Tallinn, J. Sütiste tee 43 korteriühistu hagi XX vastu 4009,68 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.01.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3502,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Tallinn, J. Sütiste tee 43 korteriühistu (registrikood 80110274), lepinguline esindaja Dmitri Iljinski Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Rebane Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Urban Kinnisvara OÜ (registrikood 11553268), seaduslik esindaja TT
Menetluse liik
04.11.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.01.2019 otsus osas, milles maakohus mõistis XX-lt Tallinn J. Sütiste tee 43 korteriühistu kasuks välja põhivõla 3502,07 eurot ning jaotas menetluskulud, ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 18.01.2019 otsus muutmata osas, milles maakohus võttis tsiviilasja juurde Tallinn J. Sütiste tee 43 korteriühistu poolt 14.08.2017 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 14.08.2018) esitatud dokumentaalsed tõendid.
Harju Maakohtu 18.01.2019 otsus on jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata Tallinn J. Sütiste tee 43 korteriühistu hagi XX vastu 507,61 euro saamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, J. Sütiste tee 43 korteriühistu (hageja) esitas 04.12.2016 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse 6732,74 euro ja viivise 1548,74 euro nõudes.
2.Harju Maakohus rahuldas 07.06.2017 kohtuotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3502,07 eurot. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.10.2017 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla 3502,07 eurot ja menetluskulude jaotuse osas ja saatis selles osas tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Hageja 27.12.2017 koondhagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4009,68 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 11.08.2016 J. Sütiste tee 43-18, Tallinn korteriomandi omanik. Kostja omandas korteri Urban Kinnisvara OÜ-lt (kolmas isik), kes omakorda oli korteri omandanud 2016. a aprillis toimunud enampakkumisel. Kostja on korteriühistu liikmena jätnud täitmata korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevad eelmiste omanike (korteriühistu liikmete) kohustused. Hageja palub kostjalt välja mõista 2013. a jaanuarist kuni 2016. a aprillini tekkinud põhivõlgnevuse 4009,68 eurot. Hageja märgib täiendavalt, et asja esialgsel menetlemisel maakohtus oli kohtu poolt teostatud arvutusviga. Maakohus mõistis arvutusvea tõttu kostjalt välja 3502,07 eurot, kuid korrektse arvutuse puhul moodustab summa 4009,68 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Kolmas isik, kui müüja, kinnitas müügilepingu punktis 2.1.8 et: „Müüja on tasunud kõik lepingu eseme ja selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemega seoses ei ole Müüja poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega
ületanud võlgnevusi.“ Enne kohtusse pöördumist ei teavitanud hageja kostjat korteriomandil lasuvast võlgnevusest ega esitanud selles osas kostjale ka ühtegi võlanõuet. Hagejal puudub õigus muuta menetluse käesolevas staadiumis kostja vastu esitatud põhivõlgnevuse summat, suurendades seda 507,61 euro võrra ja veel väitega, et 07.06.2017 tehtud maakohtu otsuses on arvestatud võlgnevus kohtu poolt valesti. Hageja ei vaidlustanud 07.06.2017 tehtud maakohtu otsust. Hageja poolt kostjale esitatud korteriomandi kulud ei ole tõendatud. Kostja on seisukohal, et hagejal tuleb korteriomandi osas 2013. a jaanuarist kuni 2016. a aprillini kogusummas 1408,85 eurot tehtud tasumiste osas teha korrigeerimised ja lugeda see summa tervikuna 2013. a jaanuarist kuni 2016. a aprillini esitatud arvete põhisummade tasumiseks. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht
6.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel avaldas 08.11.2018 toimunud kohtuistungil, et korter osteti kohtutäituri enampakkumisel. Kommunaalteenuseid on kolmas isik maksnud alates sellest hetkest kui korter omandati. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 18.01.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3502,07 eurot. Samuti võttis maakohus vastu hageja poolt 14.08.2017 esitatud dokumentaalsed tõendid. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
8.Maakohus tuvastas, et asjas pole vaidlust selles, et kostjale kuulub alates 11.08.2016 431/112325 mõttelist osa kinnistust aadressil Harju maakond, Tallinna linn, J. Sütiste tee 43, mille reaalosaks on eluruum nr 18 üldpinnaga 43,10 m2 ning et kostja on Tallinn, J. Sütiste tee 43 korteriühistu liige. Pooltel puudub vaidlus selles, et hagetav võlgnevus on tekkinud üle-eelmiste omanike poolt korteriühistule arvete tasumata jätmisest. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu põhivõlgnevuse nõude, mis on tekkinud 2013. a jaanuarist kuni 2016. a aprillini. Vaidlusalusel ajal reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistu ning korteriomaniku vahelisi suhteid 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS). Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda nimetatud õigusaktidest.
