PlusPlus Capital AS hagi S R vastu võlgnevuse 9 706,67 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
10 599,89 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
08. oktoober 2019. a
Menetlusosalised
Hageja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83601, Tallinn)
Hageja esindaja:
xxx (volikirja alusel; e-post: xxx) S R (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi S R vastu osaliselt.
2.Välja mõista S Rlt PlusPlus Capital AS kasuks 5 962 (viis tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) eurot ja 80 senti (sh põhivõlgnevus 3 488,89 eurot, intress 2 438,91 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot).
3.Jätta sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.
1(8)
4.Välja mõista S Rlt PlusPlus Capital AS kasuks viivis alates 30.07.2019. a kuni põhinõude (3 488,89 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 61,33% ulatuses kostja kanda ja 38,67% osas hageja enda kanda.
4.1.Välja mõista S Rlt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 625,56 eurot. 4.2 Välja mõista S Rlt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (625,56 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.PlusPlus Capital AS esitas hagi S R vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja S R laenulepingu, mille alusel xxx AS laenas kostjale 6 812,78 eurot (106 596,89 EEK) krediidikulukuse määraga 40,62% aastas, intressimääraga 25,2851% aastas, 120 osamaksega 20,85 eurot kuus. Kostja kohustus nimetatud lepingu alusel tasuma laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 08.09.2009. a summas 263,29 eurot (4 119,67 EEK) kuni viimase osamakseni 08.08.2019. a summas 200,34 eurot (3 134,63 EEK). Kostja rikkus lepingu p 2.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud kostja laenu alates 08.02.2012. a ja intressi alates 08.03.2011. a osamaksetest. Seoses kostja poolse lepingu rikkumisega, teavitas xxx AS kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 11.04.2014. aastal. Seega jäi kostjal tasumata peale lepingu ülesütlemist laenujääk summas 6 489,03 eurot, intressimaksed perioodil 08.03.2011. a kuni 09.04 2012. a summas 2 606,43 eurot. Peale lepingu lõpetamist teostas kostja tasumisi, viimane makse toimus 11.04.2018. a summas 50 eurot. Hageja arvestas tasumised vastavalt VÕS § 415 lg 2 kohaselt põhiosa katteks, seega võlgneb kostja hagejale põhiosa summas 3 532,62 eurot.
2.xxx AS loovutas 26.032019. a nõude PlusPlus Capital AS-ile. Kostja võlg hageja ees on 9 706,67 eurot, millest põhivõlg moodustab 3 532,62 eurot, intress 2 606,43 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivised 3 532,62 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 9 706,67 eurot ning alates 30.07.2019. a viivis 0,069274 % päevas põhinõudelt 3 532,62 eurolt kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 1 020 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2(8)
4.Hageja esitas kohtule kostja vastusele seisukoha, milles märgib, et hageja ei nõustu kostja poolt võlgnevuse arvutustega. Lepingu kehtivuse ajal on kostja tagasi maksnud pangale 3 736, 85 eurot, mis sisaldab krediidisumma osa 300,79 eurot (alates 08.09.2009. a kuni 08.12.2011. a (4580,51 EEK) 292,75 eurot pluss 8,04 eurot 09.01.2012. a osamakse katteks) ja intressi 3 436, 06 eurot (alates 08.09.2009. a kuni 08.02.2011. a). Hageja võtab arvesse, et lepingu alusel muutus perioodil 08.03.2011. a kuni 11.04.2012. a sissenõutavaks intress summas 2 606,43 eurot ja krediidisumma 6 511,99 eurot. Seega võlgnes kostja hagejale lepingu kehtivuse ajal krediidisumma 6 511,99 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja teinud tasumisi kokku 3 000 eurot, mille hageja on arvestanud tasutuks põhiosa katteks ja tulenevalt eeltoodust on kostjal tasumata põhiosa summas 3 511,99 eurot. Kostja korrigeerib põhiosa võlgnevus summat ja kostja võlgneb hagejale tagastamata krediiti summas 3 511,99 eurot. Hageja teeb kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasuks hagejale põhiosa summas 3 511,99 eurot, intressi summas 2 606,43 eurot, viivised summas 3 511,99 eurot, poole riigilõivust 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 219 eurot, kokku 10 140,41 eurot. Nimetatud summas maksab kostja 36 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata on hagejal õigus pöörata kogu tasumata summa nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,069274% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni.
