Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2019 Tallinn Tsiviilasja number
2-19-12963
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi A T vastu võla nõudes 63,85 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS ( registrikood 11919806); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel [email protected]) ; Kostja: A T (isikukood xxxx).
Menetluse liik
(e-post:
lihtmenetlus
(isikukood xxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood
11919806) kasuks välja põhivõlgnevus 31 eurot, 16.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 7,85 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (31 eurot) alates 17.08.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 sätestatud määras.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa AS vahel sõlmitud Liitumisleping. Nõue on loovutatud hagejale. Kostja on tarbija. Tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida seadusjärgset viivist ületavas viivisemääras (VÕS § 415 lg 1). Seetõttu saab viivisenõue rahuldada üksnes seadusjärgse määra järgi ning ülejäänud osas jätta rahuldamata. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud rahuldamata osas hageja kanda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Vt. Riigikohtu otsuse 3-2-1-4-15 punkt
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.