9.Riigikohus on 02.11.2016 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-97-16 punktis 14 selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Sama kohtuotsuse punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Seega on antud juhul hagejal õigus kostjalt võlgnevust nõuda.
10.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja saab nõuda kostjalt 4009,68 eurot, kuivõrd ringkonnakohus on 18.10.2017 kohtuotsuses märkinud, et maakohtu otsus on jõustunud osas, milles jäeti hagi rahuldamata põhivõla 3230,67 euro ja viivise 1548,74 euro nõudes. Ringkonnakohus on saatnud asja tagasi maakohtule menetlemiseks põhivõla 3502,07 euro nõudes. Maakohus nõustus kostja käsitlusega, et kuivõrd hageja ei ole taotlenud kohtult
vigade parandamist ega nõuetekohaselt vaidlustanud 07.06.2017 maakohtu otsust, siis ei ole õige hageja seisukoht, et viga saab parandada ka praeguses menetluses.
11.Riigikohus on 16.06.2010 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-53-10 ja 13.02.2013 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-181-12 selgitanud, et korteriühistu hagejana peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama majandamiskulude suurust selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks arved vaidlusaluse perioodi kohta ja selgitanud nende kujunemist. Samuti on hageja esitanud 27.12.2017 täiendavad selgitused võlgnevuse tekkimise ning majandamiskulude jaotamise kohta. Lisaks on hageja selgitanud, et kuivõrd veemõõtjad asuvad korterite sees, kannab vastutust andmete esitamise eest korteriomanik (VI köide t/l 73-79). Antud juhul on korteriomanik 2013. a jaanuarist kuni 2016. a aprillini esitanud veenäidud ainult neljal korral (VI köide t/l 90-91). Seetõttu on esitatud veearve keskmise näidu alusel (VI köide t/l 88).
12.Maakohus leidis, et hageja poolt kohtule esitatud seisukohtadest ning dokumentaalsetest tõenditest nähtub, kuidas on kujunenud kostja vastu võlgnevuse nõue. Samuti on kohtu ette toodud, milliste kulutuste eest on arved kostjale esitatud. Arvutuskäik kogusummas 4009,68 eurot on kohtu hinnangul järgitav ning arusaadav (VI köide t/l 73-79). Seega on kostja väited selle kohta, et nõue on tõendamata, üldsõnalised. Kohus asus seisukohale, et hagi on põhjendatud summas 3502,07 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi summas 507,61 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.20.02.2019 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu 18.01.2019 otsust osas, milles maakohus võttis tsiviilasja juurde hageja 14.08.2017 täiendavad dokumendid, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3502,07 eurot ja jättis kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja dokumendid vastu võtmata.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, samuti jättis maakohus arvesse võtmata kostja poolt asjas avaldatud seisukoha ja vastuväited. Lisaks rikkus maakohus TsMS § 436 lõikest 2 ning § 442 lõigetest 7 ja 8 tulenevat nõuet kirjeldada poolte seisukohti ja rajada otsus ning teha järeldused asjas esitatud tõendite pinnalt.
