale õiguse nõuda makse hilinemisel viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt päevas.
17.Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks. Hageja on selgitanud, et nn masskõned said võimalikuks, kuna kostjale kuuluv VoIP seade oli kostja poolt internetist leitavaks tehtud ja seadmel puudus turvaline parool, st kostja ei kasutanud seadet turvaliselt. Hageja tugineb 15.11.2012 kehtima hakanud teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 11.5, mis sätestab, et hageja ei vastuta kahjude eest, mis on tekkinud kliendile või kolmandale isikule sidekatkestuse või kliendi seadmetes paikneva tarkvara turvaaukude tõttu, väljaarvatud juhud, kui tegemist on hageja süül tekkinud kahjuga. Hageja leiab, et pooled on lepingus eraldi käsitlenud seda, et kostja vastutab ise enda seadmete ja selle tarkvara eest. Seejuures ei ole hagejal vastutust kostja seadmete ega nende tarkvara, salasõnade ega muu osas ning see, missuguseid seadmeid ja kaitsevahendeid kasutab kostja, on täielikult kostja risk. Ka viitab hageja, et hagejal ei olnud lepingulist ega muud kohustust kostja seadmete või nende tarkvara kontrollimiseks või hindamiseks.
18.Kohtu arvates on asjas tõendamist leidnud kostja väide, et nn masskõned said võimalikuks, kuna kostja poolt kasutatud seade (telefoni numbriga xxxx) oli kostja poolt internetis leitavaks tehtud ja seadmel puudus turvaline parool. Hageja on esitanud tõendina kirjavahetuse, millest nähtub, et häkkimine juhtus tõenäoliselt kuna telefon on otse välisvõrgus ning sellel oli väga nõrk kasutaja ja parool (vt ka I kd, tl 116-118). Veelgi enam, kirjavahetusest nähtub ka, et seda sai mainitud seadistamise ajal, et muutku kasutajanimi/parool ära või tõstku tulemüüri taha. Sellepeale vastati, et seade on tulemüüri taga ning see vaid ajutiselt seadistamiseks avatud (vt I kd, tl 130). Seega on hageja kostjale ka teada andnud, et kostja poolt kasutatavad kasutajanimi ja parool on nõrgad ning need tuleks ära muuta. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kostja väide,
2-16-112237 et hagejapoolsed tüüptingimused ei reguleeri VoIP parooli muutmist ega kostjapoolseid kohustusi seoses VoIP paroolide muutmisega. Hageja on informeerinud kostjat võimalikust turvariskist ning teinud ettepaneku selle vältimiseks. Asjakohane on ka hageja viide, et kostja on Loksal andmesideteenuse pakkuja, mistõttu on kostja professionaalne sideteenuse pakkuja ning peab seetõttu teadma kõigist võimalikest sideteenuse pakkumisega kaasnevatest ohtudest, sealhulgas võimalusest, et kolmandad isikud püüavad kasutada sideteenust selle eest tasumata ja kasutavad selle eesmärgi elluviimiseks harilikult just ebaturvaliste seadmete puudusi ja tarkvara puudusi. Eelpool toodu valguses ei oma antud juhul asjas tähtsust ka see, kelle omandisse juriidiliselt VoIP seade kuulus, sest nimetatud seade oli kostja valduses ning kostja eiras talle teatavaks tehtud turvariski.
19.Kostja tugineb liitumislepingu nr xxxx p-le 1.3, mis sätestab, et omavahelistes suhetes lähtuvad pooled õigusaktidest, lepingu dokumentidest ning headest tavadest. Kostja tugineb sideteenuste pakkujate heale tavale, mille kohaselt peaks hageja võimaldama kostjal teha 2-3 kõnet ajaühikus. Hageja süsteemid lubavad teha aga isegi 13 kõnet ajaühikus.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lg 2 kohaselt tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Kohus selgitab, et tsiviilõiguses üldiselt ja eriti majandus- või kutsetegevuses tehtud tehingute puhul, kus mõlemad lepingupooled on professionaalid, on õiguse allikaks ka tavad. Tavad on üldised käitumisreeglid, mis on tekkinud teatud käitumisviisi pikaajalisest kasutamisest ja mida käibes osalevad isikud peavad siduvaks. Reeglina on tegemist kirjapandud käitumiseeskirjade, standardite, juhiste jms, mille nimetused võivad sisaldada terminit tava. Tavaks võivad olla nimetatud ka üldpõhimõtted, mis konkreetseid kohustusi ei sisalda. VÕS § 25 lg 1 tähenduses ei pea kokkulepitav tava olema üldiselt tuntud, tavaliselt arvestatud või rahvusvaheliselt tunnustatud, pooled võivad kokku leppida ka muus majandustegevuse valdkonnas tavade kohaldamises või seaduste vm õigusaktide kohaldamises tavana. VÕS § 25 lg 2 järgi on pooled kohustatud järgima sama liiki tegevus- või kutsealal tavaliselt järgitavaid tavasid ainult siis, kui nad ei ole välistanud teatud tavade kohaldamise või leppinud kokku mingi muu tava järgimises. Seadus sätestab siinkohale olulise piirangu tavadele, mida võib lepingule sõltumata poolte tahtest kohaldada. Nimelt peab lõike 2 sõnastuse kohaselt olema tegemist tavaga, mida isikud, kes sama liiki lepinguid sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§-d 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 139-140). Pool, kes tugineb mingitele käitumisreeglitele kui tavadele, peab tõendama, et tegemist on tavadega selle sätte mõttes (vt Riigikohtu 18.01.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-11, p 12).
21.Kostja taotles hea tava tõendamiseks asjas tunnistaja ülekuulamist ning kohus kuulas 17.04.2019 kohtuistungil tunnistajana üle D Ki. Kohus selgitas istungil tunnistajale ülekuulamise eset (andmesideteenuste pakkujate hea tava) ning tegi tunnistajale ettepaneku rääkida viidatud heast tavast. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et andmesideteenuste pakkujatel on hea tava, mille kohaselt peaks hageja võimaldama kostjal teha 2-3 kõnet ajaühikus. Tunnistaja on istungil avaldanud järgmist: „Tean, millest jutt käib, ilmselt
2-16-112237 mitte traditsioonidest, vaid riskide maandamisest teenuse osutamisel. [...] Ma ei saa rääkida kõikide sideteenuse osutajate kohta, ma ei tegele lepingutega, olen vaid tehniline spetsialist. See tuleneb kainest mõistusest ja on seotud riskide minimaliseerimisega.“ (vt II kd, tl 51). Tunnistaja ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et selline kõnede piiramine on üks võimalus riskide (masskõnede) maandamiseks, mitte aga üldteada käitumisviis erinevatele andmesideteenuste pakkujate seas. Muid tõendeid kostja poolt väidetava hea tava olemasolu kohta esitanud ei ole.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus hageja poolt esitatud arvete nr 880001937 ja nr 880002419 tasumata jätmiseks. Seega on hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud liitumislepingu nr xxxx p-te 3.1 ja 3.3. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 on hagejal õigus kostjalt nõuda lepingu täitmist ja tasu saamist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja põhinõude 3859,98 eurot suurust. Seega on hageja põhinõue 3859,98 eurot põhjendatud ning kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele.
23.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seisuga 16.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivist 926,16 eurot (vt arvutuskäik I kd, tl 66) ning alates 17.08.2016 viivist 0,1% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul ka õiguslikult põhjendatud. Liitumislepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,1% tähtajaks tasumata summalt päevas. Nimetatud viivisesumma (926,16 eurot) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja viivise 0,1% põhinõudelt (3859,98 eurolt) päevas alates 17.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Kohus lisab, et ülalviidatud hageja teenuste kasutamise üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kostja väidab, et ta ei ole hagejalt saanud mistahes hinnakirja ega tüüptingimusi, sh ei võta kostja õigeks, et arve nr 121092600 kättesaamisega sai kostja teada tüüptingimuste muudatusest ning arvel kajastatud lause („alates 01.12.2012 hakkab kehtima uus hinnakiri ning jõustuvad üldtingimused“) puhul on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 järgi.
