lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-155/32

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-155/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 422 lg 1, 3Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 352 lg 1, 2Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Linnakantselei75014920(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-155

Tsiviilasi

Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei kaudu) hagi Mittetulundusühingu X vastu valduse vabastamise ja võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu X apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

15 262,64 eurot

Hageja: Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu; registrikood 75014920), lepinguline esindaja Angela Reinlaid Kostja: Mittetulundusühing X XXXXXXXX), seaduslik esindaja AS

Kohtuistungi toimumise aeg

(registrikood

11.11.2019

RESOLUTSIOON:

1.Tagastada Mittetulundusühingule X apellatsioonkaebusele lisatud tõendid seadusliku esindaja haiglas viibimise kohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2019. a otsus muutmata.
3.Jätta Mittetulundusühingu X apellatsioonkaebus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 309Üürilepingu kestus
VÕS § 310 lg 1Tähtajalise üürilepingu pikenemine
VÕS § 326 lg 2Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja üürilepingu pikendamine
VÕS § 6Hea usu põhimõte
4.
Jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud Mittetulundusühingu X kanda. Menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja Mittetulundusühingult X välja ei mõista. Edasikaebamise kord

1(6)

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

1.Tallinna linn (hageja, vastustaja) esitas Mittetulundusühingu X (kostja, apellant) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat vabastama ja üle andma Tallinnas Aia tn 13 // Uus tn 16 asuva äriruumi valdus hagejale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval; äriruumide mittevabastamisel tõsta kostja kõigi äriruumis asuvate isikute ja varaga välja; mõista kostjalt hageja kasuks välja üürilepingu järgne võlgnevus ja viivis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Vaidlusalune äriruum kuulub hagejale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus. 26.11.2013 sõlmisid pooled tähtajalise äriruumi üürilepingu nr 12-1/674. Leping kehtis kuni 26.11.2018. Üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“, mille p-st 9.1 tuleneb üürniku kohustus maksta üürileandjale üüri üürilepingu punktis 10 märgitud summa iga kalendrikuu kohta ning p 9.3 kohaselt on üürnik kohustatud kandma kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud. Tingimuste p 19.1.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel. Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 310 sätestatud pikenemist. Tingimuste punkti 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse. Kostja ei järginud lepingulist maksedistsipliini nõuetekohase hoolsusega. Hageja saatis korduvalt kostjale meeldetuletuskirju võlgnevuse tasumiseks. Lisaks häiris kostja oma tegevusega kinnisasja kaasomanikke. Kostja esindaja kinnitas, et on teadlik, et pärast lepingu lõppemist seal tegevust jätkata ei saa. 03.05.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles kinnitas, et lepingulist suhet pärast lepingu lõppu ei jätkata. 27.09.2018 loovutas Tallinna Kesklinna Valitsuse lepinguline halduspartner OÜ VANALINNA MEISTER hagejale oma nõude äriruumi kõrvalkulude eest 3314,34 euro ulatuses. 11.10.2018 teatas hageja kostjale kirjaga lepingu lõppemisest tähtaja möödumisel ja palus ruumid vabastada 27.11.2018 kell 10.00. Kostja ruume ei vabastanud. Lepingu lõppemise järgselt on kostjal hageja ees üüri- ja kõrvalkulude ja viivise võlgnevus perioodil 01.12.2017–26.11.2018 6447,40 eurot. Kostja kasutab võõrast asja õigusliku aluseta. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja ja kostja vahel on olnud väikeseid lahkhelisid, kuid kõik tingimused ja pretensioonid said lahendatud. Võlgnevused

2(6)

üürilepingu kehtivus ajal kostjal puudusid. Kostja proovis igati teha naabritega koostööd, kohtudes viimastega (endine juhatuse liige) nii isiklikult kui ka juristiga, kõik ette tulnud küsimused said samuti naabrite palvel lahendatud. Kostja märgib, et vastab tõele, et kostjale saadeti meeldetuletuskirju informatsiooniga, et üürileping on lõppemas, samas saatis kostja ka omapoolse taotluse, milles avaldas soovi lepingu tähtaja pikendamiseks. Kostja leiab, et selleks oli tal ka õigus. Maakohtu otsuse põhjendused

