Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-11432

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on N. J. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 03.10.2019. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

23.10.2019 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Võlgniku üldandmed: N. J., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx, xxx linn; töötu, arvel Töötukassas; vallaline. Võlgnikul on kolm last, kellest kaks on alaealised: N. I. (sünd. 27.08.2004) ja A. J. (sünd. 05.06.2011). Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisele haldurile võlgnik täiendavalt selgitusi esitanud ei ole.

Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt kuulub võlgnikule korteriomand asukohaga xxx xx-xx xxx linnas (registriosa nr xxxxx). Korteriomand on võlgniku nimele registreeritud 2009.aastal. Alates 2011.a on kinnistusraamatu III jaos vara käsutamise keelumärge Bigbank AS kasuks kohtutäituri

2-19-11432 avalduse alusel. Ajutisele haldurile pole teada, kas kohtutäitur ei ole suutnud 10 aasta jooksul korteriomandit realiseerida või pole müügiga üldse alustatud. Kinnisvaraportaal kv.ee kohaselt on ajutine haldur tuvastanud samas majas vähemalt kaks müügis olevat korterit, millede hinnad on vahemikus 4999 – 17 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul sõltub korter hind eelkõige selle seisukorrast. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et korteris pole võimalik elada, sest seal puudub elekter. Elektri puudumist selgitab asjaolu, et võlgnikul on Eesti Energia ees täitmata kohustus üle 1000 euro. Ajutine haldur eeldab, et korter vajab kindlasti remonti ning seetõttu ei prognoosi korteriomandi hinnaks üle 3000 euro. Võlgnik on avalduses esitanud, et elab emale kuuluvas majas xxx xx xxx. Kinnistusraamatu kohaselt on kinnistu T. J. ja O. G. kaasomandis, kummalegi kuulub 1⁄2 kaasomandist. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Võlgnik oma avalduses kinnitab, et tal puudub igasugune vara. Võlgnikul on arvelduskonto nr xxxxxxx AS-s Swedbank, mille saldo on 34,96 eurot ja kontol on broneering 51,84 eurot kaardi kuutasudest. Viimase aasta jooksul pole kontol toiminguid teostatud. Kuigi pankrotiavalduse menetluses on võlgniku konto arestitud, siis pole võlgnik pöördunud ajutise halduri poole kontol olevate rahaliste vahendite kasutamiseks seaduses sätestatud ulatuses. Ajutise halduri hinnangul kasutab võlgnik oma tulude kasutamiseks kolmanda isiku kontot. Ülejäänud krediidiasutustega lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud tulu perioodil 2018 – 2019 Tallinna Vanglalt ja Eesti Vanglatööstuselt. Nõuded riigimaksete osas puuduvad. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel on võlgnik perioodil 1999 – 2000 olnud Osaühing Profgarant (registrikood xxxxx) juhatuse liige. Äriühing on kustutatud 2000.aastal. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuulub kinnisvara, mille prognoositav väärtus võib olla kuni 3000 eurot. Võlgniku palgatulu ei võimalda käesoleval ajal teostada rahaliste vahendite arestimist. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registri kohaselt on kohtutäiturite juures 13 aktiivset sundtäitmise menetlust. Võlgnikku on kahel korral kriminaalkorras karistatud, mistõttu on temalt välja mõistetud menetluskulud, mis on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt antud sissenõudmiseks summas 1 493,09 eurot. Seoses kriminaalasjadega on võlgnik sooritanud õigusvastaseid tegusid, millega on kaasnenud kahjuhüvitised ja tsiviilhagid: V. K.i tsiviilhagi nõue 150,00 eurot; Eesti Haigekassale ravikulude hüvitus 802,96 eurot. Võlgnikul on vajalik teada, et PankrS § 76 lg 2 kohaselt ta eeltoodud kahest kohustusest ei vabane ka siis, kui kohus ta ülejäänud täitmata kohustustest pärast 5-7 aasta möödumist vabastab. Võlgniku õigusvastast käitumist järjepidevalt tõendab Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud trahvinõuded väärteomenetluses, mida on kokku summas 172,00 eurot. Muud tsiviilnõuded summas 10 230,33 eurot on seotud eeskätt korteriga seotud kulude mittetasumisega ning rahaliste laenude võtmisega saadud täitmata kohustused:

2-19-11432 Bigbank AS – nõude jääk 961,97 eurot; OÜ Profiteia Invest – nõue summas 1565,00 eurot; Inkassaator OÜ – nõue summas 621,14 eurot; Starman AS – nõue summas 256,44 eurot; Eesti Energia AS – nõue summas 1 249,77 eurot; AS Kiviõli Soojus - nõue summas 3 924,05 eurot; AS Eesti Gaas - nõue summas 204,58 eurot; Kiviõli Vesi OÜ – nõue summas 1 447,38 eurot. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 12 848,38 eurot. Ajutine haldur märgib, et eeltoodud võlgnevused on esitatud ilma kohtutäituri tasu ja kuludega. Pankrotimenetluses on võimalik, et täiturid oma tasu ja kulude nõudeid ei esita. Täpne nõuete summa selgub siiski pankrotimenetluses vastavalt esitatud nõudeavaldustele. Rohkem võlausaldajaid ei ole ajutisele haldurile oma nõudest võlgniku vastu teatanud. Kuna võlad seoses korteri kasutamisega on sisse nõutavaks muutunud aastatel 2012 – 2016, siis võib eeldada, et võlgnik pole korteriomandi majandamiskulusid ka pärast kohtulahendeid maksnud, mistõttu need võlasummad võivad pankroti väljakuulutamise seisuga olla oluliselt suuremad. Maksejõuetuse põhjustest Võlgniku enda selgituste kohaselt tekkisid võlad, kui ta läks lahku elukaaslasest ja soetas endale korteri. Lisaks on ta võtnud laenu seoses lastele vajaliku ostmiseks. Tutvunud võlgniku kohta tehtud kohtulahenditega kriminaalmenetlustes, siis on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku enda elu- ja käitumisviisid ei ole olnud eelneval eluperioodil sellised, mis oleksid võimaldanud toime tulla. Võlgnikul on olnud probleeme alkoholiga ning sellega seoses vägivallaga. Käesoleval ajal on võlgnik tingimisi vabastatud karistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga kuni 11.01.2021. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema kriminaalsete kalduvustega eluviis. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikule kuuluv vara ei ole sellise väärtusega, mis tagaks kõikide võlanõuete rahuldamise. Tema sissetulek lähiajal ilmselt ei ületa määra, mille suhtes ei saa arestimist teostada. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku suhtes välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Arvestades võlgniku elukohta ning selles piirkonnas tulu teenimise võimalusi, siis perspektiivis see eriti ilmselt ei muutu. Seega ajutise halduri arvates võimalus pankrotimenetluse ajal oma kohustusi vähendada, on ebatõenäoline. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on vara väärtuses, mis võimaldab vähemalt esialgu pankroti välja kuulutada. Kuna võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja N. J. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

2-19-11432 Kohtuistung

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N. J. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 12 848,38 eurot, vara moodustab ca 3 000 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on tema kriminaalsete kalduvustega eluviis. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause N. J. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. detsembril 2019 kell 14.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud N. J. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8,3 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 598,80 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

2-19-11432 Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 598,80 eurot (lisandub käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.