Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-121132

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 03. detsembril 2018 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 30. augustil 2017 Swedbank AS (edaspidi hageja) ja A L (edaspidi laenusaaja) väikelaenulepingu nr 17-112206-VL (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 5000 eurot intressimääraga 18% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 02. augustil 2018. Lepingus lepiti kokku, et intressi tasumise ja laenusumma tagastamise tähtpäev on iga kuu 2.kuupäev. Laenusaaja suri 19. septembril 2017 ning laenusaaja pärimistunnistus tõestati 20. detsembril 2017, mille kohaselt on ainupärijaks kostja. Pärimisseaduse kohaselt on laenusaaja õigused ja kohustused üle läinud kostjatele. Kohtutäitur Andrei Kreki poolt läbiviidud pärandvara inventuuri kohaselt on varad/õigused kokku 19 304,88 eurot. Hageja saatis 24. aprillil 2018 kostjale teatise pärandvaral lasuvate kohustuste kohta ning andis täiendava tähtaja 11. maiks 2018 võlgnevuse tasumiseks. Kirja saatmise päeva seisuga oli võlgnevus kokku 2712,19 eurot. Hageja hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles ning pöördub nõude rahuldamiseks kohtu poole. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt 14. mail 2018. Hageja saatis 15. mail 2018 kostjale teatise, 2(5)

2-18-121132 millega teavitas kostjat lepingu ülesütlemisest, võla suurusest ja andis kostjale täiendava tähtaja,

KOHTUISTUNG

Kostja lepinguline esindaja Viru Maakohtu 13. novembri 2019 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 3 p 1-3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib TsMS § 413 lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi. Tsiviilasjas on kostjal lepinguline esindaja Irina Kiseleva. Kohtukutse on kostja esindajale 10. oktoobril 2019 saadetud e-postile, sellele aadressile mida kostja esindaja kasutab. Otse kinnitanud ta seda ei ole, aga kostja esindaja on kirjutanud kohtule sama e-maili aadressilt. Kohtusse on 08. novembril 2019 tulnud vene keelne teade, et kostja esindaja ei saa ilmuda kohtuistungile. Samuti on kostja lepinguline esindaja teatanud 07. novembril 2019, et kostja ei saa osaleda istungil, sest asub Viru Vanglas. Kohus järeldab, et kostja esindaja oli kohtukutse kätte saanud ning teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Kohtu poolt oli 08. novembril 2019 saadetud kostja esindajale kohtunõe samale e-aadressile, et esitada mõjuv põhjus istungi edasi lükkamiseks, mida ta kirjutab oma 08. novembri 2019 kirjas, et ei saa osaleda objektiivsetel põhjustel. Sellele kirjale kostja esindaja ei ole vastanud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Kutse kostjale oli jäetud postkasti, kuid selleks ajaks oli kostja juba vanglas. Kuna kostja lepinguline esindaja teatas kohtule, et kostja ei saa osaleda 13. novembril 2019 kohtuistungil, siis järelikult ta teab istungiajast ja kohast. Kostja lepinguline esindaja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Istungilt puudumise tagajärgi 3(5)

2-18-121132 on kohtukutses selgitatud ning samuti olid need tagajärjed selgitatud 08. novembri 2019 kohtunõudes. Kostja kirjavahetuses ei ole märgitud, et kostja sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta või et kostja oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostja esindajale kätte toimetatud e-maili teel kooskõlas TsMS § 413-1 ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (TsMS § 413 lg 3 p 3). Kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 413 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Pärimisseaduse § 130 lg 1 ja 3, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4199,92 eurot, intressid 478,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 479,01 eurot, kokku 5157,32 eurot ning viivised 0,050% päevas põhinõudelt (s.o 4199,92 eurot) alates 04. detsembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 425 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 173,49 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 251,51 eurot) ning sõidukulud summas 26,60 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 425 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1, TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas ka menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejal on seoses käesolevas tsiviilasjas Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimunud 13. novembril 2019 kohtuistungiga tekkinud sõidukulud Tallinn – Narva – Tallinn kokku summas 26.60 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud 13. novembri 2019 bussipiletid suunal Narva-Tallinn-Narva, summas 20 eurot (10*2) ja 13. novembri 2019 taksoarve summas 6,60 eurot.

4(5)

2-18-121132 Kohus on seisukohal, et hageja sõidukulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning kantud seoses käesoleva menetlusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 451,60 eurot (425+26,60). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.