3.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat vabastama ja üle andma Tallinnas Aia tn 13 // Uus tn 16 asuva äriruumi M8, üldpinnaga 321,7 m2 valduse Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Nimetatud äriruumide mittevabastamisel määras maakohus tõsta kostja äriruumist välja koos kõigi äriruumis asuvate isikute ja varaga. Maakohus mõistis kostjalt Tallinna linna kasuks välja põhivõlgnevuse 6447,44 eurot ja viivise 24,65 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kosja kanda. Maakohus tuvastas, et: Tallinnas Aia tn 13 // Uus tn 16 asuv äriruum M8 kuulub hagejale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus;
26.novembril 2013 sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu, mille alusel oli kostjal õigus kasutada äriruumi M8 üldpinnaga 321,7 m2; Äriruumi üürileping oli tähtajaline ja kehtis kuni 26. novembrini 2018. Üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“. Tingimuste punkt 9.1 sätestab, et üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri üürilepingu punktis 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta ning punkti 9.3 kohaselt on üürnik kohustatud kandma kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud. Tingimuste punkt 19.1.1 sätestab, et leping lõpeb lepingu tähtaja möödumisel. Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 310 sätestatud pikenemist. Tingimuste punkti 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse. 03.05.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles kinnitas, et lepingulist suhet pärast lepingu lõppu ei jätkata. 27.09.2018 loovutas Tallinna Kesklinna Valitsuse lepinguline halduspartner OÜ VANALINNA MEISTER OÜ hagejale oma nõude Aia tn 13 // Uus tn 16 äriruumi M8 kõrvalkulude eest summas 3314,34 eurot. 11.10.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles teavitas, et leping lõpeb tähtaja möödumisel ja palus ruumid vabastada 27.11.2018 kell 10.00. Maakohus viitas VÕS § 309 lg-le 1 ja §-le 334 lg 1. Üürilepingu tähtaeg möödus 26.11.2018. Leping ei ole pikenenud VÕS § 310 lg 1 järgi. Pooled on üürilepingus leppinud kokku, et VÕS § 310 lg 1 ei kohaldata. Selline kokkulepe on seaduse kohaselt lubatud. Samuti ei esine VÕS § 326 lg 2 formaalseid ega materiaalseid aluseid lepingu pikendamiseks. Lepingu lõppemine ega sellega seoses esitatavad nõuded ei ole vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 järgi. Hageja üürinõue perioodi eest detsember 2017 kuni august 2018 on 3314,34 eurot ja kõrvalkulude nõue perioodi eest august 2018 kuni märts 2018 on 3133,06 eurot. TsMS § 231 lg 4 alusel luges maakohus tõendatuks, et kostja ei ole viidatud ulatuses üüri ja kõrvalkulude eest tasunud. Üürilepingu tingimuste p 10.3 järgi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste

3(6)

täitmisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summaltpäevas. VÕS § 108 lg 1 p järgi tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 6447,44 eurot ja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis 24,65 eurot. Kostja on kohtumenetluses selgitanud, et nii eelistungi kui kohtuistungi ajal viibis ta ravil Vene Föderatsioonis. Maakohtu arvates oli kostjal sellele vaatamata võimalik esitada tähtaegselt kõik asjassepuutuvad vastuväited. Maakohus selgitas pooltele kohalduvat õigust, tõendamiskoormust ja menetluslikku olukorda eelistungil 03.04.2019. Kostja on eelistungi protokolli kätte saanud 09.04.2019 kl 23:59. Eelistungil antud tähtajaks 17.04.2019 ei ole kostja täiendavaid seisukohti esitanud. Et kostja ei olnud esitanud tähtaegsel ühtegi detailsemat sisulist vastuväidet hagile, ei oleks kostja isiklik osalemine istungil saanud kostja positsiooni õigusvaidluses parandada. Sellegipoolest taotles kostja põhiistungi edasi lükkamist TsMS § 422 järgi. Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata asudes seisukohale, et Vene Föderatsioonis välja antud meditsiiniasutuse tõend ei kinnita mõjuva põhjuse olemasolu. Erapolikliiniku tõendi järgi pöördus kostja seaduslik esindaja polikliinikusse südamerütmihäire ja bronhiidi kaebusega ning erapolikliiniku arst H soovitas kostjale hoiduda füüsilisest koormusest 01. aprillist 16. maini. Tõendist ei nähtu TsMS § 422 järgi nõutav meditsiinitöötaja hinnang selle kohta, kas patsiendi kaebused takistavad tal istungil osalemist. Südamerütmihäire ja bronhiidi kaebuse puhul ei ole iseenesest mõistetav, et kaebus takistaks istungil osalemist. Nõue hoiduda füüsilisest koormusest ei tähenda, et isik ei saa osaleda kohtuistungil, sest istungil ei toimu aktiivset füüsilist liikumist ega suurte raskuste tõstmist. Samuti ei nähtu tõendist, et kaebus oleks olnud nii äge, et oleks takistanud lepingulise esindaja saatmist istungile. Huvipakkuv on ka, et kohus ei leidnud Google Maps rakenduses Gattšina asulast tõendis viidatud Karl Marksi tänava aadressil meditsiiniasutust, vaid lihapoe. Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja märgib, et asja arutamine toimus ilma temata. Mõlemad kostja puudumised kohtuistungitelt on olnud põhjendatud. Vaatamata sellele jättis maakohus uue kohtuistungit määramata ning vaatas asja läbi ilma kostjata. Kostjale ei antud võimalust selgitada oma positsiooni kohtuistungil, seega rikkus maakohus kostja õigusi. AS tervislik seisund oli liiga halb, mistõttu oli ta paigutatud haiglasse. Kuna maakohus tsiviilasja sisuliselt ei lahendanud, tuleb saata tsiviilasi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
7.Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus jättis ekslikult asjas määratud kohtuistungid kostja seaduslikul esindajal esineva mõjuva põhjuse tõttu istungil mitteosalemiseks edasi lükkamata (TsMS § 422 lg 1). Asjas esitatud tõenditest (tl 81-82)

