I.M. kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A.K. tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Välja mõista A.K. riigituludesse menetluskuluna riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb tasuda 30 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE52220022101326447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), unikaalne viitenumber kõikide kontode puhul on 99919700060235. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.
7.Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude osas otsuses sätestatud tähtajal, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tl 1-4, 102-103).
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt müüs kohtutäitur täitemenetluses nr 084/2016/2057 I.M. (edaspidi hageja) vara hinnaga 40 000 eurot. Pärast võlgnevuste tasumist erinevates täitemenetlustes kandis kohtutäitur O.K. A.K. (edaspidi kostja) arveldusarvele 31 812,57 eurot. Raha kandis kohtutäitur kostja arveldusarvele hageja avalduse alusel, sest hageja arveldusarve oli arestitud.
2.Pärast raha laekumist pidi kostja hagejale raha tagasi andma juba järgmisel päeval, kuid kostja andis hagejale tagasi ainult 3000 eurot. Hagejal kohustusi kostja ees ei ole.
3.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmiti hoiuleping, tähtajaga 1 päev (VÕS § 883). Kuna raha tagastamise tähtaeg on saabunud, siis antud juhul ei ole ülesütlemisavalduse esitamine vajalik. Igasuguste õigustega kuritarvitamise vältimiseks kostja poolt, esitab hageja käesolevaga avalduse hoiulepingu ülesütlemiseks.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 28 812,57 eurot hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA, A.K, VASTUVÄITED HAGILE (I kd, tl 80-82, 107-109).
5.Kostja hagi ei tunnista.
6.Hageja poolt esitatud hagi on pahatahtlik, kuna hageja nõue on alusetu. Raha summas 31 820 eurot anti hagejale isiklikult kätte erinevatel kuupäevadel ning raha üleandmist kinnitas hageja oma allkirjaga.
7.Kostja on enda kontolt välja võtnud 08.05.2017. a XXX eurot, 09.05.2017. a XXX eurot, 10.05.2017. a XXX eurot, 12.05.2017. a XXX eurot, 16.05.2017. a XXX eurot (XXX eurot x XXX korda), 30.05.2017. a XXX eurot (XXX eurot x XXX korda), 05.06.2017. a XXX eurot, 21.06.2017. a XXX eurot, 22.06.2017. a XXX eurot, 30.06.2017. a XXX eurot, 05.07.2017. a XXX eurot, mille andis samal väljavõtmise päeval hagejale sularahas hageja korteris.
8.Tõele vastab hageja väide selle kohta, et kuna hageja arved olid arestitud, siis kandis kohtutäitur hageja vara müügist saadu kostja arveldusarvele. Tõele ei vasta hageja väide selle kohta, et kostja pidi raha tagasi kandma juba järgmisel päeval, kuna kostja on raha hagejale isiklikult tagasi andnud erinevatel kuupäevadel. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (I kd, tl 102-103, 115-116).
9.Kostja väide raha tagastamise kohta on väär. Kostja poolt esitatud nn hageja allkirjade leht on võltsing, sest dokumendil ei ole hageja allkirjad.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohtutäitur täitemenetluses nr 084/2016/2057 müüs hageja vara ning kandis hagejale kuuluva raha summas 31 812,57 eurot kostja arveldusarvele.
11.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hagejale nimetatud summa tagasi maksnud või mitte. Kohus käsitleb esmalt nõude põhjendatust (I) ja seejärel menetluskulusid (II) I
12.Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
13.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
15.Hageja on esitanud hagi VÕS § 883 alusel hoiulepingust tuleneva nõudena. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti kokkulepe raha hoiustamise kohta ning et kostja kohustus tagastama hagejale raha samas koguses, mis tema kontole laekus. Asendavate asjade eelkõige raha hoiustamisel lepitakse üldjuhul kokku sama liiki ja sama kvaliteeti ning samas koguses asjade tagastamises mitte sama asja tagastamises. Asendavate asjade sh raha hoiustamisel kohaldatakse lepingule laenu kohta sätestatut VÕS § 896 lg 1, mistõttu hoiulepingu sätteid ei kohaldata.
16.Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist kostja väited selle kohta, et kostja on hagejale kostja arveldusarvele kantud hageja raha hagejale tagasi maksnud.
17.Kostja konto väljavõttest (I kd, tl 83) nähtub, et kohtutäitur O.K. on 05.05.2017. a kostjale kandud 31 812,57 eurot, selgitusega „I.M. enamlaekunud summa tagastus.“
18.Asjaolu, et kostja on oma kontolt (I kd, tl 83-86) erinevatel kuupäevadel raha välja võtnud, ei tõenda raha andmist hagejale. Kostja väidete kohaselt andis ta iga väljavõetud rahasumma isiklikult hagejale sularahas üle, võttes selle kohta ka hageja allkirja (I kd, tl 124). Kostja sellekohane väide on ümberlükatud ekspertiisiaktiga nr XXX,06.06.2019. a, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud 08.05.2017 – 05.07.2017 I.M. nimelt allkirjastatud võlgnevuse kättesaamise kinnitusi tõenäoliselt ei ole allkirjastanud I.M. Dokumendil olevaid kuupäevi ja summasid ei ole kirjutanud I.M. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole ning kohtul ei ole alust kahelda ekspertide poolt antud arvamuses.
19.Arvestades eeltoodud põhjendusi rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28 812,57 eurot.
II
20.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, 23) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud õigusabikulud 840 eurot (käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
24.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses summas 840 eurot (7 x 120 eurot).
25.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
26.Kohtuekspertiisi Instituudi õiendist (I kd, tl 184) ekspertiisi maksumuse kohta nähtub, et ekspertiisi tasu suuruseks on 282,00 eurot.
27.Hageja eest on tasunud tema esindaja S.D. 04.03.2019. a kohtumääruse alusel ekspertiisikulude katteks 11.03.2019. a 282 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjal tasuda hagejale ekspertiisikulude katteks 282 eurot.
28.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele hageja menetluskulud summas 1122 eurot (õigusabikulu 840 eurot + ekspertiisikulu 282 eurot).
29.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Tartu Maakohus on 17.09.2018. a määrusega rahuldanud I.M. menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot.
31.TsMS § 190 lõike 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai
menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
32.TsMS § 179 lõike 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
33.Kuivõrd hageja on saanud riigilõivu tasumisel menetlusabi summas 1000 eurot ning hagi rahuldati ja menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 1000 eurot.
34.TsMS § 179 lõike 6 kohaselt kui kohustatud isik ei ole kohtulahendit täitnud riigituludesse väljamõistetud menetluskulu osas lahendis sätestatud tähtaegadel, võib kohtulahendi saata sundtäitmisele. Riigi kasuks menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.