Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulusid 40 eurot, leppetrahvi 55 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Lisaks soovib menetluskuludelt saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väidab, et kostja sõiduk parkis parkimistasu maksmata, kuid tegelikult oli sõiduk peatunud kollase joonega tähistatud alal, mis ei ole parkimiskoht (nähtav hagi lisas 3 toodud esimeselt fotolt, leppetrahvi nõue nr 0700605241112135). Kostja ei vaidlusta, et sõiduk peatus parkla territooriumil. Sõiduk peatus kohas, kus parkimine ei olnud lubatud ning mis oli tähistatud parkimist keelava kollase joonega. Seal on Meritoni parkla (Paldiski mnt 4, Tallinn) parkimiskohad ning parkimist keelav kollane joon, kus kostja sõiduk peatus, on näha Maaameti kaardilt. Vastavalt parkimislepingu tingimuste punktile 3, lubab parkimise korraldaja sõiduki kasutajal kasutada parkimiskohta parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal. Europargi kodulehel toodud parkimislepingu tingimused kinnitavad sama, mille punktis 3 on mainitud, et parkimistasu kohustus tekib parkimiskoha (mitte parkimisala) kasutamise eest. Läbivalt on eristatud parkimisala/parkla ning parkimiskoha mõiste. Vastavalt parkimislepingu tingimuste punktile 10, peab sõiduki kasutaja kasutama parklat ja parkimiskohta sihtotstarbeliselt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja juhistele. Europargi kodulehel toodud Parkimislepingu tingimused näevad punktis 14 sellise tegevuse eest ette võimaluse sõiduk teisaldada. Välja on toodud ka teisaldamise kulu – 250 eurot. Kohtule esitatud tingimused pole loetavad. Rikkumise hetkel (2024. aastal) kehtinud parkimislepingu tingimused on nõude oluline osa, mis tulnuks lisada leppetrahvile ning minimaalselt vähemalt antud hagile. Meritoni parklas on muudetud tahvlil leppetrahvi 2025. aastal 55 euro pealt 70-le eurole. Lisaks on parkimistingimuste sõnastus üpris erinev parkla tahvlil ning Europargi kodulehel. Kostjal puudub tagantjärele võimalus kontrollida, kas tahvlil on muudetud ka muid tingimusi lisaks leppetrahvi suurusele. Kostja nõustus sellega, et ta peatas parkimisalal auto selleks keelatud kohas. Hagejal oli õigus auto teisaldada ja teisaldamisega kaasnev kulu kostjalt sisse nõuda. Antud juhul aga parkimiskohta ei kasutatud ja parkimislepingut ei sõlmitud ja leppetrahvi kokkulepet pole. Hageja nõutud leppetrahv 55 eurot ebaproportsionaalne ja vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetega. Parklas kehtiv ööpäevane parkimistasu oli 18 eurot. Leppetrahv ületas seda kolmekordselt. Kostja vastuse esitamise hetkeks (oktoober 2025) on samas parklas muudetud leppetrahvi suurus juba 70 euroks, kuigi 24h parkimist maksab 20 eurot ning Europargil on õigus määrata uus leppetrahv iga 24h möödudes. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kostja leiab, et hageja poolt tüüptingimustes kehtestatud leppetrahvid summad seda on. Europargi parklates

ei ole võimalik parkimistingimuste osas eelnevalt läbi rääkida. Praktikas ükski autojuht tüüptingimuste tahvli ees ei peatu ning väikses kirjas teksti ei loe (kus on toodud ka leppetrahvi summa). Parkimistasu summad ise on toodud välja suurelt ja loetavalt. Leppetrahvi tuleb vähendada. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab, Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi on kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12)

TsÜS § 35 lg 1 järgi loetakse t üüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, lg 2 kohaselt e eldatakse, et tüüptingimust ei

olnud eraldi läbi räägitud, lg 3 järgi võib tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. VÕS § 37 lg 1 järgi on tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada; lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga, lg 3 p 5 sätestab, et tarbijaga sõlmitud lepingus on tühine tingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. III Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja opereeris 06.05.2024 kell 11:12 Tallinnas Meritoni hotelli juures asuvat parklat, mida kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud Meriton Hotels ja hageja vahel parka opereerimise lepingu lisa 1 ja märgiala skeem (dtl 111-112). Kostja ei vaidlustanud seda, et ta oli sõidukiga registrimärgiga XXX 06.05.2024 kell 11:12 Meriton, Tallinn juures oleval alal ja see koht jäi eelviidatud opereeritava parklaala sisse, mis nähtub ka kostja esitatud kaardiserveri väljavõttest (dtl 84). Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja pani sõiduki kollase teekatte märgistuse /joone/ äärde (dtl 35, hageja lisa 3, foto, kostja vastuse lisa 6 kaardiserveri väljavõte, dtl 84).

