OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis hagi M P vastu 637 euro nõudes Hageja: OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel), registrikood: 12813228, aadress: Lille tn 19, Valga 68205, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, epost: [email protected]
Menetlusosalised
Kostja: M P, isikukood: XXXXXXXXXXXXX Asja läbivaatamise kuupäev
04.11. 2019
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M Plt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondise (likvideerimisel) kasuks põhivõlgnevus summas 637 eurot (kuussada kolmkümmend seitse eurot).
3.Välja mõista M Plt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondise (likvideerimisel) kasuks välja maksekäsu avalduse esitamise hetkeks (s.o 22.05.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,99 eurot (kolmkümmend eurot 99 senti).
4.Välja mõista M Plt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondise (likvideerimisel) kasuks välja seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt tähtaegselt tasumata põhinõudelt (637 eurot) alates 23.05.2019 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni M P poolt.
5.3.Välja mõista M Plt Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel) kasuks menetluskuluna 825 eurot (kaheksasada kakskümmend viis eurot).
lk 2
5.4.Kostja on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (825 eurot) tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
6.Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
22.05. 2019. a esitas OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M P vastu 818,10 euro saamiseks.
03.06. 2019. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 13. 06. 2019.
25.06. 2019 esitas võlgnik nõudele vastuväite. Maakohtu Maksekäsuosakonna 08. 07. 2019. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus M P suhtes Pärnu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. 09. juuli 2019.a. määrusega tegi kohus avaldajale ettepaneku esitada oma nõue kohtusse hagina.
2.Vastavalt esitatud hagile sõlmiti poolte vahel suuline kliendileping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi eest tasu tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. Kokkulepitud õigusteenuse sisu seisnes kokkuvõtvalt selles, et hageja esindas kostjat hooldusõiguse vaidluses. Seda tõendavad kostja esitatud tõendid hagejale ning 05.02.2018 kohtumise memo (lisad 1 – 6) Kliendilepingu olemasolu ning kokku lepitud tunnihinda tõendab hageja poolt tehtud töö ning hageja poolt koostatud tegevuste aruanne (lisa 7).
3.Hageja esitas 26.02.2018 ekslikult M OÜ-le arve nr 2802094 summas 637 eurot (lisa 8). M OÜ juhatuse liige J L teavitas hagejat, et osaühing pole nimetatud teenust tellinud ning teenuse tegelik tellija on kostja, kes üritas M OÜ-d õigusabi teenuse osas petta (lisa 9). Sellest lähtuvalt krediteeris hageja M OÜ-le esitatud arve ning esitas kostjale 05.10.2018 arve nr 2810002 (lisad 10 – 12). Hageja andis kostjale 7 päeva aega talle esitatud arve nr 2810002 tasumiseks. Kostja ei ole talle esitatud arvet tasunud. Kostja on veendumusel, et arve peaks tasuma M OÜ, kuid pole siiani tõendanud, et M OÜ-l vastav kohustus esineks. Hageja edastas kostjale meeldetuletuse, kuid vaatamata sellele on esitatud arve nr 2810002 senini tasumata (vt lisa 12). Nõude õiguslik põhjendus
4.Kostja võlgneb hagejale esitatud arve 2810002 alusel kokku 637 eurot ja hagejal on õigus nõuda kostjalt 637 euro tasumist. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7
lk 3 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Eeltoodu tähendab, et kohustust on rikutud, kui kohustuse sisust tulenev olukord ja tegelik olukord erinevad üksteisest. Lepingulise kohustuse rikkumine on objektiivne, mis tähendab, et rikkumise tuvastamisel ja käsitlemisel tuleb kõrvale jätta põhjused, miks vastavat kohustust rikuti. Siinsel juhul on kostja arve tasumisega viivitamine lepingurikkumiseks VÕS § 100 tähenduses. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja § 108 lg-le 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist. Kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2006. a lahendit asjas nr 3-2-1-50-06 (p 15) ja 07. novembri 2005. a otsust asjas nr 3-2-1-118-05 (p 16)). Tänaseks on selgunud, et kostja üritab pahatahtlikult arve tasumisest kõrvale viilida väitega, et tema pole teenust tellinud ning et tema tellitud teenuse eest peaks maksma keegi kolmas, kes on sellise kokkuleppe olemasolu eitanud ja kinnitab, et kostja soovis teda petta. Kuna hageja osutas kostjale õigusabiteenust, mis seisnes hooldusõiguse vaidluses, siis pole usutav, et nimetatud teenuse tellis kostja asemel M OÜ. Ka M OÜ on kinnitanud, et nemad ei ole teenust tellinud ning teenuse tellijaks oli kostja (vt ka lisa 9). Samuti on kliendileping sõlmitud kostjaga, mitte M OÜ-ga. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostja vastu nõuet esitada. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 637 euro tasumist. Viivise maksmise nõue
5.Kostja võlgneb hagiavalduse esitamise hetke seisuga hagejale põhivõla 637 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Kõnealusel juhul nõuab hageja viiviste tasumist seadusest tulenevas määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Hageja märgib, et arve nr 2810002 maksetähtaeg oli 12.10.2018, mistõttu muutus arve summas 637 eurot sissenõutavaks 13.10.2018. Seega on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks (22.05.2019) sissenõutavaks muutunud viiviste summa 30,99 eurot (lisa 13). Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised summas 30,99 eurot.
lk 4
Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue
6.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla summas 637 eurot täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 637 eurolt alates 23.05.2019 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul:
1.mõista M Plt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondise (likvideerimisel) kasuks välja põhivõlgnevus summas 637 eurot.