5.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et tunnistab nõuet osaliselt. Kostja märgib, et 14.08.2009. a notariaalselt tõestatud kokkuleppe kohaselt oli kostja summas 6 812, 783 eurot. Seisuga 31.12.2018. a on kostja tasunud lepingust tulenevat kohustust tasunud 6 453, 38 eurot. Hageja kinnitab hagiavalduses, et kostja poolt tasutud summad on arvestatud põhinõude katteks. Kostja on seisukohal, et tema võlgnevus ei saa olla suurem kui 359,41 eurot. Kostja on nõus nimetatud summa peale sõlmima kompromissi, mille kohaselt hüvitav ta võlgnevuse summas 359,41 eurot hiljemalt 31.12.2019. a. Kostja tunnistab, et tema süül tekkis võlgnevus, kuid kostja oli segaduses kõigist nendest saadetud teatistest. Samuti märgib kostja, et ta ei valda eesti keelt ja 14.08.2009. a, olles notari juures, sai ta aru, et pank loobus nõudest tema vastu, kuid selgus, et ta kirjutas alla laenu kustutamise kohustusele. Kostja märgib, et ta on pensionär ja tema sissetuleksuks on 400 eurot kuus. Kostja palub hagejal korrigeerida nõuet või jätta hagi rahuldamata. Kompromisskokkuleppe puhul palub kostja jätta menetluskulud poolte kanda, kui kompromissi ei saavuta siis hageja kanda.
KOHTUISTUNG
6.Kostja selgitas, et 11.04 2013. a notari juures allkirjastati võlatunnitus, kostjat peteti kuna ta eesti keelt ei mõistnud. Talle öeldi, et võlausaldaja loobub oma nõudest, kuid hiljem selgus et kostja allkirjastas võlatunnistuse. Kostja maksis võlgnevust, kuid siis oli aasta vaikus, kostja ei saanud mitte ühtegi nõuet ega arvet. Kostja otsis selguse saamiseks võlausaldajat, Jõhvi kontor oli suletud, kostja läks Narva kontorisse. Kostja tunnistas, et ta on võlgnevust nõus tasuma, kuid arveid ei olnud aasta esitatud, seepärast tekkisid intressid. Kostja oli võimeline võlgnevust tasuma. Kostja tunnistab nõuet summas 3 511,99 eurot ja on nõus maksma 100 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud kompromisstingimustega ning on nõus asja arutama kirjalikus menetluses.
7.Hageja esindaja pakkus kompromissi, mille kohaselt kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 281 eurot kuus. Leping lõppes 2012. aastal, kostja on teinud tasumisi, mis on arvestatud põhiosa katteks. Laenusumma oli 6 800 eurot ja graafiku järgselt on intressid arvestatud, mis on kokku lepitud laenulepingus. Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutava kompromissiga. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3(8)
8.Kohus selgitab pooltele, et kui nad kompromissi ei saavuta siis kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
9.Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
13.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning hageja nõue tuleneb xxx AS ja kostja vahel sõlmitud 14.08.2009. a tarbijakrediidilepingust nr xxx/75st (tl 7). Nõude aluseks on kostja poolt tasumata laenulepingutest tulenevad kohustused.
14.xxx AS loovutas 26.03.2019. a nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile (tl 14).
15.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja ja xxx AS vahelised lepingu on kostja ja laenuandja esindaja allkirjastanud (tl 7-11).
16.Kostja ei vaidlusta lepingute sõlmimist. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei ole soovinud olla seotud lepingu nr xxx/75 st võetud kohustustega.
17.Kostja väitis, et ta on notari juures 11.04.2013. a allkirjastanud võlatunnistuse ning kostja sai aru, et võlausaldaja loobub oma nõudest kostja vastu. Kostja väide, et kostja ei saanud 4(8)
notari juures aru, millele ta allkirja andis kuna ei valda eesti keelt, siis kohus märgib, et notar küsib alati isikutelt kas neile on vaja dokument tõlkida.
18.Kohus märgib, et nimetatud väide on paljasõnaline, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle väite kohta. Samuti märgib kohus, et teovõimeline isik peab aru saama, et kui ta on võtnud laenu ja seda ka maksegraafiku alusel maksnud siis ei ole tõsiseltvõetav, et võlausaldaja loobub lihtsalt heast tahtest oma nõudest.
19.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
21.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
22.Kostja tunnistas istungil oma võlgnevust summas 3 511,99 eurot. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas hageja on kostja vastu võlgnevuse kujundanud ja märgib, et sai laenu summas 5 000 eurot, selle summa on kostja juba tasumisega ületanud.
23.Kostja esitas laenu maksmise kohta pangakonto väljavõtted (tl 32-45). Konto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud võlgnevuse 2009. aastal 198,13 eurot, 2010. aastal 1 955,70 eurot, 2011. aastal 1 299,56 eurot. Peale lepingu lõppemist on kostja tasunud 2013. a kuni 2018. a summas 3 000 eurot.