26.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu oma majandustegevuse raames, mis tähendab, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga VÕS § 1 lg 5 mõttes. Järgnevalt selgitab kohus, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on tõendatud, et liitumislepingu nr xxxx lahutamatuks osaks on teenuse kasutamise üldtingimused (I kd, tl 179-185) ja hinnakiri (I kd, tl 186). Liitumislepingu nr xxxx p 1.1 kohaselt liitumisleping, liitumislepingu lisad, üldtingimused ja hinnakiri kokku moodustavad kliendi ja Xxxx vahelisi õigussuhteid reguleeriva lepingu, mille dokumendid on eelmärgitud prioriteetsusjärjekorras (vt I kd, tl 27). Samuti hageja poolt kohtule esitatud alates 15.11.2012
2-16-112237 kehtivate teenuste kasutamise üldtingimuste p 1.2 kohaselt on üldtingimused kliendilepingu lahutamatuks osaks ja kohustuslikud täitmiseks alates osapoolte vahel kliendilepingu sõlmimisest (vt I kd, tl 179). Hageja on kostjale edastanud tasumiseks arve nr 121092600, millise allosas, kujundatud punasega raamituna, oli teave lepingu tüüptingimuste ja hinnakirja muudatusest (vt I kd, tl 171). Kostja on nimetatud arve kätte saanud ja tasunud, mida tõendab hageja konto väljavõte (vt I kd, tl 177). Kohus nõustub hagejaga selles osas, et hageja on teavitanud kostjat vaidlusaluse sündmuse ajal kehtinud tüüptingimustest. Seejuures sätestab teenuste kasutamise üldtingimuste p 12.7, et hageja teavitab üldtingimuste, aga samuti kliendilepingus ja/või selle lisades sätestatud eritingimuste muudatustest klienti massiteabekanalite, kodulehe, kliendilehe või kliendile edastatavate teatiste vahendusel vähemalt 1 (üks) kuu enne muudatuste jõustumist ette, välja arvatud juhul kui muutmisvajaduse on tinginud muudatus õigusaktides, riiklike institutsioonide otsus või ettekirjutus või jõustunud kohtuotsus. Teavet üldtingimuste, aga samuti kliendilepingus ja/või selle lisades sätestatud eritingimuste muudatustega seonduva kohta on kliendil võimalik saada hageja esindusest, volitatud esindajatelt, kodulehelt või hageja infotelefonilt. Kohus leiab, et hageja poolne üldtingimuste muutmisest teavitamine kostjale esitatava arvega (s.o info üldtingimuste muutmise kohta on kajastatud arvel), on kooskõlas ka ültingimustes sätestatuga. Seega on leidnud tõendamist, et liitumislepingu nr xxxx lahutamatuks osaks olevad alates 15.11.2012 kehtima hakanud teenuse kasutamise üldtingimused on kostjale teatavaks tehtud. Asjaolu, kas kostja pärast hageja poolset teavituse saamist ka reaalselt uute üldtingimustega tutvus, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Hageja on omapoolse kohustuse, s.o üldtingimuste muudatustest teavitamise täitnud ning ei vastuta selle eest, kas kliendid (k.a kostja) üldtingimustega ka reaalselt tutvuvad. Siinkohal vajab märkimist, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga, vaid professionaalse teenusepakkujaga ning võib eeldada, et tüüptingimuste kasutamine sideteenuste lepingutes ei ole kostjale üllatuslik.
27.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul VÕS § 42 lg-s 1 sätestatud eeldusi, milliste alusel võiks öelda, et arvel nr 121092600 kajastatud lause puhul on tegemist tühise tüüptingimusega. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas muudab asjaolu, et kostjat ei teavitatud uute tüüptingimustega mittenõustumisel lepingu ülesütlemise õiguse olemasolust arvel esitatud teavituse tühiseks tüüptingimuseks. Veelgi enam alates 15.11.2012 kehtima hakanud teenuste kasutamise üldtingimuste p 12.8 sätestab, et: „Kui Klient ei kasuta Üldtingimuste kohast õigust Kliendileping üles öelda, loetakse, et ta on Üldtingimustes tehtud muudatused aktsepteerinud ja tal ei ole GoNetwork-le muudatustest tulenevaid pretensioone. Uued Üldtingimused muutuvad Kliendilepingu lahutamatuks osaks ning Osapooltele täitmiseks kohustuslikuks alates nende jõustumise kuupäevast.“ Seega nähtub üldtingimustest endast, et üldtingimuste muutmisega mittenõustumise korral oli kostjal võimalus kliendileping, s.o liitumisleping üles öelda, mida kostja aga teinud ei ole. Seega tulenevalt teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 12.8 on kostja aktsepteerinud 15.11.2012 kehtima hakanud üldtingimusi. Kohtu hinnangul on asjakohatu kostja väide, et kostja ei saanud arvet nr 121092600 jätta maksmata, kuna poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping nr xxxx. Kohus peab vajalikuks viidata, et arvel nr 121092600, millega mh teavitati uute üldtingimuste jõustumisest, on märgitud ka järgmine info: „Küsimuste korral pöörduda xxxx, klienditeeninduse telefon xxxx.“
2-16-112237 Seega oli kostjal olemas igakülgne võimalus kontakteeruda hagejaga seoses uute jõustunud üldtingimustega. Käesoleva menetluse käigus ei ole pooled avaldanud, et kostja oleks seda teinud.
28.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 3859,98 eurot ja seisuga 16.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 926,16 eurot ning alates 17.08.2016 viivise 0,1% põhinõudelt (3859,98 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
30.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
31.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2019 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.06.2019 kohtuotsus muutmata. 03.06.2019 kohtuotsus jõustus 29.01.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.