2.mõista M Plt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondise (likvideerimisel) kasuks välja maksekäsu avalduse esitamise hetkeks (s.o 22.05.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,99 eurot.
3.mõista M Plt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondise (likvideerimisel) kasuks välja seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt tähtaegselt tasumata põhinõudelt 637 eurolt alates 23.05.2019 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni M P poolt.
4.jätta kõik menetluskulud M P kanda.
7.Hageja oma vastuses kostja vastusele on märkinud järgmist: 1) Leping sõlmiti M Pga, sest tema soovis õigusteenust saada. Hageja serveris on olemas ette valmistatud kliendileping M. P jaoks, M OÜ kliendilepingu projekti pole. Info M OÜ arve maksmise nõusoleku osas oli eksitav, seega esitati arve valele isikule. 2) Tegemist oli kliendi tellitud vormis nõustamisega, ehk klient ei soovinud kohtus esindamist. 3) Maksmata jäi arve vaid kliendist tulenevatel põhjustel. Kliendile pakuti korduvalt võimalust kohtuväliseks lahenduseks. Ta keeldus nendest ettepanekutest. 4) Klient ei teavitanud enda makseraskustest. 5) klient pidi mõistma ja mõistiski, et talle ei osutata teenust tasuta.
Hageja taotleb ka menetluskulude väljamõistmist kostjalt
Juhindudes TsMS § 176 lg-st 4 esitab hageja menetluskulude nimekirja menetlemisega seonduvate kulude kohta.
lk 5 Tegevused maksumusega 140 eurot / h ilma käibemaksuta (koos KM 168 eurot) on kirjas lisas 1 kogumaksumusega 840 eurot (sisaldab KM). Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 125 eurot (tõendid toimikus). Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140 – 160 eurot. Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-191-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Muuhulgas viitas Riigikohus juba oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Tsiviilasjas nr 2-16-7569 tehtud 31. mai 2018. a otsuse p-s 27 leidis Tartu Ringkonnakohus, et allakirjutanu teenused maksavad 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta. TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitab hageja, et kõik menetluskulude nimekirjas kantud kulu on kantud seoses siinse kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 10 alusel kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub kohtul määrata hageja menetluskulud kindlaks kogusummas 965 eurot ja mõista need TsMS § 171 lg 1 alusel välja kostjalt, samuti kohustada kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidleb hagile vastu ja keeldub OÜ M`ile koostatud lepingukohustuste enda nimele (enda kanda) võtmisest. J L OÜ M omanikuna sõlmis isiklikult lepingu OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA osapoolega ja võttis oma allkirjaga ka vastutuse toodud lepingupunktides. Kostja ei ole kunagi elanud antud aadressil - XXXXXXXXXXXXXXX. Kostja aadress oli toodud sündmuste ajal XXXXXXXXXXXXXXX. Kostja elas omas kodus koos XX`ga, kes käis samal ajal igapäevaselt Xkoolis. J L viibis kõikide kohtumiste juures. Viis kostja advokaadibüroosse, oli kohtumiste ajal seal kohapeal, kuulas, rääkis kaasa advokaadiga, sõlmis (arve)lepingu. Kohtuistungil tunnistas kostja, et on käinud õigusnõustamisel seoses lapse hooldusõiguse küsimustega kui J L lubas selle eest oma firma kaudu maksta. Kostja sõnul ei oleks ta ise sellist kohustust võtnud, kuna teadis, et tal ei ole võimalik maksta. Tingimus oli, et M maksab tema eest arve.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
10.Kohus, tutvunud esitatud tõendite ja tunnistaja vastustega ning ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.
11.Advokaadibüroo Mercatoria (hageja õiguseellane) on esitanud kostjale 5. 10. 2018 arve nr. 2810002 summas 637 eurot.
lk 6 Kohtumise memost ja M P ütlustest selgub, et küsimus, milles kostja õigusnõu sai, oli lapse hooldusõiguses ja lapsega suhtlemise korraldamises. Kostja süüdistas lapse isa lapse äraviimises ja vägivallas. Kostja vastuväide on ümber lükatud ka J L vastustega kohtule tunnistajana, milles ta väidab, et viibis küll juures, kui kostja advokaadiga kohtus. Kohtumise sisu oli XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. M sõnul olid kõik, ka sotsiaaltöötaja, tema vastu. Seetõttu tahtis J L teda aidata. J L on kindel, et leping õigunõustamiseks oli vajalik kostjale aga mitte Mile. J L ei ole enda sõnul teinud mingeid kokkuleppeid ega lubanud õigusteenuse eest maksta ise või oma firma kaudu. Eeltooodust tulenevalt, arvesse võttes õigusnõustamise sisu, on kohus jõudnud järeldusele, et teenus oli kostja huvides ja seetõttu tuleb tal selle eest ka tasuda vastavalt esitatud arvele. Kostja ei ole tõendanud, et kokkuleppe sõlmis keegi teine. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas täielikult.
12.Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist kostjalt. Viivise nõue maksekäsu avalduse esitamiseni on 30,99 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla summas 637 eurot täieliku tasumiseni kostja poolt. Kohtu hinnangul on ka see nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esindaja tasu arvestanud 5 tundi, maksumusega 168 eurot tund (koos käibemaksuga), mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab taotluse tunnihinnaga 140 eurot tund, ilma sellele käibemaksu lisamata kuna leiab selle olevat ülemäära kõrge. Tegemist ei ole keeruka või eriti mahuka
lk 7 kohtuvaidlusega. Seega rahuldab kohus hageja tasu nõude summas 700 eurot. Lisaks tuleb kostjal hagejale hüvitada ka riigilõiv 125 eurot. Kokku menetluskulu 825 eurot. TsMS § 177 lg. 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.