Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Chinest Group OÜ vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2026 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Chinest Group OÜ 27.04.2026 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja Chinest Group OÜ (11547233), seaduslik esindaja G.J
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Chinest Group OÜ Harju Maakohtu 27.03.2026 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud Chinest Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista.
3.Asendada käesoleva määruse avalikustamisel kostja ärinimi tähemärgiga, kostja seadusliku esindaja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata kostja registrikood. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse
esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 01.09.2025 Harju Maakohtule hagi Chinest Group OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 55 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk TOYOTA GR YARIS (registreerimismärgiga 111AAA) pargitud 06.05.2024 kell 11.12 hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Meriton, Tallinn. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkimistasu oli jäetud maksmata. Sõidukit kasutas ja parkis kostja. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude 55 eurot, paigutades kviitungi sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale leppetrahvi maksmise nõudega meeldetuletuskirja registrijärgsele e-posti aadressile 23.05.2024 ning posti teel 12.09.2024 ja 24.10.2024. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 55 euro ning võla sissenõudmiskulude 40 euro tasumist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.1.Sõiduk ei olnud pargitud selleks ettenähtud parkimiskohale, vaid see oli hoopis peatunud kollase joonega tähistatud alal, kus parkimine oli keelatud. Kostja ei vaidlusta, et sõiduk peatus parkla territooriumil. Olukorras, kus kostja ei parkinud parkimiskohal, ei saa hageja nõuda leppetrahvi parkimistasu maksmata jätmise eest. Hageja kodulehel toodud parkimislepingu tingimused näevad hagejale ette võimaluse sellises olukorras sõiduk teisaldada ning nõuda selle eest kulu 250 eurot.
2.2.Hageja esitatud lepingutingimused ei ole loetavad. Pole võimalik tuvastada, millised tingimused kehtisid just leppetrahvi väljastamise ajal. Võimalik, et tingimusi on vahepeal muudetud. Samas parklas on nt muudetud tahvlil leppetrahvi 2025. aastal 55 euro pealt 70 eurole. Lisaks on parkimistingimuste sõnastus erinev parkla tahvlil ning Europargi kodulehel.
2.3.Hageja poolt nõutav leppetrahv 55 eurot ebaproportsionaalne ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Parklas kehtinud ööpäevane parkimistasu oli 18 eurot ning leppetrahv ületas seda kolmekordselt. Hageja poolt tüüptingimustes kehtestatud leppetrahvisummad on VÕS § 42 lg 1 järgi tühised. Tingimusi ei ole võimalik eelnevalt läbi rääkida. Lepptrahvi tuleb vähendada. Maakohtu otsus ja põhjendused
2(8)
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 95 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 660 eurot ja märkis, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §-113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: - kostja kasutatud sõiduk asus 06.05.2024 kell 11.12 hageja poolt opereeritavas Meritoni hotelli ees asuvas parklas kollaselt tähistatud teekatte märgistuse/joone ääres; - parklasse sisenedes asuvad seal tasulisele parkimisalale viitavad märgid ning tingimused on märgi teisel poolel; - vaidlusalune koht jäi hageja opereeritavasse parklasse; - parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel ja parkima asudes sõiduki kasutaja ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel ning p 5 sätestab, et tingimuste rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi parkla EP203 parkimistingimiste rikkumise eest kuni 55 eurot; - hageja kontrolli teostamise ajal 06.05.2024 ajavahemikus 11.12.02–11.12.41 ei olnud sõiduki juures kedagi; - hageja paigutas leppetrahvikviitungi kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele; - trahv tuli tasuda 13.05.2024; - hageja saatis kostjale leppetrahvi maksmise nõude kolme meeldetuletuskirjaga: registrijärgsel e-posti aadressil 23.05.2024 ning posti teel 12.09.2024 ja 24.10.2024; - kostja ei tasunud leppetrahvi ka täiendavalt antud tähtaegadeks, vastavalt 30.05.2024, 26.09.2024, 07.11.2024.
3.2.Maakohus järeldas tõenditest, et selgelt on aru saada, et alale sõites siseneb sõitja parkimisalale. Liiklusseaduse § 2 p 50 kohaselt on parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega asus sõiduk parklas ning tähtsust ei oma kostja väide, et ta ei peatunud ega parkinud parkimiskohal, vaid kollaste joonte ääres.
3.3.Hageja esitas menetluse ajal parkimistingimused loetavama tekstiga. Puudub alus kahelda, et tegemist on samade parkimistingimustega, mis kehtisid ka 06.05.2024. Isegi kui hageja on hiljem muutnud leppetrahvi suurust, on hageja fotodelt olevate tingimuste kohaselt leppetrahv 55 eurot.
3.4.Tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 lg-te 1–3 järgi. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et hageja avaldas VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida parkijaga märgitud tingimustel leping. Tingimused saavad parklas sõiduki parkimisel VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks. Selline teavitus lepingu sõlmimisest ja tingimustest pidi olema parklasse sisenenud sõidukijuhile mõistlikult arusaadav. Kostja viide hageja koduleheküljel asuvatele tingimustele ei ole asjakohane, kuna konkreetse parkla parkimistingimused on sätestatud vastava parkla tahvlil ja on mõistlikult võttes parkijale kättesaadavad.
3.5.LS § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kostja ei ole väitnud, et ta peatus kauba laadimiseks. Seega on tõendatud, kostja sõiduk oli pargitud LS § 2 p 49 järgi.
3(8)
3.6.Hageja opereeritavale parkimisalale alale sõitmisega ning seal parkimisega avaldas kostja tahet ja nõustumust TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 20 lg 1 järgi lepingu sõlmimiseks. Parkima asudes sõlmis kostja VÕS § 9 lg-te 1–2 ning § 8 lg 1 kohaselt lepingu. Poolte vahel sõlmiti seega parkimisleping VÕS § 8 lg-te 1–2 ja § 271 järgi. Kostja pole väitnud, et ta oleks parkimise eest tasunud, mistõttu rikkus ta VÕS § 100 mõttes §-st 271 tulenevat parkimistasu maksmise kohustust.
3.7.Põhjendamatu on kostja väide, et tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahviga. Hageja leppetrahvi suuruseks on 55 eurot. Hageja on tõendanud Ühisteenuste ja Snabbi parkimistingimustega, et nende poolt nõutavad leppetrahvid olid 2024. aastal Tallinnas kuni 57 eurot (Ühisteenustel kuni 57 eurot ja Snabbil 55 eurot). Seega on hageja leppetrahvi suurus samas määras, mis teistel samal alal tegutsevatel ettevõtetel. Leppetrahvi suurust puudutav tingimus ei ole VÕS § 43 lg 1 ja lg 3 p 5 ning § 44 järgi tühine. Puuduvad alused leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi.
3.8.Hageja on kooskõlas TsÜS § 69 lg-ga 2 ning §-ga 70 tõendanud, et teavitas kostjat koheselt leppetrahvi nõudest ja hageja pole kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel õigust leppetrahvi nõuda. Kostjal on kohustus VÕS § 76 lg-te 1 ja 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p ja § 108 lg 1 järgi hagejale leppetrahv tasuda.
3.9.Kuna leppetrahv on seni tasumata, on kostja VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumises ehk viivituses ja hagejal oleks õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause järgi seadusjärgset viivist. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 1 lg 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
3.10.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 660 eurot. Maakohus leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 139 lg-d 1 ja 2). Samuti on TsMS § 4842 järgi põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 4,5 ulatuses tunnitasu suurusega 120 eurot, kokku seega 540 eurot. Maakohus mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja ning märkis TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjal tuleb tasuda viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt vähendada leppetrahvi mõistliku ulatuseni. Kostja palub ka vähendada temalt väljamõistetud menetluskulusid põhjendatud ja vajaliku suuruseni ning jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
4.1.Maakohus jättis kohaldamata VÕS §-s 44 sätestatud pööratud tõendamiskoormise, mille kohaselt tuleb eeldada, et tüüptingimus on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning selle eelduse peab hageja ümber lükkama.
4(8)
4.2.Leppetrahvinõude alus oli ebaselge ja muutus menetluse käigus. Hageja kvalifitseeris rikkumise ebaõigesti. Olukorras, kus kostja parkis kollase joonega tähistatud alal, ei saanud talle teha leppetrahvi parkimistasu maksmise kohustuse täitmata jätmise eest.
4.3.Kostja ei vaidlusta, et parklas oli infotahvel, kuid hageja ei ole tõendanud, millised tingimused just rikkumise ajal kehtisid. Maakohus leidis põhjendamatult, et puudub alus kahelda, et hageja poolt fotodena esitatud tingimused just sel ajal kehtisid. Alates rikkumisest kuni 18.11.2025 ei olnud kostjale tingimuste tekst kättesaadav ning kostjal polnud võimalik kontrollida nõude alust ega end kaitsta. Lisaks erinevad hageja kodulehel olevad tingimused parkla tahvlil olnud tingimustest.
4.4.09.03.2026 istungil selgus, et Meritoni hotelli fuajees asus ekraan, mille kaudu saab registreerida teatud ajaks tasuta parkimist ning milleni jõudmiseks pidi juht kõigepealt sõiduki parklasse jätma. See näitab, et parkla enda korraldus eeldab ajaakent, mille kestel sõiduk viibib parklas ilma kohese kehtiva parkimisõiguseta. Hageja tüüptingimused seda küsimust aga ei puuduta.
4.5.Maakohus märkis, et kollane joon oli märgitud äärekivile ja et kostja sõiduki ees ei olnud äärekivi kollane. Samas nähtub hageja enda esitatud fotodelt ja kostja esitatud Maa-ameti aerofotolt, et sõiduki ees ning parema tagumise ratta all ja kõrval on nähtav kollane teekattemärgistus.
4.6.Maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulud ei ole põhjendatud. Ajakulu 4,5 tundi ei ole käesolevas asjas põhjendatud ega vajalik. Hageja esitab sarnase sisuga hagisid pidevalt. Tekstipõhjad on korduvkasutatavad ning õiguslik analüüs suures osas ette valmistatud. Individuaalset tööd on sellises vaidluses oluliselt vähem kui tavalises tsiviilasjas. Samuti ei pööranud maakohus tähelepanu ebamõistlikult kõrgele tunnitasule, võttes arvesse, et tegemist on juristi, mitte advokaadiga. Esindajakulud peaksid sellises massnõude vaidluses piirduma maksimaalselt 1-2 tunniga ning kohaldama peaks mõistlikku juristile kohast tunnitasumäära.
4.7.Kostja taotleb jõustunud lahendis oma ärinime ja registrikoodi asendamist tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 95 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
5(8)
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
7.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub valdavas osas maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
8.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
8.1.Maakohus leidis põhjendatult, et ala näol on tervikuna tegemist parklaga LS § 2 p 50 tähenduses ning kostja parkis seega sõidukit nimetatud parklas parkimistasu maksmata. Hageja poolt esitatud parkimistingimustes (dtl 103) on samuti räägitud nii parkimiskohtadest kui ka parkimisalast tervikuna. Tingimused viitavad parkimisalal parkimise eest tasumise kohustusele. Parkimisleping loetakse sõlmituks parkimisalale sisenemisega, parkija kohustub parkimisalal parkimise eest tasuma ning parkimislepingu rikkumise korral kohustub parkija tasuma leppetrahvi 55 eurot. Seega ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kas kostja parkis kollaste joonte peal või kollaste joontega tähistatud äärekivi ääres. Kostja parkis Meritoni parkimisalal ning ei tasunud parkimistasu.
8.2.Maakohus hindas piisava põhjalikkusega leppetrahvi puudutava tüüptingimuse kehtivust ja leppetrahvi suuruse mõistlikkust ning leidis põhjendatult, et tegemist ei ole tühise tüüptingimusega ja puuduvad alused leppetrahvi summa vähendamiseks. Asjakohane on maakohtu viide hageja tõenditele teiste samas piirkonnas tegutsevate parkimisteenust osutavate ettevõtete leppetrahvide suuruste kohta. Leppetrahvi summa võrdlemine tavapärase parkimise eest makstava tasuga ei ole kohane, kuna leppetrahv ei pea olema sellega samas suurusjärgus. Leppetrahv on tagajärg selle eest, kui parkimislepingut ei täideta ning selle eesmärk on distsiplineerida. Maakohus leidis õigesti, et leppetrahvi summa 55 eurot ei ole ebamõistlikult suur.
8.3.Kostja tunnistab, et parkimisalale sisenedes paiknesid seal eraparklale viitavad märgid ning tahvel hageja tingimustega. Maakohus leidis õigesti, et puudub alus kahelda selles, et hageja poolt kohtule esitatud parkimistingimused ka rikkumise ajal Meritoni parklas kehtisid. Kostja sõlmis parkimislepingu parklasse sisenemisel parkimistahvlil märgitud tingimustel ning viited hageja kodulehel asuvate tingimuste kohta ei ole asjakohased. Hageja ei pidanud tingimusi kostjale eraldi koos leppetrahviga või hiljem edastama, kuna kostjal oli parkimisalale sisenedes võimalus mõistlikult tahvlil asuvate tingimustega tutvuda. Isegi kui hotelli fuajees asus automaat, kus saab tasuta parkimise registreerida, ei ole kostja esile
6(8)
toonud, et ta suundus sinna oma parkimist registreerima ning et hageja tegi talle leppetrahvi just sel ajal.
8.4.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et hageja nõude on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning ringkonnakohtul puudub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
9.Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
10.Kostja vaidlustab ka menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-219335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 2 1 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Apellatsioonkaebuse väidete põhjal saab asuda seisukohale, et puudub alus menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtu diskretsiooni sekkuda. Isegi kui hageja esitab sarnaseid hagiavaldusi kohtusse pidevalt, ei ole kostjate vastuväited igas asjas samasugused. Arvestades kostja praeguseid vastuväiteid hageja nõudele, on maakohtu määratud lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi kogu menetluse peale mõistlik ning apellatsioonkaebuse väited ei annaks alust maakohtu seisukohta muuta. Arvestades turuhindu ja kohtupraktikat, on juristi tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) tavapärane ja põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
7(8)
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille tagastamist on tal TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
15.Kostja taotluse ja TsMS § 462 lg 2 alusel tuleb käesolevas määruses selle avalikustamisel asendada kostja ärinimi tähemärgiga, kostja seadusliku esindaja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata kostja registrikood. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.