Hageja esitatud fotodelt nähtub, et parklasse sisenedes on seal parkimisalale viitavad märgid, millest nähtub, et alal on parkimine tasuline ja tingimused on märgi teisel poolel (fotod, dtl 14, 31-33). Seega on selgelt aru saada, et alale sõites siseneb sõitja parkimisalale. Kostja väitis, et tema suhtes ei kehti need parkimistingimused, mille järgi saab hageja nõuda temalt leppetrahvi, kuna ta ei parkinud/peatanud sõidukit parkimiskohale. Liiklusseaduse 2 p 50 sätestab, et parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on kostja LS § 2 p 50 mõttes olnud sõidukiga parklas, mistõttu ei oma tähtust ta väide, et ta peatas või ka parkis sõiduki mitte parkimiskohale, vaid kollase teekattemärgistusega /joonega/ tähistatud ala kõrvale. Märgitud koht jäi hageja opereeritavasse parklasse, mis on tõendatud Meriton Hotels ja hageja vahel parka opereerimise lepingu lisa 1 ja märgiala skeem (dtl 111-112). Hageja esitas kohtule kohtumenetluse ajal (18.11.2025) mainitud parkla parkimistingimused loetavama tekstiga (dtl 103, kostja esitatud foto, dtl 88). Tingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel ja parkima asudes sõiduki kasutaja ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel ning p 5 sätestab, et tingimuste rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi parkla EP203 parkimistingimiste rikkumise eest kuni 55 eurot (dtl 103). Kohtul puudub alus kahelda selles, et tegemist on samade parkimstingimustega, mis kehtisid 06.05.2024. Vaidlust pole selles, et need on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1- 3 järgi, kuna need on eelnevalt välja töötatud hageja poolt, mida rakendatakse parklas parkijate suhtes. Kuna esitatud fotodega on tõendatud, et parklasse sisenedes on viited vastavale parklale ja viited parkimistingimustele (fotod, dtl 1-4, 31-33), siis on tõendatud, et selliselt paigaldatud ja vastavalt nendel avaldatud tingimustega avaldas hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Seega saavad need tingimused lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi kui parklas pargitakse sõidukit. Selline teavitus lepingu sõlmimisest, tingimustest on mootorsõidukit kui suurema ohu allikat kasutavale isikule, antud juhul kostja sõidukit juhtinud juhile, mõistlikult võttes aru saadav, rääkimata sellest, märkidel on selge viide tasustamise tingimustele (dtl 103, 75). Kohus lisab, et teadete tahvlil (dtl 103) ei ole kuskil viidet, et lepingu tingimused on avaldatud hageja kodulehel, küll on aga võimalus saada koduleheküljelt (www.europark.ee, lisatud ka telefoninumber) teavet. Kostja viide hageja koduleheküljel olevatele tingimustele (dtl 82) ei ole eeltoodu tõttu asjakohane, kuna konkreetse vaidlusaluse parkla parkimistingimused on sätestatud vastava parkla teadete tahvlil ja need on mõistlikult võttes parkijale kättesaadavad. Nii ei ole ega saagi olla hageja koduleheküljel avaldatud informatsioon, selgitused konkreetse vaidlusaluse parkla parkimislepingu tingimusteks ning lepingu osaks VÕS § 37 lg 3 mõttes, sest koduleheküljel avaldatud tingimustega puudub parkijal parkima asudes ja lepingut sõlmides mõistlikult võttes võimalus tutvuda. Kostja väide, et märkidel on tasu tekst suurem kui muu ehk sõnaline tekst koos leppetrahviga, ei tähenda, et selles sõnalises osas oleksid tingimused, sh leppetrahvi osa, sisu tolle väljendusviisi, esitluslaadi tõttu arusaamatud või kättesaamatud ja et nad poleks lepingu osaks VÕS § 37 lg 3 järgi.

LS § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hageja väitis, et 06.05.2024 kui parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitava sõiduki juures kedagi. Hageja esitatud fotodelt kl 11.12.02-11.12.41 ei nähtu, et sõidukis oleks juht, kes laseb sõidukist välja või sõidukisse sisse teist isikut. Seda, et kostja oleks peatunud kauba laadimiseks, ei ole kostja ka väitnud. Nii on tõendatud, kostja sõiduk oli vaidlusaluses parkas ja ajal pargitud LS § 2 p 49 järgi. Sõites ülalviidatud alale ja seal parkides, avaldas kostja sõiduki kasutajana oma teoga tahet ja nõustumuse TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 20 lg 1 järgi lepingu sõlmimiseks ning parkima asudes sõlmis ta VÕS § 9 lg 1-2, VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. Hageja tõendas esitatud fotodega parkimistingimustest, et nimetatud parklas tuli parkimise eest tasuda ja nii oli poolte vahel sõlmitud märgitud ajal ja tingimustel parkimislepingVÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi. Kostja pole väitnud, et ta oleks parkimise eest tasunud, seega on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes § -st 271 tulenevat parkimistasu maksmise kohustust. Esitatud parkimistingimuste p 5 kohaselt (hagi lisa lisa 2, dtl 33 ja loetavamad tingimused dtl 103, kostja tõend dtl 88) on leppetrahv kuni 55 eurot kui rikutakse tingimusi. Ehkki eelviidatud tingimuste teadete tahvlil on parkimise tasumäärad erinevad (vastavalt 18 eurot/ 24 h, 16 eurot /24h, 20 eurot/24 h), on tingimuste p 5 sisu sama. Hageja on tõendanud Ühisteenuste AS ja Snabbi parkimistingimustega, et nende poolt nõutavad leppetrahvid olid 2024.a Tallinnas kuni 57 eurot (Ühisteenustel kuni 57 eurot ja Snabbil 55 eurot, dtl 104, 105). Seega kasutab hageja lepingu tingimuste rikkumise korral leppetrahve samas määras nagu teised parklaoperaatorid ehk leppetrahv kuni 55 eurot on samal alal tegutsevate ettevõtete käibes tavaline. Nii on ebaõige kostja väide, et tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahviga, arvestades parkimise tasu suurust. Leppetrahvi suuruse tingimus pole VÕS § 44, § 43 lg 1, lg 3 p 5 järgi tühine. Kostja väide, et hageja on muutnud leppetrahvi suurust, mis nähtub kostja esitatud fotolt tingimustest samas parklas (dtl 83), on õige. Kohus märgib siinkohal, et menetluses on esitatud 4 fotot sama parkla tingimustest ja nendest 3 fotol olevatel tingimustel (hageja esitatud fotod dtl 33, 103 ja kostja esitatud fot dtl 88) on leppetrahv kuni 55 eurot. Hageja pole väitnud, et vaidlusaluse parkimise ajal oleks kehtinud tingimused, mille kohaselt saaks nõuda leppetrahvi 70 eurot, vaid tuginenud tingimusele, mille kohaselt saab nõuda leppetrahvi kuni 55 eurot (dtl 103, 33). Teiseks ei tulene ühestki poolte poolt kohtule esitatud parkimistingimustest, et leppetrahvinõudele/kviitungile tuleb lisada tingimused. Eeltoodu tõttu on ebaõige kostja väide, et ebaselged on tingimused, mille alusel tegi hageja kostjale leppetrahvi põhjusel, et leppetrahvile pole lisatud tingumusi. Kuna kostja rikkus VÕS § 76 lg 1, 2, § 271 tulenevat tasu maksmise kohustust, oli hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1 tingimuse p 5 järgi leppetrahvi kuni 55 eurot ning ebaõige on kostja väide, et hageja saanuks vaid sõidukit teisaldada. Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud Meriton, Tallinn parklas 06.05.2024 kl 11:12 ja hageja tegi leppetrahvi põhjusel, et parkimise eest oli

tasumata (kviitung nr 0700605241112135, dtl 34) ning kviitung oli asetatud sõiduki esiklaasile (dtl 36). Trahv tuli tasuda 13.05.2024. Nii on hageja tõendanud kooskõlas TsÜS § 69 lg 2, § 70, et teavitas koheselt leppetrahvi nõudest ja hageja pole kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel õigust nõuda leppetrahvi. Hageja on tõendanud, et saatis kostjale leppetrahvi maksmise nõude 3 meeldetuletuskirjaga: registrijärgsel e-posti aadressil 23.05.2024 (dtl 39) ning posti teel 12.09.2024 ja 24.10.2024 (dtl 41-43). Kostja ei tasunud leppetrahvi ka täiendavalt antud tähtaegadeks, vastavalt 30.05.2024, 26.09.2024, 07.11.2024. Kostja pole väitnud, et ta oleks leppetrahvid ära tasunud, seega on kostja leppetrahvi tasumise ehk kohustuse täitmisega viivituses ehk rikkumises VÕS § 100 järgi. Nii on kostjal kohustus VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi hagejale leppetrahv tasuda. Kuna leppetrahv on seni tasumata, on kostja VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumises ehk viivituses ja hagejal oleks õigus nõuda VÕS§ 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause järgi seadusjärgset viivist. Kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal VÕS § 113.1 lg 1 järgi õigus nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Kostja pole nõus neid kulusid hüvitama, rikkudes seega sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda vastavate kulude hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.1 lg 1 järgi 40 eurot. VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ja asjaolusid, mis võimaldaks VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 järgi leppetrahvi vähendada, ei ole. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks leppetrahvi 55 eurot ja sissenõudekulusid 40 eurot. Kostja esitatud vastuse lisad 1-3 on samad tõendid (dtl 72-81), mille esitas hageja koos hagiavaldusega. IV TsMS § 462 lg 2 sätestab et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kostja taotles, et kohtulahendi avaldamisel tema andmed anonümiseerida: jätta avaldatavast lahendist välja kostja ärinimi ja muud kostjat identifitseerivad andmed. Taotlus kuulub rahuldamisele ja TsMS § 462 lg 1 alusel tuleb jõustunud kohtuotsuses kostja nimi ja registrikood asendada tähemärgiga.

V Menetluskulude jaotus, rahaline suurus

TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ning § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulude nimekiri on hagiavalduses (p 3, dtl 26) ja seda on täpsustatud 09.03.2026 (dtl 121, 126). Kostja on hageja menetluskulude nimekirjad kätte saanud 07.10.2025, 23.03.2026. Kostja vaidles kuludele vastu. Hageja menetluskulud on ebamõistlikulud suured, arvestades vaidluse olemust (dtl 136). Hageja menetluskulud on järgmised: - lepingulise esindaja õigusabikulud hagiavalduse koostamise, lisade komplekteerimise, riigilõivu tasumise eest 1,25 tundi; - lepingulise esindaja õigusabikulud kostja vastusega tutvumise, vastuse koostamise, kulude nimekirja koostamise, istungi ettevalmistamise ja osalemise eest kokku 4,166 tundi. Esindaja kulud on kokku 5,9 eest 710 eurot. - lõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Esindaja töötasu määr on 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja tollele järgnevas hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot, mis on põhjendatud kulu TsMS § 139 lg 1, 2 järgi. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Esindajal kulus esindustööks aega kokku 5,9 tundi, mis sisaldab hagiavalduse materjalide läbitöötamist, hagi ja menetlusdokumentide esitamist, kostja vastusega tutvumist, enda vastuse koostamist, kulude nimekirja tegemist, istungi ettevalmistamist ja sellel osalemist. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 5,9 tunni eest ehk vähem kui 1 8-tunnise tööpäeva eest on kooskõlas asja materjalidega. Tasu määr 120 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Nii on hageja lepingulise esindaja kulud 5,9 tunni eest aritmeetiliselt 710 eurot. Kostja ei saanud, lähtudes vaidluse olemust ja nõude suurust, arvestada sellega, et vastaspoole esinduskulud on 5,9 tunni eest 710 eurot. Hageja jaoks on

tegemist eelkõige samatüübilise vaidlusega, mis ei too kaasa eriliselt suuri kulusid. Lisaks saanuks hageja kohaselt koos hagiga esitada loetavamad lepingu tingimused, säästes edaspidises menetluses tööaega ja kulusid. Kohus leiab, et vastaspool pidi ja sai ette näha, et hageja võib kasutada esindaja teenust kohtumenetluses, kuid ei pidanud arvestama sellises suuruses esinduskuludega. Kohus leiab, et hageja põhjendatud esinduskulud TsMS § 175 lg 1 järgi on 4,5 tunni eest 540 eurot, mille peab kostja hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2, § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulusid 540 eurot, kokku 660 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.