4(6)

nähtub, et AS viibis ajavahemikul 01.04. – 16.05.2019 haiglaravil seoses bronhiidi ja südame rütmihäiretega. Kolleegiumi hinnangul pidanuks maakohus kostja seadusliku esindaja haigust ja haiglas viibimist lugema takistuseks, mis takistas hagile vastamist ja istungile ilmumist.

8.Riigikohtu praktika kohaselt ei välista TsMS § 422 lg 3 järgi nõutavas vormis tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kui ootamatut haigust kui kohtusse ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise takistust saab tõendada muude tõenditega, saab seda teha ka juhul, kui menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja ta teatab sellest kohtule TsMS §-s 345 sätestatut järgides (vt RKTKm nr 3-2-1-9509, p 17). .
9.Eelnevast tulenevalt ei saanud maakohus tugineda ka asjaolule, et kostjale toimetati kätte kohtu 03.04.2019 toimunud eelistungi protokoll, millest nähtusid kohtu selgitused kohalduva õiguse ja tõendamiskoormuse kohta ning milles anti tähtaeg täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 17.04.2019. Kuigi kostja seaduslik esindaja sai maakohtu tuvastatu kohaselt protokolli kätte 09.04.2019, viibis ta kuni 16.05.2019 haiglaravil ja temalt ei saanud oodata kohtule vastamist.
10.Riigikohtu praktika kohaselt võib poole soov asja arutamisel kohtuistungil isiklikult osaleda õigustada istungi edasilükkamist TsMS § 352 lg 1 alusel, kui on piisavalt põhistatud, et vastasel juhul võivad poole huvid jääda piisava kaitseta (eelkõige olulised asjaolud välja selgitamata), ja pool ei saa istungil osaleda mõjuval põhjusel. Selliselt tuleb mõista ka TsMS § 352 lg 2 esimest lauset, mis keelab istungi edasilükkamise ainuüksi poole soovi alusel istungil isiklikult osaleda. Samas tuleb tõkestada, et menetlust sellega asjatult ei venitataks, ja tagada poolte võrdõiguslikkus (TsMS §-d 2 ja 7) (vt RKTKm 3-2-1-149-11).
11.Samas isegi kui maakohus pidanuks poolte võrdsuse tagamiseks istungi edasi lükkama, ei saa seda vähemalt üldjuhul pidada selliseks menetlusnormi rikkumiseks, mille tõttu peaks ringkonnakohus asja vältimatult maakohtusse tagasi saatma. Kui kostja suudab ringkonnakohtule põhjendada, et mõjuval põhjusel istungilt puudumise tõttu ei saanud ta esitada mõnd olulist tõendit või taotlust, mis võinuks asja lahendust mõjutada, võib ta neile TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tugineda ka apellatsioonimenetluses. Seda aga eeldusel, et need on apellatsioonimenetluses õigeaegselt esitatud. Käesoleval juhul ei ole kostja seda teinud, mistõttu ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Eeltoodu tõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
12.Ringkonnakohus ei võta asja juurde ja tagastab apellandile apellatsioonimenetluses esitatud tõendid haiglas viibimise kohta, kuna need on toimikus olemas ja nende asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, nende füüsilist tagastamist ei toimu.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus vastustaja kulude suurust kindlaks ei määra ja neid apellandilt välja ei mõista.

5(6)

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja