Maru Bygg AB avaldus EstNordTrade OÜ pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 5. novembril 2019. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja/avaldaja: Maru Bygg AB (registrikood 556914-6060, asukoht Wallingatan 34, 11124 Stockholm, Rootsi) Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson (Ellex Raidla Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Võlgnik: EstNordTrade OÜ (kehtetud ärinimed Europanels Nordic OÜ, Saletrace OÜ; registrikood 12530654, asukoht A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]), juhatuse liige G. P. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx), juhatuse liige kuni 07.01.2019. a K. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, telefon xxx) Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo LEXTAL; Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Rahuldada Maru Bygg AB avaldus EstNordTrade OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja EstNordTrade OÜ (kehtetud ärinimed Europanels Nordic OÜ, Saletrace OÜ; registrikood 12530654) pankrot 25. novembril 2019. a kell 14.00.
3.Nimetada EstNordTrade OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli (Advokaadibüroo LEXTAL; Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. detsember 2019. a algusega kell 11.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3006.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada G. P.i ja K. S. kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 16. detsembril 2019. a kell 10.50 Kui G. P. ja K. S. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Kohustada G. P.i ja K. S. esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid. Kui G. P. ja K. S. hiljemalt 16.12.2019. a kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9.Määrata ja maksta välja Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu 1 316 eurot (lisandub käibemaks 263,20 eurot) võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (arveldusarve EExxx, Swedbank AS).
10.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda.
11.Maru Bygg AB menetluskulud jätta EstNordTrade OÜ kanda.
12.Määrata kindlaks Maru Bygg AB menetluskulud summas 1 286,60 eurot. Käesolev menetlus on põhimaksejõuetusmenetlus ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.Harju Maakohtule on esitatud Maru Bygg AB avaldus Europanels Nordic OÜ (uue nimega EstNordTrade OÜ) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu 31.05.2019. a viivitamatult täidetavast kohtuotsusest asjas 218-9277, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 11 635,22 eurot. 09.07.2019. a saatis võlausaldaja võlgnikule nõudekirja ja pankrotihoiatuse e-kirjaga ning tähitud kirjaga tema registrijärgsele aadressile. Võlgnik ei ole seni teinud võlgnevuse tasumiseks ühtegi makset.
Võlgniku vastus 2.Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EstNordTrade
OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Veli Kraavi.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.Võlausaldaja nõude aluseks on Harju Maakohtu 31.05.2019. a otsus, millega mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja 11 635,22 eurot. Võlgnik ei ole kohustust võlausaldaja ees täitnud.
6.PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 09.07.2019. a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Lisaks toob võlausaldajal esile, et võlgnikul puudub igasugune registervara vara, mille arvelt võiks võlgnevust tasuda. Võlgniku tegevuse on üle võtnud võlgniku lähikondsega seotud äriühing Panel Factory OÜ.
7.PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 5 kohaselt kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsuse tsiviilasjas 2-18-9277.
8.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on täitmata kohustus Maru Bygg AB ees summas 11 635,22 eurot ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees summas 35 067,27 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
9.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2019. a alguses, hilisemad andmed võlgniku majandustegevuse ja arvelduskonto kasutamise kohta puuduvad. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige G. P. ja endine juhatuse liige K. S. pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.
10.Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnik on esitanud viimase majandusaasta aruande seisuga 31.07.2017. a., hilisemad andmed võlgniku raamatupidamise kohta on registripidajale esitamata. Ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente üle ei ole antud. Võlgnik on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikme ja endise juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise
korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
11.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ilmselt juhatuse liime soov lõpetada majandustegevus seoses võlausaldaja kasuks tehtud kohtulahendi jõustumisega. Kuivõrd juhatuse liige ega endine juhatuse liige ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele kuuluvad maksejõuetuse täpsemad põhjused tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
12.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule on 14.07.2017 kuni 04.09.2018. a kuulunud sõiduk Audi S8, registreerimisnumbriga xxx. Samas puuduvad raamatupidamise dokumendid, mis võimaldaks tuvastada sõiduki võõrandamise täpseid asjaolusid.
13.Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige G. P. ega endine juhatuse liige K. S. asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad PankrS § 85 ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab G. P.i ja endist juhatuse liige K. S. andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 alusel kohustatud juhatuse liige G. P. ja endine juhatuse liige K. S..
14.Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 1 579,20 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 579,20 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 980 eurot (lisandub avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja istungil osalemisega seotud transpordikulu 6,6 eurot).
17.Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaat Kristiina Reinson poolt avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaks 180 eurot ja vandeadvokaat Anton Sigali tunnihinnaks 220 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa see oluliselt kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
18.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud lepinguliste esindajate ajakulu kokku 5,4 tundi, summas 980 eurot. Kohus määrab kindlaks Baru Bygg AB poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 1 286,60 eurot, so riigilõiv summas 300 eurot, õigusabikulu 980 eurot ja transpordikulu 6,6 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiitide jäägi tagastab kohus võlausaldajale deposiidi vajaduse äralangemisel. PankrS § 30 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud PankrS § 30 lg 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata võlausaldaja poolt TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud viivisenõue. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.