15.Maakohus rikkus menetlusõigust, lahendades alles lõppotsuses hageja taotluse võtta tõenditena asja juurde hageja poolt ringkonnakohtus 14.08.2017 esitatud täiendavad dokumendid. Maakohus jättis tõendite vastuvõtmise ka sisuliselt ja tervikuna põhjendamata. Maakohus jättis tervikuna arvesse võtmata ja hindamata kostja poolt 12.02.2018 esitatud vastuses hagile punktis 2.2 avaldatud vastuväited ja hageja täiendavate tõendite osas 22.09.2017 ringkonnakohtus esitatud seisukoha ja vastuväite. Käesoleval juhul esines TsMS § 238 lg 3 eeldus tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks.
16.Maakohtu otsuse punktis 26 loetleb maakohus, mis kulu mille alusel arvestatakse ja annab punktis 28 vaid lakoonilise ülevaate, mille alusel hageja on kulu nõuded arvestanud. Kohus ei ole hinnanud ega põhjendanud hageja poolt väljendatu vastavust otsuse punktis 26
esitatud alustele ega võtnud arvesse, põhjendanud ega esitanud oma selgitust mitte ühegi kostja poolt 12.02.2018 esitatud vastuses hagile punktides 2.4 ja 2.5 avaldatud vastuväidete osas. Maakohus ei ole andnud hinnangut ühelegi kostja esitatud väitele, ega põhjendanud oma seisukohta kostja väitega mittenõustumisel. Maakohus ei ole selgitanud, mille alusel on kohus lugenud tõendatuks keskmise veekulu ning milline hageja juhatuse otsus annab õiguse nõuda veekulu keskmise näidu alusel.
17.Ebaõiglane on maakohtu märgitu selle kohta, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus pole hinnanud kostja väidet selle kohta, et hageja väidetav nõue kostja vastu oleks pidanud vähenema 1408,85 euro võrra (kostja 12.02.2018 vastus hagile p 2.5). Maakohtu otsusest ei ole jälgitav ja ei selgu maakohtu põhistus, millele tuginedes ja milliste hageja tõendite alusel leidis maakohus, et hageja põhinõue summas 3502,07 eurot on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kolmas isik nõustus apellatsioonkaebuses avaldatuga. Ringkonnakohtu seisukoht
19.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud ja ringkonnakohus seda ei kontrolli.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 3502,07 eurot. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Osas, milles maakohus võttis juurde täiendavad tõendid, jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Tallinna Ringkonnakohus märkis 18.10.2017 otsuses, et asja materjalist, sh 10.05.2017 kohtuistungi protokollist ei nähtu, kas kohus on kõik hageja poolt 06.02.2017 esitatud tõendid asja juurde võtnud või on jätnud need osaliselt vastu võtmata. Ringkonnakohus viitas, et toimikust puuduvad järgmised arvete selgitused ja (või) nendele lisatud tõendid, mis puudutavad vaidluse all olevat perioodi: november 2013 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, detsember 2013 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2014 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2014 - nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, märts 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, aprill 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, mai 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, juuni 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, juuli 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, august 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, september 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, oktoober 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, november 2015 – nõude aluseks olevad tõendid, detsember 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2016 nõude aluseks olevad tõendid, märts 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, aprill 2016 nõude aluseks olevad tõendid. Lisaks märkis ringkonnakohus, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia TsMS §-le 392 vastav eelmenetlus. Selle käigus tuleb maakohtul
välja selgitada tõendid, millega hageja soovib oma nõuet tõendada, teha TsMS § 238 järgi otsustus nende vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta ning vastuvõtmise korral võtta need asja juurde, paigutades need ka toimikusse.