24.Hageja on märkinud, et kostjal tuli tasuda põhisumma 6 812,78 eurot, kostja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 300,79 eurot, seega on hageja võlgnevus põhisummas 6 511,99 eurot. Intresse tuli tasuda lepingu lõpetamisel 6 042,49 eurot, millest kosja on tasunud 3 436,06 eurot, intressi võlgnevus on 2 606,43 eurot.
25.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud.
26.Kostja poole esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt on kostja tasunud Xxx AS-i kontole 2009. aastast kuni 11.04.2018. a summas 6 453, 44 eurot (tl 32-45).
27.Hageja on lepingu ülesütlemise ajaks märkinud 11.04.2012. a. Lepingu kehtivuse ajal on kostja tasunud 3 736,85 eurot, millest põhivõlgnevuse katteks 300,79 eurot (08.09.2009. a kuni 08.12.2011. a), ja intressi 3 436, 06 eurot (08.09.2009. a kuni 08.02.2011. a) (tl 49). Hageja kinnitas oma seisukohas, et kostja on tasunud pangale lepingu kehtivuse ajal 3 736,85 eurot (tl 49).
28.Maksegraafiku kohaselt tuli kostjal hageja poolt märgitud perioodil 08.09.2009. a kuni 11.04.2012. a tasuda põhivõlgnevust 323,89 eurot ning intressi 5 851,87 eurot. Nimetatud aja perioodi eest tuli kosjal tasuda kokku 6 175,76 eurot. Kostja tasus nimetatud perioodi eest kokku 3 736,85 eurot. Kostja poolt on nimetatud perioodi eest tasutud põhivõlgnevus 323,89 eurot (3 736,85 - 323,89 = 3 412,96 eurot – 5 851,87 = - 2 438,91 eurot) Seega on kostjal lepingu lõpetamise seisuga intressi võlgnevus 2 438,91 eurot. Peale lepingu lõpetamist on kostja tasunud Xxx AS kontole 3 000 eurot. Hageja kinnitas istungil ja oma seisukohas, et nimetatud summa on hageja arvestanud põhivõlgnevuse katteks (tl 49, 57 pöördel). Maksegraafiku kohaselt tuli kostjal tasuda põhivõlgnevus kokku 6 812,78 eurot. Kostja tasus 5(8)
lepingu kehtivuse ajal põhivõlgnevust summas 323,89 eurot ja peale lepingu ülesütlemist 3 000 eurot siis kostja põhivõlgnevus hageja ees on 3 488,89 eurot (6 812,78 - 323,89 – 3 000 = 3 488,89). Xxx AS on oma lepingu ülesütlemise avalduses märkinud põhivõlgnevuseks 6 489,03 eurot (tl 13). Arvestades Xxx AS avalduses toodut ja maksegraafikut, siis kohus loeb põhivõlgnevuseks 3 488,89 eurot ja intressi võlgnevuseks 2 438,91 eurot.
29.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingutest tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingute kohaselt kohustuste täitmist.
30.Hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele 25, 2851% aastas ehk 0,069274% päevas. Põhisummalt 3 532,62 eurolt alates 12.04.2012. a kuni 29.07.2019. a 0,069274% päevas summas 6 521,75 eurot. Kuna viivised ületavad põhivõlgnevust siis hageja vähendab viivised kuni põhinõudeni ja palub kohtul välja mõista viivised summas 3 532,62 eurot (tl 4) ning viivised alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 0,069274% päevas. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras (tl 9). Lepingujärgse viivisemäära osas märgib kohus, et kui tegemist on tarbijaga tüüptingimustel sõlmitud lepinguga (käesoleval juhul on), siis selline viivisemäär tuleks eelduslikult VÕS §-de 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi tunnistada tühiseks, kuna ületab seaduslikku viivisemäära. Kostja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendamatu muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole varasemalt kostjalt viivist nõudnud ning sellega loonud mulje, et ei kavatsegi nõuda. Esmakordselt on hageja esitanud kostjale viivisenõude käesoleva tsiviilasja menetluses. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Leping loeti kostjaga ülesöelduks 12.04.2012. a kuid nõue loovutati 27.03.2019. a (tl 14). Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 6(8)
Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Kohus jätab hageja viivisenõude täies ulatuses rahuldamata. Põhjendatud on aga viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 3 488,89 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Alates 30.07.2019. a kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 3 488,89 täitmiseni.
31.Sissenõudmisega seotud kulud Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 35 euro väljamõistmist. Vastavalt hageja hinnakirjale on hagejal võla sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab S Rlt hageja kasuks välja põhivõla 3 488,89 eurot, intressid 2 438,91 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning alates 30.07.2019. a viivise kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
32.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades TsMS § 163 lg 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt (61,33%). Seega 61,33% hageja menetluskuludest kannab kostja. Hageja menetluskulud on summas 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 1 020 eurot, millest 61,33% on 625, 56 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 625, 56 eurot. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7(8)
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.