22.Maakohus ei ole ringkonnakohtu nõudeid täitnud. Ülalviidatud tõendeid ei ole toimikusse endiselt lisatud, kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja nimetanud dokumendid esitanud. TsMS § 56 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Toimikut peetakse kirjalike dokumentide kogumina. Käesolevas asjas ei ole tegemist digitaalse toimikuga. Ka kohtuotsuse põhjendavas osas, milles maakohus viitas tõenditele, mille alusel luges hageja nõude tõendatuks, ei ole maakohus eelmärgitud tõenditele tuginenud. Maakohus on viidanud tõenditele, mis asuvad pabertoimikus. Samuti ei nähtu toimikust, et maakohus oleks keeldunud nende dokumentide vastuvõtmisest. Seega ei ole maakohus järginud ringkonnakohus juhist ega ole otsustanud nimetatud arve selgituste ja tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ning tõendeid (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja p 4).
23.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
24.Maakohus on viidanud toimikus asuvatele arve selgitustele ja arve selgitustele lisatud tõenditele ning märkinud, et hageja seisukohtadest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtub, kuidas võlgnevus on kujunenud, samuti et arvutuskäik on kohtule arusaadav. Kolleegium märgib, et maakohus on nendele tõenditele üksnes viidanud, kuid ei ole neid tõendeid sisuliselt analüüsinud. Muuhulgas jääb selgusetuks, kuidas on maakohus pidanud hageja nõuet tõendatuks ka nende kuude osas, milliste osas ei ole maakohus ülalviidatud tõendite vastuvõtmist otsustanud.
25.Kostja on esitanud vastuväited, et puuduvad üldkoosoleku otsused, mis tõendaksid prügiveo, remondifondi, halduskulu, heakorra, avariifondi, laenu tagasimakse, ja kindlustuse igakuise makse otsustamist 1/m2 kohta, ning üldvee ja lifti kulu jagamist vastavalt korteriomandite arvule. Maakohus ei ole sellele vastuväitele vastanud. Sealhulgas on maakohus jätnud analüüsimata hageja poolt esitatud korteriühistu üldkoosolekute otsused ja majanduskavad. Samuti ei ole maakohus vastanud kostja väitele, et hageja ei ole esitanud juhatuse otsust, mille alusel arvestatakse veekulu juhul, kui veenäitu ei ole esitatud. Lisaks ei selgu maakohtu otsusest, millega on tõendatud keskmise veekulu suurus.
26.Lisaks on kostja argumenteerinud, et eelmiste omanike poolt perioodil jaanuar 2013 – aprill 2016 tasutud 1408,85 eurot tuleb lugeda tasutuks jaanuar 2013 – aprill 2016 esitatud arvete põhisumma katteks. Maakohus on samuti jätnud selle väite osas seisukoha võtmata.
27.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui võttis hageja poolt 14.08.2017 esitatud dokumentaalsed tõendid tsiviilasja juurde alles 18.01.2019 kohtuotsuses. Kuna TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus tõendid välja eelmenetluses,
siis oleks maakohus pidanud tõendite vastuvõtmise otsustamise eelmenetluses. Siiski oli nende tõendite asja juurde võtmine põhjendatud, kuna need omavad asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Nimetatud tõendid puudutavad majandamiskulude määramist. Kostjal oli võimalik esitada nende tõendite osas arvamust, mida ta maakohtus ka tegi. Seega ei rikkunud maakohus kostja õigust avaldada hageja taotluse suhtes seisukohta. Kuigi hageja esitas need tõendid alles apellatsioonimenetluses, ei omanud see käesoleval juhul tähendust, kuna ringkonnakohus saatis 18.10.2017 otsusega asja maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks. Sellest tulenevalt ei takistanud maakohut nende tõendite juurdevõtmisel kostja väide, et hageja oleks saanud need tõendid esitada juba maakohtu algses menetluses. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul alust nende tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks.
28.Kuna maakohus on jätnud suure hulga tõendite vastuvõtmise otsustamata ning vastuvõetud tõendid sisuliselt analüüsimata, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus on selle jätnud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
29.Ühtlasi viitab kolleegium, et TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Ringkonnakohtu hinnangul võiksid pooled kaaluda käesolevas asjas vaidluse lõpetamist kompromissiga. Menetluskulude jaotus
30.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.